Ma ei raatsinud neid happest tühjaks valada. Mine tea mis sodi teiste purkide põhjas vedeleb ja äkki pärast kallutamist need ka lühises. Panid enne plekitüki paigaldamist tavalise H4 täistule pirni mõlemad niidid korraga lühistamist vajavale purgile järgi. Varsti ei saanud sealt enam seda õnnetut pinge laadset ollustki mõõta ja paigaldasin plekitüki.
Peetis purke saab välja sorteerida pinge mõõtmisega. Seesama puukruvi trikk toimib iga purgi juures ja mingit märkimisväärset kahju ei ole suutnud sedasi tekitada. korras purgis võiks olla kusagil 2-2,1V pinget. Natuke kõrgem võib ka olla, aga madalam ei ole enam hea. Kui lausa laadida viitsida neid üksikuid purke, saaks parema valimis tulemuse.
Tegin sellise 6V aku kunagi oma Jawa 559-ale ja sõitis paar aastat.
Ühe signalisatsiooni süsteemist pärit aku saagisin pooleks kuna seal oli parasjagu üks ots ära väsinud ja alles jäänuga sõitsin kah paar aastat.
(16-08-2015, 22:21 PM)karvik Kirjutas: [ -> ]Peetis purke saab välja sorteerida pinge mõõtmisega. Seesama puukruvi trikk toimib iga purgi juures ja mingit märkimisväärset kahju ei ole suutnud sedasi tekitada. korras purgis võiks olla kusagil 2-2,1V pinget.
Lisaks ääremärkusena, et vähemalt vanasti kutsuti esimesena kõigevägevama juurde kõige plussklemmi poolsem purk. Harva kui kusagilt keskelt midagi ära läks. Seega tasub otsinguid alustada "+" klemmi poolt.
Kui üldpinge mõõtmise kaudu on teada, et koolnud on vaid üks purk, siis pole selle leidmisel tarvis edasi puurida-kaevata.
(16-08-2015, 22:21 PM)karvik Kirjutas: [ -> ]Ma ei raatsinud neid happest tühjaks valada. Mine tea mis sodi teiste purkide põhjas vedeleb ja äkki pärast kallutamist need ka lühises.
See on üsna oluline point! Vana aku on üllatusmuna... Mida vähem seda liigutatakse, seda parem. Mul on kunagi tööautol akul äkksurm olnud. Arvatavasti kukkusid plaadid korrapealt alla või läksid lühisesse. Enne läks ilusti starterist käima ja ühel hommikul mitte plõksugi enam! See aku enam jalgu alla ei võtnudki.
Mul üks 75ah aku mis autot käima ei pane,aga 100w H4 põles 3 päeva.1 purk läheb laadides soojaks see vist läbi ongi.
Tervitus ka selle foorumi rahvale.
Värskema olekuga autoakust, mille üks purkidest nõrgaks jäänud või lühisesse läinud, saab kenasti teha väiksema pingega aku(d). Saadav pinge sõltub muidugi sellest, milline purk nässus on. Kaua kasutuses olnud ja üldiselt juba nõrgenenud akust pole vast mõtet ümber tegema hakata.
On kahe akuga juhtunud, et paari-kolme aastaga üks sektsioon riknes (ei tea, kas põhjus oli vigases akuklemmis, millel alatasa kippus vohama paks valge oksiidikiht nagu hallitus). Ühel läks keskelt, teisel äärmised purgid. Lisalaadimisega läks auto käima, aga paaripäevase seismise järel enam starterit ringi ei jaksanud vedada.
(15-08-2015, 22:37 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]Kuidas aga kindlaks teha kõlbmatu purk? Tundub happetiheduse järgi ja voltmeetriga.
Testriga saab akut koormates mõõta üldpinge, mis on umbes paari voldi võrra madalam. Ise leidsin vigase purgi nii, et korgid akult ära ja käivitamisel hakkas vigase purgi elektrolüüt kihisema.
Järgmiseks aku kahe telliskivi peale, konservikarp alla ja puuriga vigase purgi alumisse nurga auk. Kui elektrolüüt välja jooksnud, on soovitatav veega paar korda loputada ning seejärel saagida sektsiooni keskelt pealmine osa plaatide ülemise ääreni ja veel veidi edasi, et plaadipaki omavahelised ühendused ka läbi saaks saetud. Seejärel kumbki külg. Nüüd saab aku pooleks murda ja soovi korral ka põhja läbi saagida, kuid ei pea, kui on soov aku üheks tükiks jätta.
