automoto.ee foorumid

(14-09-2016, 10:24 AM)hulgus Kirjutas: [ -> ][quote pid='402073' dateline='1473792995']

Minu igapäevaliikuril siis vastavalt 1820 ja 700kg.
Kõrval Respo haagise reg. tunnistus, kus reg. massiks 750kg, tühi 200, ehk kui selle sappa võtan, siis maks koorem ainult 500kg .

[/quote]

Pole päris nii. Tegelikult sa ei tohi kas sellist tühja käru vedada selle autoga.

(14-09-2016, 10:24 AM)hulgus Kirjutas: [ -> ]

(13-09-2016, 21:56 PM)CHRhmm Kirjutas: [ -> ]kes rääkis võimsusest... järgnevad masinad on vist liiga lahjad, et haagiseid vedada...
Chrysler 300C V8 5,7 HEMI pidrutiteta haagis reg. mass 450kg   näidake mulle sellist haagist

Chrysler sebring 2,7 V6 piduriteta haagis reg mass 450, piduritega 455 kg 

Näita mulle ka, kust sellise rea välja lugesid?
Hetkel kehtival EE reg. tunnistusel on üks rida, kus kirjas "haagise lubatud suurim mass" O1 piduritega, O2 piduriteta.
Minu igapäevaliikuril siis vastavalt 1820 ja 700kg.
Kõrval Respo haagise reg. tunnistus, kus reg. massiks 750kg, tühi 200, ehk kui selle sappa võtan, siis maks koorem ainult 500kg .

EE reg tunnistuse vastavatest lahtritest, millele viitad.

Käru suuruse annab tegelikult tehase sertifikaat ja ARK ei ime neid pastakast. Vaatasin ametliku Chrysler LLC väljastatud tingimusi ja seal ongi toodud vähemalt sebringule maksimaalne järelveetava asja mass LB-des ning teisendades saabki 455kg...
Eks see ole ka seotud auto ehituse ja tehase enda garantii igal juhul tagamisega põhimõttel "pigem lubame vähem, kui hiljem klatime jamasid"
Mis masinast sa räägid, et selliseid numbreid hõikad (1820 ja 750)?
Voyal vähemalt RG-l oli vist ikkagi 1650 piduritega ja 750 piduriteta - krt ei mäleta enam aga piduritega haagis oli üle 1500.

rLubatud suurim mass = reg. mass ;
Härra politseinikud võrdlevad passides numbreid ning neil on täitsa kama, kas su käru on tühi, on seal üks telliskivi, või on mingi kuhi koormat.
Lihtsalt hakkavad kahtlema kuhja massis, siis ajavad su käru kaalule...

(14-09-2016, 16:17 PM)Simson0077 Kirjutas: [ -> ]

(13-09-2016, 22:53 PM)CHRhmm Kirjutas: [ -> ]On veel üks vundamendi viis - mis välistab valamise (st rakis + betoonseguga vundamendi kujundamist...): hangi vanu silikaat telliseid, tee nendest kooritud pinnase peale seinte alla n.ö. laotud vundament, aga soovitan ikkagi mördiga tellised omavahel siduda... peale nagu ikka hüdroisolatsioon )p.s postvundament on lihtsam....

Pinnas ise selline muld, mitte eriti niiske, pigem kuivemapoolne. Silikaatkive seisab ka kasutult kusagil natuke üle 1 kuupmeetri. Kui nüüd neist laduda ristkülik maha, ilmselt siis tambitud liivapinnale?, või siis lihtsalt postid ning need ühendada laudade/prussidega. Postide alla liiva sisse penoplaadid ka siis ilmselt?...

Ära nüüd selle plekk putkaga üle ka pinguta.  Lao rahulikult tellistest alus otse murule ilma igasuguste segudetta ja ei juhtu midagi.  Mingid vaiad võiks nurkadest sisse taguda, et tuul ära ei viiks.   Kes tahab vastu vaielda ehituslikkudele vigadele, siis võin näidata kuure, garaaze, maju  mis ilma vundamendita eksisteerivad ilma probleemidetta.
Motamehe soovitust pea ka silmas, et ikka uksed lahti käiks.

