automoto.ee foorumid

Täisversioon: Dnepr MT-10 1976.a
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3
Tervist austet seltsimehed,

Mõtlesin üht projektipiskut teiega jagada ja ehk saab kerge kogemusevahetuski teoks, mis mu dietantsust, ignorantsust ja saamatust tsiklite osas ehk pisut leevendab.
Alustada tuleb ikka algusest: teaduslikult on tõestatud, et alkohol stimuleerib loovat mõtlemist ja on asendamatu abivahend heade ideede tuletamisel. Nii siis saigi hää sõbraga pärast mitmendat õlut paika parim kevadmõte - osta tuleb projektitsikkel. Selline, mis suve ära sõidaks ja talvel teeksime siis põhjalikuma uuenduskuuri. Interneti ja tutvuste abiga saigi sobiv isend kuuevarbaliste juurest leitud (vabandan kehva pildimaterjali pärast, lähiajal panen veidi paremad üles):
[attachment=39305]
[attachment=39303]
[attachment=39304]

1976.a Dnepr MT10, kellade peal suht-koht täpselt 24000km.

Eestisse saabudes kappasime esimese asjana ARK'i arvele võtma. Kergelt kõhe tunne oli küll, sest varemgi lätlaste käest petta saanud, aga lõppeks olid dokud korras ja arvele ta sai.
ARKi vana krimpsutas nägu kui me tsikli veoka kastis uksest sisse ajasime ja teatas meile, et kombeks on tsikkel arvele võtmiseks kastist maha tõsta. Tema töö pole turnida ja numbreid otsida. Viisakalt näitasin talle numbrid kätte ja ütlesin, et kastis on hoopis parem, sest siis ei pea ta kummardama ega midagi, kõik puha silmade kõrgusel.
Huvitav oli veel see, et tsikli kaubanduslikuks nimetuseks sai Dnepr MT10-30. Harilikult on ju MT10-36 ja guugeldamine ei andnud mulle ka ühtegi ammendavat vastust, mis imeloomaga MT10-30 puhul tegu on. Kui keegi lugejatest aidata teab, siis oleksin ütlemata tänulik.

ARKile järgnes tehnoülevaatuse eelne kontroll.
Tuleb masinale au anda - pärast 20-aastast seismist (väidetavalt), käivitub masin iga ilmaga ja igast asendist, kahe pütiga ja ühe pütiga. Tegime õlivahetuse, vahetasime tihendid, küünlajuhtmed-piibud, küünlad, installeerisime uue aku, puhastasime paagi jne.
Hea meel oli kui pärast tuunimist jätkas käivitumist ilma tõrgeteta.

Esimese takistuse otsa komistasime juba proovisõidul - nimelt kostus paremast pütist tiksumist, mis meie kahtlustuse kohaselt oli klapitiks. Timmisime klapivahesid. Teadjamad mehed ja foorumites tuhnimine ütlesid, et klapivahe võiks olla 0,15. Esialgu olid veidi suuremad (nii 0,2), sättisime paika. Ei aidanud. Lammutasime ploki laiali, kakkusime klapid välja, soveldasime, panime uued vedrud. No way Jose, ei aidanud see ka. Lugesin poole ööni Palu piiblit, seal väideti, et 0,07 oleks õige klapivahe. Päris nii väikseks ei julgenud ajada, panime 0,1, ei aita. Või noh, kui soojaks läheb, jääb tiks vähe vaiksemaks aga päris ära ei kao. Tagatipuks hakkas vasak pütt ilma igasuguse regullimiseta tiksuma ja noh, nüüd on fekaal leivakotis, ei mõista enam midagi peale hakata. Kui nüüd keegi nõuga abiks oskaks olla.

Süüdet timmisime Palu raamatu järgi ja ei tundu sellega mingeid probleeme olevat.
Masinal on peal paljuarmastatud K301B karbussid ja kuigi puhastamine oli kukesupp, siis instruktsioonipõhine regull ajas juuksed halliks ja lõpuks sai see tunde järgi tehtud. Tsikkel tõmbab päris sõgedalt ja kütet ei paista ka väga meeletutes kogustes minevat.

