Viljandi lähedalt sai ära toodud ""moskva"" mis peale mõnepäevast uurimistööd tundub olevat hoopis Minsk M-103.
Ratas on umbes-täpselt 30 aastat kaetult puuriida sees seisnud. Väliselt on kõik komplektne : lingid-trossid-kraanid liiguvad, pidurid toimivad, käigud lähevad sisse ja mootor käib ka ilusasti ringi.
Tundemärgid (tuvastamisel) : vesipilt MMVZ paagi külgedel, mootor M1M aastast 1963, spidomeeter SP-115 laterna korpuses, vedrustus, porilauad jne.
Originaalvärv kaetud ühtlase õhukese pindmise roostega. Spidomeetril 2037 km. (mis võib omanikku tundes isegi õigeks osutuda)
Plaanis on taastada antud ratas võimalikult originaalilähedaseks, seega on igasugune asjassepuutuv nõuanne ja pildimaterjal väga teretulnud.
Esmajärjekorras otsin teavet puuduolevate osade kohta :
1) Originaalõhufiltri korpus
2) Tagumised liigendiga jalatoed ? (säilinud ühe kinnitus, võimalik et pakuti omal ajal lisavarustusena koos lisasadulaga)
3) Rehvipump (kinnitused paagi all alles)
Samuti oleksin huvitatud kõikvõimalikest pudinatest (nt. jalatoe ja käivitusvända kummid, korralikumad käepidemed jne.) millest paljud tunduvad väga sarnased teiste markide vastavate osadega ja toodetud unifitseerimisajastul.
Lisaks otsin infot erinevate pisiosade (kodarad, poldid-mutrid-seibid jne.) originaalse viimistluse kohta (kroom? nikkel? galvaanika? värv?).
Suured tänud juba ette !
Õige on minetada seda Minskiks, tegemist on siis Moskva M1A 1955.a edasi arendatud versiooniga.jah tegu M-103ga!
Peab ütlema,et väga hea leid on sellises konditsioonis Minskeid leida on väga haruldlane juhus.Õnnitlused minu poolt ja loodan,et saame kunagi seda masinat ka taastatud kujul näha.
Mõned märkused:
*Istme kumm on laenatud/vahetatud Izh 350lt (vanemalt mudelilt 1950 ja varasemad)sellel peaks olema muster natuke teine. Samas osadel olid ka nahk istmed, milles see tulenes,see kas nahk või kummiiste seda võivad teadjamad kommenteerida.
*Tolle aja miskid olid enamasti mustad kuid oli ka hallikaid ja rohelist värvi mootorrattaid. Ilmselt on võimalik ka muud kombinatsioonid. Ise pole kahjuks rohkem kohanud!
*Õhufiltrer võis olla algselt teistsugune?!
*tagumised jalatode on liigendiga ja peaks olema juba tehasest tulnuna küljes.
*süüteluku korpuselt on puudus K tähega must värvi katte. See lihtsasti leitav, kuna see selline süüteluku kate oli pikalt tootmises.Võtme leidmine on juba kordades keerulisem!
*ketikaitse on puudus
*paagi kork? oleks paremat fotot vaja, tundub olema mingi teise masina oma?
Kas mitte M103 ei peaks metallkork olema?
*huvitav kas käiguvahetuse pedaal oli 1963.a ka kausiga nagu moskvatel?
Õige õhufiltri korpus on näha illustratsioonil (toimis õliga ja kinnitus raami küljes praegugi leiduvale kronsteinile).
Ketikaitse ja süüteluku kate (+ võti?) tõesti puudu ning võin needki lisada otsitavate asjade nimekirja.
Sadula kohta ei oska öelda, võib-olla tõesti vahetatud.
Kas need Minskid nüüd nii haruldased masinad ja harvad leiud ikka on ?
Aga tore komplektne masin igal juhul !
Kui mootor M1M-i oma, siis õhupuhasti on sellele mootorile vastav. Mis teavet Sa M103 õhupuhasti kohta soovid, ilmselt soovid teabe asemel hoopis puhastajat ennast ?
Mingeid tagasõitja jalatugesid tehasevariandina näinud ei ole, igasuguseid 12mm polte ja muid aretusi küll.
Pump pole üldse mingi probleem minu arvates, need olid tsiklitel üldjoones sarnased ja neid on piisavalt siin ilmas alles ja teiseks pole seda üldse vaja kellelgi teisel peale "originaalsuse" hindajate.
Minski tehas kasutas M1A ja M1M mudelitel vildi ja hästi kunstliku nahaga sadulaid (samal ajal Kovrovi tehasel olid kummisadulad). Mis sadulad olid M103, ei tea.
Lenksu- ja jalatoe autentseid kumme uudistoodangu hulgast mina leidnud ei ole.
Kodarad kindlasti tsingitud, muude pudinate kohta öelda ei oska, nikeldamist ei tohiks meil masinatel justkui kasutatud olla, haljasosad ikka kroomi all.
