[mossepower]

Sõitsime maale ja poiss ütles, et tema ostab ka suureks saades sellise ekraaniga auto (multimeedia ). Kuuldes, et selle aja peale on tavalised autod ehk müügist kadunud ja asemel on veelgi suuremate ekraanidega elektriautod, taheti teada kust siis nii palju elektrit saab. Poiss arvas, et oleks mõistlikum kasutada kütteelemente, siis ei pea elektriga jamama.

Vesinikul  autod on praegusel ajal täitsa olemas aga kuna  enamuses riikides puuduvad vesiniku tanklad siis seepärast on autosid  nii vähe ehitatud . Sõidukõlblikud vesiniku autod millega  kannatab vähemalt 500 km korraga ära sõita ongi   Toyota Mirai ja Hyndai Nexo. Neid autosid leidub Norras kus avati  esimene vesiniku tankla juba mitu aastat tagasi .

Vesinikul sõitvad autod vaevalt kuhugi jõuavad, füüsikaseadused on vastas. Vedel vesinik on 70kg kuupmeeter, see on mingil ajuvabalt madalal temperatuuril. Gaasina kokkusurudes kaotame töös kogu selle kokkusurumise energia, samuti paaki surudes temp tõuseb. Kokkuvõttes on vesiniku tootmise, tankimise ja sõitmise üldefektiivsus ideaaljuhul ~40%, elektriautol 80+%. Sama sõiduulatusega elektriauto kaalub vähem kui vesinikul sõitev ja hinnaerinevus on ka mitmekordne.
Eks see üks lobi ole, 99+% maailmas kasutatavast vesinikust toodetakse maagaasist. 

Kütusena õigustab vesinik end kanderaketi teise astme kütusena, sealgi on maht probleemiks. Kosmosesüstiku nn. oranž balloon on 2/3 või rohkemgi vedelat vesinikku täis.

Kui vaadata, et mis meil tavatarbija elektrihinnaga hetkel toimub, siis rohevesinikul sõitev auto omandab omamoodi järjest paremat konkurentsivõimet ja alternatiivi. Aga selles pole muidugi mitte mingit kahtlust, et linnasõitudeks ettenähtud väikeauto puhul, mida ka iga õhtu juhtme taha panna saab, on akudega elektriauto igatepidi soodsam ja kasulikum kui vesinikauto. Seda siis muidugi pikas perspektiivis, kuna elektriauto laadimine börsihinna tipu otsas võib ka tulevikus "ühe paagitäie" raames sõidukilomeetri suhtes vesinikust kallimaks osutuda.