Elektroonika poole pealt oli tehtud nõuka-tuuning, ehk siis voolu oli pandud juhtima vähemalt 20 erinevat sorti juhet, mis üllataval kombel kõik toimisid. Isoleeri oli mitme kilo jagu nii kleebitud kui ka seotud kujul, paagi alla oli salalüliti peidetud ja kuna 5cm kolme soonega juhet oli puudu jäänud, oli eelmine omanik sunnitud suunatulede lüliti gaasirutška juurde kinnitama (või oligi vene tsiklitel asi nii?). Igatahes panime pikema juhtme abil kapitalistidele asja käepäraseks ja suunda saab vasakuga lülitada.
Suunatulede töö on muidugi omaette ooper - vilguvad pisteliselt ja ainult tühikäigust kõrgematel pööretel. Pole selleni veel jõudnud, aga mõtet on vist kruvikaga releed silitada.

Nii et võtke või jätke. Projektikat tahtsime, projektika saime. Tilu-lilu probleeme on veel ja neist saab jagu, aga klapi-teemat aretaks küll hea meelega.
Õnnitlen tõsise projektika hankimise puhul. Kui tegemist Dnepriga, siis saab käed alati õliseks. Sedasorti bokseritel on kombeks tiksuda, eriti sõidu ajal, kui silindripea ja/või kolvile on kogunenud vähegi paksem tahmakiht.
Eriti kärmelt koguneb tahm siis, kui õlirõngad on kinni või kulunud. Siis ka kui on uued ja sissetöötamata (milleks võib minu kogemustele tuginedes kuluda ~2000km).
Mõistlik oleks ka katsetada, millal tiksub - kas tühikäigul, sidur all/maas, gaasi andes või ühtlastel pööretel sõites - sellega saab natuke limiteerida võimalike vigade hulka, sest mootorist, mis on üks suur viga, on väikest viga raske leida.
Kas see (MT10-36) viimane number ehk 36 ei näidanud diferentsiaali ülekande arvu? Kuskilt jäi nagu meelde. 36 hammast tagumise taldriku peal.
Või on mul valesti meeles?

Aga päris kena emmilise oled saanud Big Grin.
Jah, isandpauk, ilma õnneta ei püsi ükski nõuka asi koos. Tänud heade soovide eest.

Sai need suunatuled korda - paras otsimine oli, aga armatuurist me selle relee lõpuks leidsime. Mis seal täpselt viga oli, ei tea, aga pärast relee lahtikakkumist ja klemmi kerget painutamist hakkas asi tööle ja ilmselt peab rahul olema.

Klapklõbin on jätkuvalt mureks ja headest soovitustest lähtuvalt katsusin fikseerida, mis hetkel jne klõbin käib. Pikka nimekirja ei saanud, pmselt klõpsib kogu aeg parem silku ja kui kiiremad ringid mesitarude ümber teha nii, et mootor soojaks läheb, hakkab ka vasak häält tegema.

Pärast selle nädala seitsmekümnendat klapitimmimist, tuli mul selline patune mõte (ärge siis solvuge kui ma liiga ulmevaldkonda põrutan), et äkki on nukkvõll väntvõlli suhtes paigast ära? Kui klapid ühe silku peal paika keerata ja siis mootorit veidi ringi ajada, suureneb klapivahe ühtäkki. Minu kaalikas paremat seletust asjale genereerida ei osanud. On see võimalik üldse teie meelest? Kui on, siis mingit näpunäidet võimaliku lahenduse kohta ootaks ette tänades.