(13-09-2016, 21:56 PM)CHRhmm Kirjutas: [ -> ]kes rääkis võimsusest... järgnevad masinad on vist liiga lahjad, et haagiseid vedada...
Chrysler 300C V8 5,7 HEMI pidrutiteta haagis reg. mass 450kg   näidake mulle sellist haagist

Chrysler sebring 2,7 V6 piduriteta haagis reg mass 450, piduritega 455 kg 

räägime asjadest õigete nimedega
s.t. tänapäeval ei ole enam reg.massi on vaid täismass !

lugedes seda samust LS.
siis
autorongis oleva haagise puhul ei vaadata s.t ei peaks vaadatama mitte haagise dokumentides antud täismassi mis enamasti on kerg haagistel 750 kg.
vaid tegelikku massi

ehk hetkel kehtiv liiklusseadus kirjutab

§ 34.  Sõitjate- ja veosevedu

(11) Autorongi või masinrongi koosseisus oleva haagise tegelik mass ei tohi ületada haagise suurimat massi, mis on veduki registreerimisel määratud.
ja massidest veel

seega loen mina siit välja, et mitte sina ei pea tõestama, et sa ei ületa auto lubatud haagise massi olenemata, et haagise täismass paberites on üle selle piiri
vaid loeb tegelik mass mida peab tõestama siis vastaspool ja juba kaaludega.

lisaks veel reg.massist ja täismassist

siis sama 

§ 34.  Sõitjate- ja veosevedu

 (12) Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust, kui selle kohta ei ole käesoleva seaduse § 341 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba.

ehk kui sul on sõiduk mis kunagi registreeriti madalama kandevõimega, et mahuks nt. 3,5 t sisse siis olenemata,  et see piirang enam ei aita B katiga juhti ja roolis peab nüüd olema C kati juht ei tohi siiski kaupa vedada rohkem kui reg.mass piirab/määrab.

vastuväited ?

paneme veel ühe tera närida

kas mõistan õigesti, et haagist võid vedada nii nagu määrab auto pass ja ei grammigi rohkem
s.t. piduriteta haagis oma kaaluga ja piduritega oma kaaluga

AGA

pukseerimisel jäiga ühenduslüliga ei loe ma kuskilt välja pidurite vajadust pukseeritaval auto
ja on vaid öeldud et pukseeritava tegelik mass ei tohi ületada pukseeriva auto tegelikust massist.

mis seal siis vahet on kas vean haagist või "konnaga" teist autot aga massid võivad erineda vabalt 2x
ok kiiruse piirang on. aga siiski.

§ 62.
 Mootorsõiduki pukseerimine
 (1) Mootorsõidukit võib pukseerida haagiseta mootorsõidukiga. Pukseerida ei tohi kaherattalise sõidukiga ega kaherattalist sõidukit.
 (2) Pukseeritava sõiduki roolis tohib olla vaid selle kategooria sõiduki juhtimisõigusega juht.
 (3) Pukseerimisel ei tohi pukseeritavate sõidukite sõidukiirus ületada käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 4 lubatud sõidukiirust.
 (4) Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks viis kuni kaheksa meetrit ja selle keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Jäik ühenduslüli ei tohi olla pikem kui viis meetrit. Keti kasutamine pukseerimiseks on keelatud.
 (5) Tehniliselt mittekorras piduritega mootorsõidukit tohib pukseerida jäiga ühenduslüli abil või osaliselt toetatuna pukseerivale sõidukile.
 (6) Pukseeritaval mootorsõidukil, autorongil või masinrongil peavad igal ajal põlema ohutuled. Ohutulede puudumisel, või kui need ei tööta, peab pukseeritavale mootorsõidukile, autorongile või masinrongile olema nähtavale kohale paigaldatud ohukolmnurk.
 (7) Pukseeritavas mootorsõidukis, autorongis või masinrongis ei pea olema juhti ainult siis, kui pukseeritakse sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki, autorongi või masinrongi juhitavuse.
 (8) Sõitjaid tohib olla pukseeritava mootorsõiduki juhikabiinis ja pukseeritavas sõiduautos ainult juhul, kui pukseeritava sõiduki roolis on juht.
 (9) Ühtki inimest ei tohi olla pukseeriva mootorsõiduki veoplatvormil ega sellele osaliselt toetatud sõidukis.
 (10) Pukseerida ei tohi:
 1) kiirteel. Kui pukseerimisvajadus tekib kiirteel, siis tohib erandina pukseerida lähima ärasõidukohani;
 2) painduva ühenduslüliga – kiilasjääl, või niisugust mootorsõidukit, autorongi või masinrongi, millel ei tööta sõidupidur või rool;
 3) vardakujulise jäiga ühenduslüliga – mootorsõidukit, autorongi või masinrongi, millel ei tööta rool;
 4) mis tahes jäiga ühenduslüliga – mootorsõidukit, autorongi või masinrongi, mille tegelik mass on suurem pukseeriva sõiduki tegelikust massist, juhul kui pukseeritaval mootorsõidukil ei tööta sõidupidur;
 5) enam kui ühte mootorsõidukit, autorongi või masinrongi;
 6) autorongi või masinrongi, mille haakeseadis on rikkis.