Kui on tõsised plaanid, siis tuleks soetada osade kataloog, sealt võib leida ka iga poldi kohta pinnakatte viisi jms (ilmselt?)
Kui viitsimist on siis genereeri selle originaalse õhupuhastaja kinnitustest raamil pilt. Sellelt jooniselt ei näe ma seda enda pisikeste silmakestega.
Venekeelsetelt saitidelt leitud info põhjal : kasutatigi M-103-l mootorit M1M. Ainus erinevus oli võrkelemendiga õhufiltri asendamine efektiivsema "õlipotiga" õhupuhastiga (kuna need rattad olid laialt levinud põllumajanduspiirkondades ja parem filtreerimine aitas säästa kolvirõngaid).
Tagumisete jalatugede säilinud liigendkinnitus (vt. 1. fotot) tundub välimuse raamikinnituse järgi tehasetööna, seepärast küsisingi. Jalatugede kummide unifitseerituse all mõtlesin sama ajastu IZ-idel ja ka muudel markidel esinevaid. Tundusid nagu sarnased.
Pump huvitab seetõttu et kinnitused raamil olemas ja mis neid ikka kasutult hoida.
Taastamisplaanid on tõsised ja tahan selle töö korralikult ette võtta sest antud ratas on mõnes mõttes "perekonnareliikvia" ja hiljem seda müüa ei kavatse.
Varuosakataloogi olen juba otsinud. Silma on esialgu jäänud üks kaasaja väljaanne (2007?) idapiiri tagant mida peaks olema suhteliselt kerge hankida. Samas ootan pakkumisi ka mõne vanema väljaande kohta.
Õlipott õlipotiks - seda näeb joonistatud pildilt küll jag aga kui sa siiski viitsiks pildid teha kinnitustest raami küljes - vot siis ma äkki oskan sulle midagi pakkuda sinna külge. Muidu on see üpris keeruline.
Mul vedeleb/vedeles ka kuskil komplekt liigendiga tagumise persooni jalaraudasid aga millele need täpselt kuuluvad või mille jaoks neid kuskil tehti - ei tea. Sama näiteks K-58 on küll kohad tehase poolt olemas kaasasveetava jalatugede kinnitamiseks aga tehase poolt seal midagi küljes küll pole. See tuli omanikul hiljem ise aretada. Tavaliselt tõmmatigi polt läbi nagu Kass viitas. Healjuhul sikutati veel kummivoolik peale ka.
Muidu on mõte hea ja tore küll.
Ole hea ja mõõda karpa otsa läbimõõt .
Enne nädalalõppu kahjuks filtri raamikinnitusest pilte teha ei saa kuid filter ise suhteliselt hästi näha ühe venemaal müüdava (väidetavalt M-103) küljes :
Mõõdan karburaatori kinnituse laupäeval üle.
Küsiks veel tarkadelt inimestelt :
Paagil, tagarattal ja tööriistakastil on valged "triipkaunistused", esirattal aga punased. Kas kasutati tehase poolt ka punast "tjuningut" või on esiratas pärit mõnelt muult isendilt (muus osas siiski tundub Minskile kuuluvat) ?
Kas mulle ainult tundub või tollel Sjuure Kodumaa omal ei ole enam K-55 peal? K-36 ümbertehtud kinnitusega? Kui nii siis ei saa see õlipott ka olla eriti konkreetse ratta oma vaid pigem M-105-lt pärit. M-104 teadupärast ka kolmese käigukastiga ning K-55 karburaatoriga. See aga on peenema otsaga kui K-36. Äkki selle pott sobiks ka Sinu omale?
Selline õhupuhasti on ka M-106-el.
to kass: kahjuks olen vaid siiani selle mudeli (M103) puhul enamasti ringi ehitatuid ja väga havlas seisus masinaid näind. Samas olen ka mõnda väga heas korras isendit kohanud!
Ma arvan,et väga tavaline ka M103 ei ole enam.
Samas konkreetse teemas toodud masina puhul on ütleme hea/haruldlase leiuga tegu, kuna külapoisid ega muud asjatundmatud isikud pole seda kätte saanud.
Triibud peaksid olema igal pool ühesugused ja samavärvi! Kuid kas see tööriistakasti pealne triip äkki hoopis matthõbedane pole?
Punased triibud peaks ka originaalis olema olnud M103!
Gruppenil on õigus nahk istme osas, ilmselt need nahkistmed lagunesid kergesti ära ja siis pandi sinna kummist iste!
Nii, nüüd pisut uurimistööd ja pildiotsingut tehtud...
M-103 ja M-104 olid mõlemad varustatud karburaatoriga K55D.