Aga ilusaid asju ka:
[attachment=39325]
[attachment=39326]
[attachment=39327]
[attachment=39328]
[attachment=39329]
Ma miskipärast arvasin, et 36 on justkui hobujõudude arv? A ma ei tea ka. Ilmselt on MT10-30 lihtsalt arkivenna näpukas...
Mina ei usu, et nukkvõll oleks vända suhtes valesti. See tähendaks seda, et masin ei läheks korralikult käima ja/või ei töötaks korralikult ja/või käiksid mõned klapid vastu kolbe.
Oled sa ikka kindel, et sa väntvõlli õigesse asendisse keerad enne klappide reguleerimist? Dnepril peaks hoorattal märk olema, keerad ühe silindri survetaktini ja siis keerad niikaua edasi kuni märk mootoril olevast avast nähtavale ilmub (ava on kummist punni taga). Reguleerid ühe silindri paika, keerad teise silindri survetaktini, siis märgini ja reguleerid teise.
Kui muu ei aita, siis tuleb see katel laiali lammutada. On võimalik, et nukkvõll/tõukurid on kulunud, võibolla on midagi vända või kolbidega viga - krt seda täpselt teab.
Samas ei soovita tõsiseid remonte ette võtta - võidki remontima jääda neid vigu mis siis kõik välja tulevad.
Tegelikult see, et väntvõll vales asendis on, oleks kuskiltotsast loogiline ja samas ka kergeim võimalik seletus probleemile.
Seda kummipunniga auku ma tean ja hoorattal on tegelikult kaks märki. Kui ma ei eksi, siis P ja B(?). Kumma märgi järgi ma sättima peaks? Senimaani on paikasättimine käinud pisut teistsuguse visuaalmanuaalse meetodi järgi. Et jah, loll on olla loll, aga samas on tore, et leidub kannatusega inimesi, kes aitavad Smile

Kolvid on üle vaadatud ja kolvid-sõrmed-kepsud tunduvad okeid.
(06-06-2012, 20:06 PM)shmanton Kirjutas: [ -> ]Ma miskipärast arvasin, et 36 on justkui hobujõudude arv? A ma ei tea ka. Ilmselt on MT10-30 lihtsalt arkivenna näpukas...

Jah, see MT-10-36 näitab, et on 36 hj MT-10, enne seda oli "lihtsalt" MT-10, ilmselt siis 32 hj nagu eelkäijad 650 ccm tsiklid ja ka järgmine, mudel MT-11. Ja MT-10-30 on näpukas või kuritegelik lohakus ning ametialane küündimatus! Toungue

Ma läheks isegi kaugemale ja ütleks, et tegu on poliitilise provokatsiooni ja riigireetmisega.

Tegelikult selline asi ilmselt lisab unikaalsust Smile
[attachment=39330]
(06-06-2012, 23:11 PM)shmanton Kirjutas: [ -> ]Ma läheks isegi kaugemale ja ütleks, et tegu on poliitilise provokatsiooni ja riigireetmisega.

Tegelikult selline asi ilmselt lisab unikaalsust Smile

Mina pooldan ka seda, et nimetataks asju (tegusid) nende õigete nimedega ega räägita läbi lillede! Aga võib saada leebelt noomida liigse sapisuse ja kibestumise pärast! Smile
Ja vahva on veel see, et kui lähed oma kurba saatust kurtma sinna asutusse tagasi, siis näidatakse Sulle eeskirja, mille kohaselt Sa oleksid pidanud kohapeal nende töö üle kontrollima ning koheselt tehtud veale tähelepanu osutama, ehk siis ise oled süüdi ja ära teeninud karistuse!

Ega polegi põlevat soovi ARKi protsessima minna. Seal see igapäevanegi suhtlus on selline, et käid pärast nagu piitsa saanud ori ringi. Ma isegi ei kujuta ette, mis siis saaks kui ma sellele pahurale ametnikuhärrale veel etteheiteid tegema läheks.

Aga tulles tagasi klapiregulli juurde, siis kuna ma ise küsisin, püüan ka ise vastata.
Guugel aitas hädast välja ja tõi selguse majja hooratta märgistuste osas. Peaks olema kaks märki P (vene R, mis on oluline süüte timmimisel, tuleb ilmselt sõnast раннее) ja B (vene V, mis tähistab kolbide surnud punkti, tuleb ilmselt sõnast верхнее). Seega klappide timmimiseks peaks kolvi survetaktis olles käiama hooratast seni kuni august paistab B.
Tuleb ausalt tunnistada, et meie timmimise ajal see nii ei olnud. Tean, sest kohta, kus meie arust oli positsioon B, tagusid mu töökad käekesed uue märgi Big Grin Ja see asus tsipa pärast märki B.

Parafraseerides Kreisiraadiot - proovisime heaga, proovisime kurjaga, isegi kavalusega proovisime, aga selle mehega küll ei proovinud.

