automoto.ee foorumid

(18-09-2016, 22:01 PM)13piisab Kirjutas: [ -> ] Kaldeid ei teinud

See tundub olevat Sinu suurim mure.

(18-09-2016, 22:07 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]

(18-09-2016, 22:01 PM)13piisab Kirjutas: [ -> ] Kaldeid ei teinud

See tundub olevat Sinu suurim mure.

laudis tuleb niiehknaa võimaliku kaldega risti, niiet ega kalle otseselt ei aitaks. Samuti on katuseprojektsiooni (katus on muidugi kõrgel - 3,5..4m) alt väljas alla meetri nn betoonosast ehk siis enamik sellest on siiski varju all.
küsimusepüstatus on aga siiski see, kas panna laud otse betoonile või selle alla roov ja-või kile (või hoopis märja ruumi hüdroisolatsioonimastiks?). Et laud ikka mõne aastakümne püsiks.
(betoonosa plaatimisele tõmbas perenõukogu vee peale ehk see ei ole variant. Üheltpoolt külm kivi, teisalt tuleb osa niiehknaa puit ja nn lapitekki ei taha).

(18-09-2016, 21:34 PM)Dexter Kirjutas: [ -> ]

(18-09-2016, 19:00 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Miinus peaks keres olema?

Eih, toimivas süsteemis tuleb see, kas kontaktilt või kommuntaatorist.
Katsetamise mõttes peaks seal pool ka kondekas vahel olema. 
Ja sädeme saad kätte kui miinus otsaga katkestad nagu kontaktid seda teevad.

Targemad, parandage kui eksin!

Arvad siis et pluss ühendada B (vene B) külge ja miinus K külge ning kui miinust katkestada, tuleb säde?

Pole sääl arvata midagi, Dexteril õige jutt. Igaks juhuks võiks süütepooli kere massiga ühendada, siis on kõrgepinge vooluring loogilisem.

Proovisin enne niimoodi, et plussi ühendasin B-ga (vene nõrk B) ja miinuse K-ga, aga süütepooli keret miinusega ühendada ei taibanud, ilmselt seetõttu ka ei saanud sädet tekkida kui kõrgepingejuhtme otsas olev küünal oli süütepooli kere vastas? Samas tekitas kahtlust asjaolu, et nii kui juhtme akuga ühendasin, tekkis juhtme ja akuklemmi vahel hirmus sädelemine ja juhe tahtis klemmi külge kinni keevituda ning läks ka kiirelt kuumaks, ise arvaks et ega süütepool nüüd nii hirmus vooluõgard ka olla ei tohiks? Homme püüan asjaga edasi tegeleda. Millist takistust multimeeter näidata võiks B ja K vahel (kui niimoodi mõõtmine midagi annab)?

Süütepooli primaar on vististi  suurema takistusega kui sekundaar (kõrgpinge). Kui väga mööda ei pane siis paari kohm juure ja sekundaar ohm või alla ?

See küünla kere miinusega ühendamine on ju elementaarne asi. Asub ta ju mootoris kah metallist kaane küljes mis massiga ühendatud.

Seda kuumenemist ja sädelemist peakski vähendama kondensaator ahelas.

Päeval saan mõõta ja proovida veel, aga kui paar kilo-oomi, siis I=U/R=12:2000=0,006 A ning P=U*I=12*0,006=0,072 W. Justkui ei tundu süütepooli jaoks loogiline voolutugevus ja võimsus olema?

Dexteril on nüüd primaar ja sekundaar segamini läinud. Süütepool mõned amprid ikka tarbib.

(19-09-2016, 00:36 AM)Marko Kirjutas: [ -> ]Dexteril on nüüd primaar ja sekundaar segamini läinud. Süütepool mõned amprid ikka tarbib.

Tavarežiimis oli ka variaator vahel. Ainult käivitamise ajal anti pooli primaarile vool õkva peale. Kui variaatorile juhtmed valepidi peale pandi, sai nii mõnigi mees varsti süütepooli vahetada. Vene autodest puudus süütepooli variaator minu mäletamist mööda ainult Ladal.

(19-09-2016, 00:36 AM)Marko Kirjutas: [ -> ]Dexteril on nüüd primaar ja sekundaar segamini läinud...

