automoto.ee foorumid

Täisversioon: RS-09-le automootori paigaldamine
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2
Tere!
Plaan paigaldada RS-09-le Audi diiselmootor, kuna originaalmootor on väga hõre, aga "töölooma" on vaja.
Küsimus siis selline - vaheplaat?
Kas kellelgi on mingeid jooniseid, pilte vaheplaadist.
Ehitama hakkab poeg, aga mulle anti ülesanne teadjamate poole pöörduda Smile
Tänud iga idee eest ette.
P.S.Ei tahtnud üllast originaaltraktori teemat oma küsimusega rikkuda.
Samas pakun RS-09 4-silindrilist kasutatud mootoriplokki.
Mnjah, 1200 eur ja saad suurima saare pealt täiesti värske isendi (siis mootori). Igal juhul soovitaks seda enne, kui mingit ratsionaliseerimist.
Kümme korda vähem vaeva.
Tõsiselt.
Smile
Saaremaa asja tean, pakkusin varianti, et teeme vahetuse- vana talle, remonditud mulle ja pisut hinnast alla.
Poeg laitis maha tuhandeeurose väljamineku ja ostis 300 euroga AUDI diisemootori.

Nojah, aga soovi siis pojale jõudu ka...
(18-06-2012, 16:15 PM)peeterpaul Kirjutas: [ -> ]Nojah, aga soovi siis pojale jõudu ka...
Smile Ikka soovin.


Aga asi see teha on.
Ühest poolest šabloon, teisest poolest šabloon ja nende tsentrid kokku ajada ja välja lõigata ja ongi olemas.
Kui kaugused ei klapi siis distantspuksid vahele või mitu lehte kokku.
Ilmselt on kavalam kombineerida Rs-i sidurikorv Paraolümpia hoorattale või vahetükiga Rs-i hooratas mootori otsa.
Ühtlasi võimaldab vahetükk teha sinna suurema tugilaagri kui sel mootoril on ja traktor tahab nagunii suuremat hooratast kui sel mootoril on.
Muude asjadega läheb rohkem aega ja vaeva kui mootori otsapanekuga.
RS-i jõuvõtuvõll läheb sidurivõllist läbi ja on ühendatud hoorattaga mootori sidurist sõltumatult. Ühendades võllid omavahel kokku jääb jõuvõtuvõlli mööda energiat saav agregaat koos iga sidurdamisega seisma. No tühja sellest, aga hüdropump jääb ka seisma. Vao otsas jääd seisma, lahutad siduri, aga atra üles tõsta ei saa. Nüüd tuleb käik välja võtta ja sidur uuesti kokku lasta. Tõstad adra või missiganes agregaadi üles, lahutad siduri, käik sisse jne. Tööd saab taha, aga närvidele käib. Aega ka raiskab. Ise käisin selle ämbriga jalas mitu aastat ringi. Minu variandil teisiti ei saanud.
Plaanis on RS-09 hooratas koos siduriga panna doonormootori väntvõlli otsa.Smile
Aga tänud, mõte liigub.
Igaks juhuks tasub mõelda ka sellele, kuidas doonormootori tööpöörded ja suurem pöördemoment ning võimsus mõjuvad masina komponentide elueale ja kasutusmugavusele.

Pöördemomendile peab tõenäoliselt vastu, minu poolt mainitud juhul oli/on RS09 käigukastil ajamiks Gaz51 mootor. Midagi ei juhtunud, kuigi väändemoment peaks oluliselt suurem olema.
1. RS mootori max pöörded on 2800. Pead auto mootori ka ära piirama et tööriistu ära ei lõhuks. Madalatel pööretel ei ole auto mootoril ka jõudu liiast.
2. RS sidur on ikaldus mille tagajärjel on enamus käigukastid oma reversi hammasratastest ilma jäänud. Kui hooratas nagunii treimisele läheb siis soovitan soojalt mingit muud sidurit. Ise kasutan juba aastaid MB W123 diiselmootori sidurit.

Igaljuhul palju jõudu. Miite mingit muud mõtet kui tehnikahuvi sellel asjal küll ei ole.
(22-06-2012, 21:59 PM)tiit Kirjutas: [ -> ]1. RS mootori max pöörded on 2800. Pead auto mootori ka ära piirama et tööriistu ära ei lõhuks. Madalatel pööretel ei ole auto mootoril ka jõudu liiast.


Igaljuhul palju jõudu. Miite mingit muud mõtet kui tehnikahuvi sellel asjal küll ei ole.


Ma küll päris nii ei ütleks, omades ise Fordi 1,6diisliga sakslast. Pöörded ei mängi eriti rolli, ega diisel- automootoritki ju väga pöördesse ei taha lasta, pigem on kõrvale meeldivam kui vaikselt podiseb. Vajadusel on lihtsalt kordi erksam kui originaalne jõuallikas. Minul tuksub enamus ajast tühikäigust veidi kõrgemate pööretega ja liigub sellega traktor ja toimetab hüdropump....