Õhtul uuele katsele siis. Kino peab ka saama

Kes vene keelt tonkab, siis siin on päris hariv materjal Dneprite ja Uralite kohta.
(07-06-2012, 08:53 AM)kass Kirjutas: [ -> ]Ja vahva on veel see, et kui lähed oma kurba saatust kurtma sinna asutusse tagasi, siis näidatakse Sulle eeskirja, mille kohaselt Sa oleksid pidanud kohapeal nende töö üle kontrollima ning koheselt tehtud veale tähelepanu osutama, ehk siis ise oled süüdi ja ära teeninud karistuse!
Oot oot nemad on seal kõrgepalgalised spetsialistid,neil on ju teada mis marki masinaid üldse on toodetud,samuti ka seda kus mingil margil kerenumbrid asuvad.Mina kui klient tean ju ainult oma isikuandmeid ja ka elukohta ja saan kontrollida,et need oleksid õiged.Suhtumine on seal asutuses muidugi ülbus kuubis.
Nii, väike update - klapid ikka kolisevad ja ilmselt peavadki kolisema. Talvise kapremondiga katsub korda saada.
Ülevaatusest sai täitsa muhedalt läbi, tehti märkus kulunud rehvide kohta, aga templi sai dokustaati ja see ongi peamine.

Nüüd, kus juba asfaldi peale ronida kannatab, tuli välja see lahe tõsiasi, et esiratas on igas võimalikus vektoris kaheksas ja üsna selline nõtkelt võnkuv sõidumaneer on masinal.
Seega üleskutse, et kui kellelgi on MT10'le kõlbulikku esiratast või velge (koos rummuga), mis väga ei loperdaks, oleks valmis soodsa pakkumise korral ära ostma.
Kodaratega sirgeks ajada ilmselt ei õnnestu, sest pooled kodarad, nagu ma avastasin, on naeltest tehtud. Lihtsalt ongi kuuriuksest nael kangutatud, pea ära painutatud ja keere sisse aetud. Kahtlen, et sealt midagi head tuleb.
Enamus neid vanemaid velgi ongi juba sünnist saati kergeltBig Grin lopergused - ise valisin lopergustest kõige vähem loperguse esimeseks ning kolmest loperguseim läks korvile. Nii, et sirge leidmine pole teps mitte kerge - pigem ikka ise püüda sirge velg koostada (mul hetkel 4 ratast koostatud taastatud osadest, kuid pole jõudnud veel rihtimisega tegeleda)
Eks ma natuke kartsin jah, et kui saab, saab uue kõvera. Samas on lohutuseks see, et kui ma täna tööle vurasin, siis 90km/h pold kõverat ratast üldse tunda, tuli aind jälgida, et külka kraavi ei kisuks.

Külka ilmselt saan ise regullitud, aga teie, targad mehed(naised?), andke nõu, et kui ma uue kodarate-niplite komplekti ostan, siis kuidas see ratta sirgeks ajamine käib - mis seal need nipid ja knihvid on?
Igasugu toredaid seiklusi on vahepeal olnud - ülevaatus sai tehtud, mis läks üllatavalt libedalt...samal õhtupoolikul ka esimene kokkupuude politseiga, kes väga sarkastiliselt uuris, et kas emmimehed siis tulesid ei põletagi? Mul oli süütevõti vales asendis ja noh viisaka vabanduse peale patsutati õlale ja lasti minna.
Siis tuli vihmane ilm ja pärast vihma tsikkel enam käima ei läinud. Tuvastasin, et küünlal sädet pole. Kruvisin süüte lahti ja tuli tõdeda, et selline niiskevõitu oli asi. Kuivas päeva, säde tagasi. Käima ikka ei lähe.
Pluss on muidugi see, et vihase väntamisega sai nii mõnedki kalorid väljahigistatud.
Lõpuks läksime kergema vastupanu teed, sidusime köiega autole sappa ja vedasime nii kilomeetrikese kuni siis tsikkel vääääga pika hambaga käivitus. Kahtlane töörežiim viis meid mõtteni karbusse kontrollida. Kui hakkasime kallitel K301B-del kummikatet kergitama, tuli kogu kupatus koos nõela ja klapiga karbussist välja.
Vibra on vist nii kõva ja vedruseibid nii vanad, et koos see värk seal enam ei taha püsida.
Kruvisime karbussid kokku ja masin jälle töötab nagu peab.