Nii tehes jäävad sektsioonidevahelised ühendussillad enamvähem terveks ja neist saab poldi jaoks augu sissepuurimise teel tekitada viisaka klemmi kaablikinga tarbeks.
Vahel tunnen puudust katmata sildadega vanakooli akudest. Isegi koormushark on garaažis riiulil olemas, aga teha pole sellega enam muhvigi. Noorem põlvkond ei teagi vist enam mis asi see on ja kuidas välja näeb.
Vanakooli akusid võib otsida vanametalli vastuvõtust. Seal näeb neid veel regulaarselt, vahel suisa uusi.
A.
Kui see "uus" tähendab kuiva akut, millel pole mahlu sees käinud, võib sellisest äkitse asja saada. Paraku puudub kogemus, kuidas kuivalt seisev aku ajahambale vastu paneb.
Minu päikeseelektri süsteemil on kõige karjuvam puudus akupanga mahtuvusest.
Sooja tuleb praegu see eest liigagi vihaselt. Vannituppa siirduva õhu temperatuur on hetkel +80*C, plasttorud kipuvad pehmeks minema ja kardan ventika pärast. Kahjuks pole viitsimist olnud katusele ronida paneeli kinni katma. Krt jaanipäevane päike polnudki nii hull. Käis kõrgelt ja ei andnud püstisele paneelile sellist kuuma. Nüüd on nagu Fukushima, reaktori tuum sulab...
Jah, on just selliseid akusid. Aga nende leidmiseks peab ka suuremal platsil aega varuma.
Taaskasutusse võtmine on muidugi õnnemäng. Võib vedada ja võib mitte vedada.
A.
Kurb, et see, kel akusid suht lademetes enamvähem pooliku mahtuvusega, pole millegagi energiat ammutda. Metallihunt rõõmustab mingi aeg kindlasti.
(24-08-2015, 13:34 PM)Aspelund Kirjutas: [ -> ]Jah, on just selliseid akusid. Aga nende leidmiseks peab ka suuremal platsil aega varuma.
Uurisin just sõbralt järele. Selgus et ta on mõnda aega Pärnu platsidel akudel silma peal hoidnud, otsib vanakooli korke. Õigemini ühteainust, mis sobiks vanaaegsele Husky saele, millel on üks korkidest väike(vist bensu oma). Ütleb et pole ühtegi vanema-aegset akut ammu näinud. Suuremas linnas liigub võrdse jaotuse põhimõttel tunduvalt rohkem igasugu väärt kraami...
Rindeteated:
Vanajumal halastas purklale ja laskis pilvekestel päikese eest läbi joosta. Temperatuur kukkus 50 kanti. Peab kuskile küünla viima.
vabandust räige ot pärast.
mul muldvana varna saag, vist 340, õlikork lahkus ja leida ei suutnud.
räägiti ka aku korgist. no oli neid proovimiseks võtta, aga ei sobi. vägivallaga ehk pressiks sisse, aga korduvkasutuseks küll ei sobi.
poes müüdi margi järgi uut. see ka ei sobi. vedeleb siiamaani autos. lõpuks sai pädevast remotöökojast proovimise meetodil.
aga aku korki seega vist ei tasu otsida.
Käisin täna maja katusel oma elektriratta rummumootoriga tuulegene testimas. Ilm.ee näitab täna 6m/s, samas tuulekiirus oli väga muutlik. Suuremate puhangutega tuli dioodsillast tühijooksul 84V välja. Proovisin ka silla väljundit hoo pealt lühistada, tõmbas probleemideta labad varingusse.
Arvan, et ei hakka seda tuulikut maale suvila peale panema, kuna a) seal on kõvasti puid ümberringi, kuigi koht on 200m rannikust, siis nullib metsatukk igasuguse korraliku tuule väga efektiivselt maha ning b) sealne 70W paneel toimib vägagi hästi. Sel aastal sai ka investeeritud akupanka nii et voolupuudust enam ei ole.
Olen siin nüüd 4 elektriratast ehitanud ja viimati aitasin sõbral elektri-siklit ehitada, mõtlesin, et võiks vahelduseks midagi muud teha.
Omavahel naljatasime, et maa on vallutatud, nüüd tuleks elektriga vesi ja õhk "võtta".