Sakslase ülekanded on teadupärast meeletult aeglased, vabalt piisaks masinaga opereerimiseks ka muruniidukimootorist.

Oma masina sidurist ei tea kahjuks midagi rääkida kuna pole ise ehitanud ega lähemalt uurinud, igatahes toimib.
Automootori eeliseks on kerge käivitus (eeldusel et mootor kobe on), lihtne ja tuntud hooldus, levinud varuosad, vaiksem ja sujuvam käik.

Katsun kunagi oma RS-st ka mingi teema tekitada kui aega leian, kui aga mõnel tõsisem huvi asja lähemalt näha, võib ühendust võtta.

Tahaksin küll Valtsi RS näha, olen täiesti sellise traktori sõltlaneCool
Ega sõiduauto ilma turbota diislitel pole mingit meeletut väänet. Lihtsalt juba tühikäigul on suur hulk maks väändest olemas. Turbokad vajavad ka enne koormust et turbo õieti toimetama hakkaks.
Vaevalt et nüüd uuemat geomeetrilise turboga kone RSile keegi panna tahab Smile
Tänud arutelu jätku eest.
Turbotama ei hakka Smile
Põhiline tegevus on asi nii kaugele viia, et traktor toimiks.
Ju mingil ajal saab ka originaalmootori nii kaugele, et eluvaim temasse tagasi tuleb.
Mõnusat jaaniõhtut kõigile!!!
Indrek
(23-06-2012, 15:39 PM)Tegelane5 Kirjutas: [ -> ]...
Turbokad vajavad ka enne koormust et turbo õieti toimetama hakkaks.
...

Koormust ei ole vaja, piisab heitgaaside hulgast, mis turbiinile hoo sisse lükkab. Neid viimaseid toodab aga mootorist läbi käiv õhk. Ehk pöörded, mitte koormus.

Traktorimootoritele on omane pikk kolvikäik, mistap nende väändemoment on muljetavaldav juba väikestel pööretel. Samas põhjustab toekas ehitus ja pikk kolvikäik hulga taskaalustamata inertsjõude (mitte segi ajada tasakaalustatavatega!), mis pöörete arvu tõstmisel väntmehhanismi lammutavad.

Automootoritele on omane suurem pöörlemissagedus. Sama võimsuse juures võib neil olla erinevate pöörete tõttu erinev pöördemoment. Sestap ei saa öelda, et automootor traktoril nüüd parem või halvem oleks.

Mida suuremad on pöörded, seda rohkem tsükleid teeb iga võll. See võib saada saatuslikuks alamõõdulise laagrisõlme korral. Mida RSi jõuülekandes minu teada ei esine.

Tõsi, originaali asendamisel kaks korda võimsama mootoriga võib juba oodata jõuülekande purunemist koormuse all... Ega see tugevusvaru nüüd nii suur ka ei ole. Ehk siin sõltub vastupidavus kasutaja kõrvade vahel olevast.
Tiit,

see siduri märkus tõmbas tähelepanu. Kuidas saab sidur tappa reversi hammasrattaid?
Mõnevõrra ebameeldiva üllatusena hakkas tagumist käiku välja peksma, peale traktori kokkupanekut. Ise loodan, et äkki pääseb käiguvahetuseplaadi vahetusega:-). Ehk et äkki valitsaplaadi fiksaator või kahvel on kulunud?
Ksf! Tiit mõtles ikaldumise all ilmselt seda, et sidur ei lahutanud korralikult ja iga reeversilülitust saatis häälitsus KRRR või paremal juhul KRÕMPS. Iga häälitsusega võeti kihikene metalli hammasrattalt vähemaks. Sai omal ajal küll neid peos veeretatud ja valitud kehvade seast parimaid.
Siis peaks ta ka käike tapma ju.sakslase sidur on lühikese käiguga ja väga lihtne on n-öelda üle tallata ja sidur ära tappa
(24-06-2012, 05:45 AM)peeterpaul Kirjutas: [ -> ]Siis peaks ta ka käike tapma ju.sakslase sidur on lühikese käiguga ja väga lihtne on n-öelda üle tallata ja sidur ära tappa
Kuidas saab üle tallata? Siduripedaali käik ei luba ju. Libistada sidurit küll ei tohiks.
Saksalase sidurikäppade reguleerpoldid on originaalis viletsad.
Piisab sellest kui üks käppadest reguleeringust välja läheb ja sidur enam korralikult ei lahuta.
Äi laskis need käpapoldid treialil teha jalgrattapedaali võllidest, said palju paremad (lõhikuga poldid originaalis)



Lehti: 1 2