Tegin tiiru ka maanteel ja üsna hästi liikus edasi. Väga siiras rõõm oli mingil maakate passatil sabas sõita, kes otsustasid "nalja teha" ja pesid oma näkast esiklaasi mitu head kilomeetrit. Ise veel kiikasid üle õla pidevalt ja itsitasid isekeskis. Suvist klaasipesu tuli näkku nii palju, et tõmbas silmades dioptrid täitsa paika kohe.
Meenus kohe sõbra lugu, kellele mingid ossid sama nalja tegid ja tänutäheks käis sõbra saapanina neil tagatules. Oli veits kahju küll, et külkaga tsikkel ja mitte soolo peffi all on.

Maanteelt tagasi jõudes rippus parem klapikambri kaas viimase vindi otsas. Selgus, et keere pekkis ja nüüd ongi küsimus tarkadele onudele-tädidele:
Loogiline lahendus oleks uus polt treida ja paaritada see ülekeermestatud auguga. Vähe suurem keere jne. Samas üsna tüütu ja parasjagu keeruline lahendus.
Kas kellelgi on kogemust keemilise metalliga sellistel puhkudel? Topiks selle tikkpoldi sinna auku permanentselt kinni ja unustaks?

Ja süüte kohta ka - on mõistlik see välimine kaas hermetsiga niiskuse vastu ärakindlustada? Kellegi töökad käed on kaane alumisse äärde juba väikse ava viilinud, et jätaks selle lahti ja ülejäänu tihendaks ära. Mis arvate?
Mina vedelmetalli pidamisse eriti ei panustaks. Loomulikult kui sa poldi/pesa korralikult puhastad ja karestad, siis võib see asi pidada, kuid kui kaua ei tea keegi täpselt.
Mul vedeleb üks tutikas dnepri parempoolne silindripea koos klappidega kuid ilma klapivedrude ja poolkuudeta. Kas tal see kaane polt ka küljes oli ei mäleta täpselt ja pildilt ka ei näe http://www.jogevamc.ee/pictures/jupid/03070007.jpg kui huvi on, siis võta PS kaudu ühendust ja räägime sellest pikemalt.

Süüte osas soovitaksin süütepool kooralikult ära kuivatada, töödelda miski niiskust eemalehoidma möglaga nagu vaha või lakk ning jätta hermeetikuga mäkerdamine ära. See väike auk on piisav, et niiskus sinna kaane alla pääseks. Kui raha on, siis võid osta ka uue süütepooli, mis on juba plastikusse valatud.
(13-06-2012, 09:57 AM)shmanton Kirjutas: [ -> ]Igasugu toredaid seiklusi on vahepeal olnud - ülevaatus sai tehtud, mis läks üllatavalt libedalt...samal õhtupoolikul ka esimene kokkupuude politseiga, kes väga sarkastiliselt uuris, et kas emmimehed siis tulesid ei põletagi? Mul oli süütevõti vales asendis ja noh viisaka vabanduse peale patsutati õlale ja lasti minna.
Siis tuli vihmane ilm ja pärast vihma tsikkel enam käima ei läinud. Tuvastasin, et küünlal sädet pole. Kruvisin süüte lahti ja tuli tõdeda, et selline niiskevõitu oli asi. Kuivas päeva, säde tagasi. Käima ikka ei lähe.
Pluss on muidugi see, et vihase väntamisega sai nii mõnedki kalorid väljahigistatud.
Lõpuks läksime kergema vastupanu teed, sidusime köiega autole sappa ja vedasime nii kilomeetrikese kuni siis tsikkel vääääga pika hambaga käivitus. Kahtlane töörežiim viis meid mõtteni karbusse kontrollida. Kui hakkasime kallitel K301B-del kummikatet kergitama, tuli kogu kupatus koos nõela ja klapiga karbussist välja.
Vibra on vist nii kõva ja vedruseibid nii vanad, et koos see värk seal enam ei taha püsida.
Kruvisime karbussid kokku ja masin jälle töötab nagu peab.