Siit ka järgmise projekti idee:
Schmidti vastutuulelaeva moodne versioon. Kunagi sai oksjonilt ostetud pea tasuta suure matkakanuu (rohkem kui 5M pikk) klaasplastist kere vorm. See on aastaid mul maal koormakile all seisnud ja oodanud et ma sellega midagi teeks. Teeks siis nüüd katamaraani. Sõukruve tahaks panna 2tk, pööratavad (googeldage "Azipod"). Vedeleb mitu Veterok-8 mootorit juppidena, jala alumine ots, sinna tihendiga käändmik otsa, mis ulatuks kerel läbi põhja. Mootoriteks paneks 1500W 3-faasilised rolleri vahelduvvoolumootorid, ainuke asi et neile tuleb uus pikem võll treida, mis ulatub läbi "jala" reduktorisse. Üks idee oli veel mootoreid koos jalgadega elektriliselt pöörata, näiteks kojameeste mootori ja Arduino abil. Näiteks selleks, et panna asi ise kurssi hoidma.
Laevuke ise on mul Solidworksis mingil määral ammu valmis joonestatud, pontoone ühendav osa oleks 6mm vineerist kinnine "kabiin", mis on klaasriidega väljast üle lamineeritud.
Kas katamaraanile ei oleks lihtsam keskele põikitala külge"pärakas" istutada, kui läbi põhja midagi toppima hakata? Esimene kivi niidab põhjaaluse puhtaks. Automaatrooli idee on bro!
Arvan , 6 mm vineer ja klaasplastist "nahk" seal peal , raskeks kipub selline konstruktsioon . Ehk on võimalik kasutada midagi eksootilist , balsapuud , nomex kärge , uretaanvahust kärge ( divinycil ?) , või siis jätta vineer lamineerimata ?
Mootor keskkonsoolil oleks vast ratsionaalsem lahendus.
Tabasalus patareid niivisii katusele pandud.Oskab keegi aimata miks selline viis parem või halvem?
(12-10-2015, 16:53 PM)muskaa71 Kirjutas: [ -> ]Tabasalus patareid niivisii katusele pandud.Oskab keegi aimata miks selline viis parem või halvem?
Katuseharjal kõige kiirem õhuliikumine nii katuse kalde kui katusepleki soenemise tõttu.
Ei kogune raskeid vett täis lumehangesid paneelide taha ja naabrite hekk, õunapuud ja maja katus ei varja madalat päikest. Muidugi on probleemiks tormituuled, sest oma katusehari ei varja.
(12-10-2015, 16:53 PM)muskaa71 Kirjutas: [ -> ]Tabasalus patareid niivisii katusele pandud.Oskab keegi aimata miks selline viis parem või halvem?
Miski varjaks madalamale paigutamise korral paneelid ära.
Tere. Jagan ka veidi infot oma süsteemi kohta. Vahetasin suure tuuliku generaatori 12 poolusega rootori 24 poolusega rootori vastu, see annab koos ülekandega sama tulemuse, kui otseveoga genekal oleks 80 poolust. Tulemuseks on see, et 10A tuleb päris kergelt, ja tugevama tuulehooga käib 20 A ampermeeter põhja. Ka hääl muutus, kui enne tugevama tuulega urises-undas, siis nüüd vilistab.
Aga tiiviku jõud käib ikka genekast üle, sellega seoses hakkasin ehitama uut genekat, (mitte kogu seadet) mis paigaldada olemasoleva asemele, kauaotsitud "tooriku" sain siitsamast foorumist.
Paras jurakas on, tavalise (nt mosse) geneka staator mahub selle staatorist läbi, äkki selle pidurdusmoment suudab tiivikut ohjes hoida, (mis rihmast saab ei tea).
Geneka lammutamisel selgus, et papitükid, mis ma panin poolide vahele isolatsiooniks on söestunud, aga traadi lakk on täiesti korras, ei ole isegi värvi muutnud.
Akudest niipalju, et vaikselt tiksub juurde, üks paki elemendid, mis tuli, on valmistatud 1945 aasta aprillis.
Kast mädanenud ja elektrolüüdist kuiv, väljanägemine niru. Kallasin "mahla" sisse (imekombel ei lekkinud) ja panin laadima, umbes 3 päevaks, siis lasin veidi settida.
Laupäeva õhtul panin väikese koormuse järgi, oleks aku uus peaks see sellega vastu pidama umbes 100 tundi, praegu on kulunud pool ajast ja pirn põleb!. Nii, et 70 aasta vanusel akul on vähemalt 50% mahtuvusest alles, ja test kestab, pinge on veel täitsa hea, alustasin 1,35V elemendi kohta praegu on 1,22V, lasen nullini, aga proovin tabada 1V hetke, mis nendel akudel on tühjendamise lõpp.
See on alles esimene tsükkel, ma ei arvanud, et asi nii kaugele jõuab, kiusan seda akut kindlasti veel, huvitab ennastki kui palju seal võhma järgi on.