(14-09-2016, 19:52 PM)MeelisV Kirjutas: [ -> ]ok kiiruse piirang on. aga siiski.

Kiirus ongi võlusõna. Pukseerida SAAB vedurist mitu korda raskemat asja, saab ka jäiga ühendusega aga kiirus peab olema ohutu. Regamata tööriistade veol on 25 kilti tunnis näiteks kui mälu ei peta.

jah kõik on õige aga kiirus ongi määrav
kui haagise puhul piirab tootja ära massi mida pidurdada ilma haagise kaasabita s.t. piduriteta haagis ja ka piduritega haagis

siis pukseerimisel peab juht ise teadma kas see on ta autole ohutu või mitte mis siis, et seadusega on asi lubatud
käigukast (automaat) võib arvata sellest seadusest hoopis erinevalt.

eriseadmete ja mehhanismide (mitte registreeritud) piirang oli 25 tõesti aga mina lugesin välja, et nende puhul rakendub jälle massipiirang vastavalt haagise määratlusele mitte pukseerimise määratlusega
mis siis et kiirus on veel väiksem kui pukseerimisel.

Kui palju võis olla Audide väärtused 90ndatel? Pakuks huvi just 100 C4 hind aastal '92. Perefotode hulgast leidus pildike onu valduses olnud Audi 100-st(C4 kerega, Eestis arvele võetud 1992). Sellest tuleneb siis huvi, palju ta maksta võis...

Audit ei tea aga 8 - 9 aastat vana Ford Granada maksis siis 25 000 krooni. 2,8 mootoriga, kõigi lisadega
Auto siiani alles, hetkel ei sõida.

(14-09-2016, 16:30 PM)tarmo400 Kirjutas: [ -> ]

(14-09-2016, 10:24 AM)hulgus Kirjutas: [ -> ][quote pid='402073' dateline='1473792995']

Minu igapäevaliikuril siis vastavalt 1820 ja 700kg.
Kõrval Respo haagise reg. tunnistus, kus reg. massiks 750kg, tühi 200, ehk kui selle sappa võtan, siis maks koorem ainult 500kg .

Pole päris nii. Tegelikult sa ei tohi kas sellist tühja käru vedada selle autoga.
[/quote]

Kohe päris kindlasti on. Korduvalt järgi uuritud. KSF! MeelisV poolt ka konkreetne seadusepügal välja toodud.
Ehk siis nimetatud rüüsleriga võib vabalt vedada mitmetonnise täismassiga autotreilerit, kui see on parajasti tühi ja nimetet haagise tühimass jääb allapoole autole lubatud maksimumi.

Kui käru peal on ka koorem, siis on isand miilitsainspektori ülesanne hinnata, kas on vaja kaalud välja kutsuda või laseb sul niisama minna...
Kusjuures autotreileri puhul treileri peal oleva sõiduki dokumentides märgitud numbrid (tühimass) ei ole ka pädev põhjus trahvi vormistamiseks, kuna alati on võimalik viidata treileril oleva auto mittekomplektsusele.


Edit: Teine jutt on juhilubade kategooriatega. Sel puhul vaadatakse sõidukite täismasse dokumentidest ja kui need on üle 3500, siis enam puhtast B-st ei piisa (siinkohal on erandiks eelnevalt juba räägitud O1 kerghaagis, mille vedamist ei vaadelda autorongina ja mille masse ei liideta).

(14-09-2016, 20:22 PM)HendrikR Kirjutas: [ -> ]Kui palju võis olla Audide väärtused 90ndatel? Pakuks huvi just 100 C4 hind aastal '92. Perefotode hulgast leidus pildike onu valduses olnud Audi 100-st(C4 kerega, Eestis arvele võetud 1992). Sellest tuleneb siis huvi, palju ta maksta võis...