Tegin tiiru ka maanteel ja üsna hästi liikus edasi. Väga siiras rõõm oli mingil maakate passatil sabas sõita, kes otsustasid "nalja teha" ja pesid oma näkast esiklaasi mitu head kilomeetrit. Ise veel kiikasid üle õla pidevalt ja itsitasid isekeskis. Suvist klaasipesu tuli näkku nii palju, et tõmbas silmades dioptrid täitsa paika kohe.
Meenus kohe sõbra lugu, kellele mingid ossid sama nalja tegid ja tänutäheks käis sõbra saapanina neil tagatules. Oli veits kahju küll, et külkaga tsikkel ja mitte soolo peffi all on.

Maanteelt tagasi jõudes rippus parem klapikambri kaas viimase vindi otsas. Selgus, et keere pekkis ja nüüd ongi küsimus tarkadele onudele-tädidele:
Loogiline lahendus oleks uus polt treida ja paaritada see ülekeermestatud auguga. Vähe suurem keere jne. Samas üsna tüütu ja parasjagu keeruline lahendus.
Kas kellelgi on kogemust keemilise metalliga sellistel puhkudel? Topiks selle tikkpoldi sinna auku permanentselt kinni ja unustaks?

Ja süüte kohta ka - on mõistlik see välimine kaas hermetsiga niiskuse vastu ärakindlustada? Kellegi töökad käed on kaane alumisse äärde juba väikse ava viilinud, et jätaks selle lahti ja ülejäänu tihendaks ära. Mis arvate?

Mmmm ma mõneti soovitaks sellist varianti et kasutad Durafix vardaid. Puurid ava veidi suuremaks ning joodad täis,seejärel puurid ning teed uue keerme. Durafix meenutab ALi kuid on tugevam. Stokker näiteks müüb neid.

Jah näiteks suurema keermega tikkpolt+keerme liim töötaks ka hästi kui on võimalik teha nii.

Liimi koha pealt ei oska kommenteerida,et kuidas ta kuumas ja vibratsiooni rikkas keskkonnas vastu peab. Lisaks ei pruugi liimi sisse lükatud tikkpolt sul päris sirgelt jääda . Jään tõesti vastuse võlgu.
Huvitav teema.Õnnelik ost lätist.Komentariks ütlen et ,ARK Saue büroos aastaid tagasi eelülevaatust tehes,sain samuti räigelt riielda et masin treileril.Kuna masin ei olnud liikumis võimeline ,siis lonkav ametnik andis viisakale palumisele järgi.Mitte ilma mõnitusi välja ütlematta muidugi.Edu tegemistes.
Mõningane vesi on merre voolanud ja aeg on teha vahekokkuvõte. Üleüldine tõdemus on, et mutrivõtme komplekt peab ikkagi kaasas olema kui kuskile minek - vibratsiooniga logisevad mutrid-poldid päris agaralt lahti. Just need, mida ise näppinud olema.
- Klapkambrikaane tikkpolt püsib super attackiga kenasti kinni.
- Leidsime, et külka ratta velg on kõige sirgem ja selle tahaks panna esirattaks, et käed-õlad nii hullult ei väsiks sõidu ajal. Kas on üldse mingi süsteem külkaga tsiklitel, et kus peaks kõige parema mustriga rehv asuma? Ees-taga-külkal? Või pole vahet?
- Asusime reduktorit lahtimonteerima. Igasugu kavalad töövõtted reduktori demonteerimiseks-kokkumonteerimiseks ja kontrolliks on teretulnud. Suure hurraaga hakkasime peale, aga esimene tõrge tuli taldriku eemaldamisel reduktori kaane küljest. Tundub, et seal on laager veidi väsinud ja tahaks ära vahetada. Samas ei ole kindel, kas taldriku eemaldamiseks on põhiline abivahend toores jõud või peab kavalust ka kasutama?
- Töölepingu lõpetanud silindritihenditele sain asenduse ja vaskrõngad ploki alla ka. Samas on küsimus ka, et igasugu manualid ja saksakeelsed foorumid väidavad, et plokki tuleb keerata momentvõtmega ja kolmes etapis: 12+12+12 Nm. Kuidas teie kogemus on - mis võiks olla see optimaalne tugevus ja kas üldse kasutate momentvõtit?
- Kardaaniristil on määrdenippel küljes - mis head määret sinna sobiks panna? Pöörded ju iseenesest nii kõrged pole ja mida vedelam seda parem, eeldusel, et asi seal sees püsib. Või mitä?