Leidsin mõõtmatu kodumaa lehekülgedelt häid fotosid kus näha nii õhufilter kui ka jalatugede kinnitused :
1.,2.,3. FOTO : näha õhufiltri korpus ja samasugused tagumise jalatoe kinnitused (jäänused), samuti originaalne dermantiinsadul ja kroomitud paagikork
4. FOTO : näha originaalne "vesipilt" paagil (otsin ideid selle taastamiseks)
5. FOTO : näha ütlemata sarnane õhupuhasti M-104 küljes (kui sama siis lisan sellegi oma soovide nimekirja)
6. FOTO : pildil ilmselt M1M millel näha sarnane "plastkattega" paagikork ja kummisadul nagu minul. Segane värk...
P.S.: Kas tumerohelise M-103 "triibuline" paak on omalooming ?
Pilt nr. 6 on ilmselt Kovrovi tehase K 55 või mingi soust.
Tumerohelise trribud paagil omalooming.
Tagasõitja jalatugede valmidus oli juba esimestel pealesõja 125 ccm ratastel, tagakiigega mudelitel kolisid need kinnituskohad ettepoole, kuna kiige peale enam ei sobinud, seepärast vasaku poole jalatoe kinnitus tehti liigendihargina, et kik-starteri hoovale käivitades ette ei jääks. Kõik see ei tähenda veel, et oleksid olnud tehaseversiooni tagasõitja jalatoed.
Õhupuhasti on mul näiteks kusagil olemas aga mitte käepärast ja kulub endale ka ära, äkki läheb tarvis
. Vot nii !
Reisija jalatugedega on nii, et näiteks igal M1M neid ei olnud, kuid näiteks minu omal on. Kick-starteri poolne on üleskäiv, parempoolne on õige robustne ning tekitab kahtlusi kas see üldse originaal on, kjuigi kinnituse järgi seda väidaks. Lisan lähipäevil pilte ning ootan arvamusi. Kas reisija jalatugesid ka kohe tehases külge pandi või ei pandud, väita erilise kindlusega ei saa, pigem oli see kuidas kunagi. Täpselt tehaseoriginaali on nõukogude mootorratast küllaltki raske taastada, mingi võõras, kuid ajastukohane detail rattal ei tähenda veel kohe, et see algselt seal pole olnud.
Jää hakkas liikuma !
mõningate kombinatsioonide tulemusel omandatud :
1) Õhufiltri korpus
2) Tuliuus "läikiv" paagikork (omas tavotis serveeritult).
Vaja veel ketikaitset. Pakkuda võib ka kõike muud M-103 (ka 104) seonduvat.
Otsime edasi...
1) Uued osad katsetatud
2) Teostatud "kiirpuhastus" võimalike seni märkamata defektide tuvastamiseks ja identifitseerimisnumbrite omavahelise vastavuse kontrolliks (klappisid !)
3) "Tööriistakarbi" avamisel pudenesid välja "motoaptetðka" (GOST-49, sisaldas : kummiliim, paigad, paikamistööriistad ja ketilülid) ja kokkurullitavas presenttaskus võtmekomplekt "MMVZ" (GOST teadmata).
4) Tuvastatud kukkumisjäljed mis esmavaatlusel silma ei hakanud :
* laternaprillil mõlk ja kriimustused, laternakorpusel mõlk
* laternakinnitused ja esihargi ülaosa pragunenud ja pisut nihkes
* mõlemad jalatoed (eriti vasak) ülespoole väändunud (juba korrigeeritud)
* käivitusvänt pisut kõverdunud (teeme ära)
* tööriistakasti ülemine kinnitus purunenud, kaas tugevalt deformeerunud
* pisut kõverdunud leistang
Lisaks olid kondensaat+külmataat purustanud karburaatori kaane ja ujuki (originaalne K-55D)
5) Esialgu utiiliks tunnistatud vasak tagaamort osandatud ja edukalt remonditud !
6) Silmapiiril (leitud ja omandamisjärgus!) järgnevad M-103 osad :
* tuliuus originaalne esiratas
* originaalsadul (originaalsete dermantiinijäänustega)
* sirge ja kriimudeta leistang
* korralik esihargi ülaosa
* korralik tööriistakast
* töökorras karburaator K-55D
Komplektatsioon jätkub, härrased vannutatud mehed !
Tekkinud järgnevad küsimused :
1) Kas kellelgi on teavet M-103 või M-104-l kasutatud punaste maalingute kohta (näha eelneva postituse pildil)? Teistel mudelitel vist sellises mõõdus (19") ja seesuguse rummuga esiratast ei kasutatud ?
2) Kas ketikaitsed M-103 ja M-104-l samad ? Kinnitus jäigalt poltidega või kasutati vibratsiooni leevendavaid (loe : suurendavaid ) kummist lisavidinaid ?
3) Kas ilusal isamaal leidub mõni väga hästi säilinud või suisa uuelaadses seisus M-103 mille pealt värviskeemi ja pisidetailide õigsust kontrollida ?
Väide : 1 loll jõuab rohkem küsida kui 100 tarka vastata.
Järeldus : Loll on kõigist tugevam...