Mul on C4 100 ja kunagi kusagilt lugesin, et uuena oli nende hind Saksa markadest teisendatuna u. 460 000 EEK ehk u. 30 000 eur. Samas omas see summa sel ajal tunduvalt suuremat väärtust, usun et praegusesse vääringusse pannes kordades suurem.
30 000 eur on praegu keskmiselt 3 aasta palk, 90-ndate algusepoole aga oli kuupalk u. 1000 EEK (isegi veel vähem) ja seega sellise auto maksumus oli 40 aasta palk! Ega sel ajal ju uusi autosid ika naljalt ei näinud ka ja pole raske arvata miks- autodel olid "lääne" hinnad, aga meie palk oli murdosa sellest. Näiteks Iirimaal kanafarmis saadi praktikal olles u. 10x suuremat palka kui siin keskmine töötaja. Praegu on need vahed ikka oluliselt väiksemad.
Praegu uue A6 (C4 järeltulija) hind on BAASVARUSTUSEGA keskmiselt 50 000 eur, lisavarustus võib seda hinda veel päris korralikult kergitada.

Plekkputka ehitajale:
Mina tegin nii: Kaevasin umbes 50cm sügavuse augu ja täitsin poolikute telliste ja muu kivisema prügiga, mida vedeles hunnikus. Peale vedasin killustiku, peast ei mäleta, kas oli seda 5 või 7 tonni. Killustikupadjale ladusin kõnnitee äärekividest "vundamendi", mille peale läks aluspruss. Prussi kinnitasin äärekivide külge naelutusnurkadega + düüblid-kruvid ning ruberoid läks prussi ja kivi vahele. Äärekivid olid veneaegsed, umbes 80kg kaaluvad. Tänapäevased on vist vähe õblukesemad.
Postid tegin (vist) 100 x 100 prussidest, ülejäänud karkass serviti 50 x 100 prussist. Pealt katsin Ruuki plekijääkidega, mida buumi ajal odavalt kätte sai. Katus sai ühepoolse kaldega, kuna üks külg on vastu naabri kuuri. Ühes otsas on suured uksed, mille tegin ka ise. Prussist raam ja plekk peale. Ukse kohale tegin katuse pikenduse nii, et tekkis varjualune. Siis vaatasin et otsa peaks ka kinni panema, muidu hakkab tuul katust kangutama. Kui see ka kinni oli, vaatasin et ei viitsi ajutiselt üle karkassitalade visatud planke ära koristada vaid panin juurde ja sain ukse kohale põranda. Nii tekkis spontaanselt panipaik, kuhu mahub üksjagu kergemat kola.
Ei kutsu üles teisi nii tegema, aga noh, mina tegin nii ja mulle käib küll. Suurim puudus sellel kuuril on, et - väike!   Ütleb ju Basilio seadus kolmemõõtmelise ruumi omaduste kohta: "Pole olemas sellist ruumi, mida ei annaks kiiresti kolaga täita!"

Kuuride ja varjualuste puhul maksab meeles pidada ka mutte: kui neid leidub, kipuvad ka katuse alla eksima. Hunnikute vältimiseks pole palju vaja - mul on nt imeõhukese (<10cm) täitekillustiku peal 3..5cm (armeerimata) betooni ja on rahu majas. Eks saab muidugi näha, kaua see lihtne alus vastu peab, aga ehk ikka peab.
Ma laoks samuti kuur-tüüpi ehitise puhul lihtsalt silikaadid pinnasele põrandaks. Kile paneks samuti vahele. Eeldatavalt mutid seda üles ei lükka (nagu tänavakivigi mitte) - oskab keegi praktikuna ehk kinnitada?

(14-09-2016, 20:39 PM)zazik Kirjutas: [ -> ]

(14-09-2016, 16:30 PM)tarmo400 Kirjutas: [ -> ]

(14-09-2016, 10:24 AM)hulgus Kirjutas: [ -> ][quote pid='402073' dateline='1473792995']

Minu igapäevaliikuril siis vastavalt 1820 ja 700kg.
Kõrval Respo haagise reg. tunnistus, kus reg. massiks 750kg, tühi 200, ehk kui selle sappa võtan, siis maks koorem ainult 500kg .

Pole päris nii. Tegelikult sa ei tohi kas sellist tühja käru vedada selle autoga.

Kohe päris kindlasti on. Korduvalt järgi uuritud. KSF! MeelisV poolt ka konkreetne seadusepügal välja toodud.
Ehk siis nimetatud rüüsleriga võib vabalt vedada mitmetonnise täismassiga autotreilerit, kui see on parajasti tühi ja nimetet haagise tühimass jääb allapoole autole lubatud maksimumi.

Kui käru peal on ka koorem, siis on isand miilitsainspektori ülesanne hinnata, kas on vaja kaalud välja kutsuda või laseb sul niisama minna...
Kusjuures autotreileri puhul treileri peal oleva sõiduki dokumentides märgitud numbrid (tühimass) ei ole ka pädev põhjus trahvi vormistamiseks, kuna alati on võimalik viidata treileril oleva auto mittekomplektsusele.