Üleüldiselt tundub, et vene tehnika puhul kehtib see kuldreegel, et väga joontmööda käia ei tasu, pigem usaldada sisetunnet ja kainet mõistust kui kuskil kirjas olevaid numbreid.
(20-06-2012, 08:44 AM)shmanton Kirjutas: [ -> ]Mõningane vesi on merre voolanud ja aeg on teha vahekokkuvõte. Üleüldine tõdemus on, et mutrivõtme komplekt peab ikkagi kaasas olema kui kuskile minek - vibratsiooniga logisevad mutrid-poldid päris agaralt lahti. Just need, mida ise näppinud olema.
- Klapkambrikaane tikkpolt püsib super attackiga kenasti kinni.
- Leidsime, et külka ratta velg on kõige sirgem ja selle tahaks panna esirattaks, et käed-õlad nii hullult ei väsiks sõidu ajal. Kas on üldse mingi süsteem külkaga tsiklitel, et kus peaks kõige parema mustriga rehv asuma? Ees-taga-külkal? Või pole vahet?
- Asusime reduktorit lahtimonteerima. Igasugu kavalad töövõtted reduktori demonteerimiseks-kokkumonteerimiseks ja kontrolliks on teretulnud. Suure hurraaga hakkasime peale, aga esimene tõrge tuli taldriku eemaldamisel reduktori kaane küljest. Tundub, et seal on laager veidi väsinud ja tahaks ära vahetada. Samas ei ole kindel, kas taldriku eemaldamiseks on põhiline abivahend toores jõud või peab kavalust ka kasutama?
- Töölepingu lõpetanud silindritihenditele sain asenduse ja vaskrõngad ploki alla ka. Samas on küsimus ka, et igasugu manualid ja saksakeelsed foorumid väidavad, et plokki tuleb keerata momentvõtmega ja kolmes etapis: 12+12+12 Nm. Kuidas teie kogemus on - mis võiks olla see optimaalne tugevus ja kas üldse kasutate momentvõtit?
- Kardaaniristil on määrdenippel küljes - mis head määret sinna sobiks panna? Pöörded ju iseenesest nii kõrged pole ja mida vedelam seda parem, eeldusel, et asi seal sees püsib. Või mitä?

Üleüldiselt tundub, et vene tehnika puhul kehtib see kuldreegel, et väga joontmööda käia ei tasu, pigem usaldada sisetunnet ja kainet mõistust kui kuskil kirjas olevaid numbreid.



Kaane saad taldriku küljest ära nii: keera kaas allapoole, hoia südamikust KÄEGA kinni (see, millel nuudid asuvad), seejärel lükka südamikust läbi rattavõll, mille jämedam osa peaks jääma kenasti kandma südamiku sees olevale puksile. Seejärel anna haamriga võllile pihta ja peaksid kenasti kaane kätte saama. Jälgi ka seda, mispidi on südamiku sees olev puks (mis kukub lahtivõtmisel välja), et kokkupanekul ei peaks mõistatama. Kokkupanekul võid laagri kergelt soojaks ajada ja kindlasti pane kaane ja laagri vahele määret ning kindlasti ära unusta kokkupanekul enne taldriku kaane külge nüpeldamist sedasamust puksi tagasi südamiku sisse panna.

kardaaniristi sobib määre, mis on parasjagu tavotipritsis sees. Momentvõtit pole mina küll vene mootorratta juures kunagi kasutanud, kõik käib tunde järgi. Kui kuskilt midagi läbi tilgub, võib alati polte-mutreid rohkem pingutada. Võid teha ka nii, et pooleks ja pool pööret tagasi Big Grin
Lehti: 1 2 3