Edit: Teine jutt on juhilubade kategooriatega. Sel puhul vaadatakse sõidukite täismasse dokumentidest ja kui need on üle 3500, siis enam puhtast B-st ei piisa (siinkohal on erandiks eelnevalt juba räägitud O1 kerghaagis, mille vedamist ei vaadelda autorongina ja mille masse ei liideta).
[/quote]



UOEHH!
Aitähh zazik, meelis jt. minu eest lahti seletamast, ma poleks ise enam viitsinud.
Konkreetne veduk oli siis VW mutivann, samas avensisel on kah lubatud suurim mass piduriteta 450kg ja veangi ausalt 250kg koormaid .
See teema sai põhjalikult läbi järatud, kui noorem põlvkond tegi B-katile "kood 96" luba juurde.
ARK nõudis, et eksamile tuldaks oma autorongiga, kus veduk oleks B-kat, haage piduritega ja kogu kompoti täismasside summa ei ületaks 4250kg. Lihtne?
Aga riigiametnike arvates oleks pidanud täismasside summa jääma alla 4250 kg ja samas ei tohiks jällegi ületada reg. tunnistusel teemaks olevat tegeliku massi piirangut, mida ametnikud tõlgendasid täismassina. Lugeda ei oska või?
Eelmainit multivan 2680kg täismass+2000kg haage lõhki
audi-avensis ca 2000kg täismass+2000kg täismassiga, kuid tühi haage, ületavat väidetavalt jällegi lubatud suurima massi.
Paber näpus seletasin siis ametnikule mõistet "lubatud suurim/tegelik mass", 3 korda seletasin, ise hakkasin juba aru saama millest jutt käib, aga vastaspool mitte eriti. Viimaks vist tüdines ja oli nõus tingimusel, et kui politsei kinni peab, siis ise vastutame. tehtud ta igastahes sai.

(15-09-2016, 08:52 AM)13piisab Kirjutas: [ -> ]...mul on nt imeõhukese (<10cm) täitekillustiku peal 3..5cm (armeerimata) betooni ja on rahu majas. Eks saab muidugi näha, kaua see lihtne alus vastu peab, aga ehk ikka peab.

Sõltub sellest, mida seal peal hoitakse või tehakse. Kergem sodi ja inemise kõndimine ei tee midagi. Tummine puuriit või suurem mootor võib mõne aastaga juba viltu vajutada. Auto litsub rattakohad sisse sama kiiresti. Algul on muutus väike, ei pane tähelegi, aga protsess juba käib...
Tean, sest mul on kõrvalhoone garaaži põrand kadunud vanamehe poolt umbes samas stiilis tehtud. Algselt pidi sellestki tulema rohkem niisama kuur hädapärase auto majutuse võimalusega. Mõõdud võttis vanamees harjavarrega oma Žiguli pealt.   Nüüdseks, 20a hiljem, on uksed laiemaks ja ruum pikemaks tehtud ning põrandal on pikutanud ntx Ford Scorpio, Audi 100, Audi A6 ja Opel Zafira, mille tagajärjel on põrand omandanud umbes kuumaastiku konditsiooni.

Kes müüb silikoonõli visko-diferentsiaalidesse?
Neil miskised tunnused küljes nagu 100 000 -500 000 cst.
Mudeli poodides juskui on, pitsi kaupa. Mul oleks vaja pärisauto differentsiaali sisusse lisada.

Juskui nagu levinud toode ju viskoLSD. Parketimaasturid ja muud nelikvedulise moodi asjad kasutavad seda, aga poevõrgust otsisõnadega ei leia...

(15-09-2016, 23:35 PM)kaarelj Kirjutas: [ -> ]Kes müüb silikoonõli visko-diferentsiaalidesse?
Neil miskised tunnused küljes nagu 100 000 -500 000 cst.
Mudeli poodides juskui on, pitsi kaupa. Mul oleks vaja pärisauto differentsiaali sisusse lisada.

Juskui nagu levinud toode ju viskoLSD. Parketimaasturid ja muud nelikvedulise moodi asjad kasutavad seda, aga poevõrgust otsisõnadega ei leia...

TOP Parts.US parts......Ühesõnaga kõik maasturitega tegelevad poed(100 gr.ne potska silla kohta,umbes nii)

Diffrisse käib ikka transmissioonõli.

(16-09-2016, 01:36 AM)tanel. Kirjutas: [ -> ]Diffrisse käib ikka transmissioonõli.

Lisandist jutt(dffrites kah nn.sidur sees)