Ei ta nüüd nii sassis ka pole. Primaar on ikke madalpinge osa ja sekundaar on kõrgepinge osa. Takistustega väheke läks mööda, aga see ju ainult pool sassi.

(18-09-2016, 18:59 PM)Dexter Kirjutas: [ -> ]

(18-09-2016, 18:16 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Kuidas süütepooli töökorda kontrollida, ilma et mõnele masinale peale paneks? Aku on olemas, millelt voolu võtta. Süütepoolil on klemmid K ja vene B.

B peaks olema pluss ja k on katkestatud "signaal", ehk miinus.

Kas süütepooli marki on kuskil kirjas? Kui mark on B-114B (vene B), siis see on vene veoautode GAZ-53 ja ZIL 130 süütepool. Variaator on sellel süsteemil eraldi karbis ja süütepool on ette nähtud töötama transistorlülitiga         TK-102.

Tähistus oli veidi kehvasti näha, aga oma arust lugesin välja sellised numbrid ja tähed:

Klemmid: üks klemm K, teisel vene nõrk B ja 1E
Pooli peal tähised: TY37 003118
27 3705

(18-09-2016, 22:35 PM)13piisab Kirjutas: [ -> ]

(18-09-2016, 22:07 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]

(18-09-2016, 22:01 PM)13piisab Kirjutas: [ -> ] Kaldeid ei teinud

See tundub olevat Sinu suurim mure.

laudis tuleb niiehknaa võimaliku kaldega risti, niiet ega kalle otseselt ei aitaks. Samuti on katuseprojektsiooni (katus on muidugi kõrgel - 3,5..4m) alt väljas alla meetri nn betoonosast ehk siis enamik sellest on siiski varju all.
küsimusepüstatus on aga siiski see, kas panna laud otse betoonile või selle alla roov ja-või kile (või hoopis märja ruumi hüdroisolatsioonimastiks?). Et laud ikka mõne aastakümne püsiks.
(betoonosa plaatimisele tõmbas perenõukogu vee peale ehk see ei ole variant. Üheltpoolt külm kivi, teisalt tuleb osa niiehknaa puit ja nn lapitekki ei taha).

Sinu pakutud varjantidega hakkab kõigiga mädanema, parim oleks roov alla ja roovi betooni vahele tõrvapapp. Kruve tuleks ka ikka tihedalt panna, muidu keerab igatepidi. Kuidas saad liiva, tolmu sealt vahelt kätte, kui suur/raske pole tee üles tõstetav.

või tõmba betoonile toetuva osa alune vundamendi hüdroisolatsiooni mastiksiga üle, mädaneb nii või teisiti kunagi ära...

(18-09-2016, 22:35 PM)13piisab Kirjutas: [ -> ]

(18-09-2016, 22:07 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]

(18-09-2016, 22:01 PM)13piisab Kirjutas: [ -> ] Kaldeid ei teinud

See tundub olevat Sinu suurim mure.

laudis tuleb niiehknaa võimaliku kaldega risti, niiet ega kalle otseselt ei aitaks. Samuti on katuseprojektsiooni (katus on muidugi kõrgel - 3,5..4m) alt väljas alla meetri nn betoonosast ehk siis enamik sellest on siiski varju all.
küsimusepüstatus on aga siiski see, kas panna laud otse betoonile või selle alla roov ja-või kile (või hoopis märja ruumi hüdroisolatsioonimastiks?). Et laud ikka mõne aastakümne püsiks.
(betoonosa plaatimisele tõmbas perenõukogu vee peale ehk see ei ole variant. Üheltpoolt külm kivi, teisalt tuleb osa niiehknaa puit ja nn lapitekki ei taha).

Kas sul on materjal juba ostetud? 
Võibolla tasuks kaaluda Elegro või Plastrexi toodangut? Vähe kallim kui puit ja pole jala all nii mõnus, aga see-eest kestab hästi ja ei mädane.

[quote pid='402384' dateline='1474299408']

Kas sul on materjal juba ostetud? 
Võibolla tasuks kaaluda Elegro või Plastrexi toodangut? Vähe kallim kui puit ja pole jala all nii mõnus, aga see-eest kestab hästi ja ei mädane.
[/quote]

Vot seda plastlauda tasuks kasutada all roovituseks ja puit peale. Saab hea.

(19-09-2016, 17:13 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Tähistus oli veidi kehvasti näha, aga oma arust lugesin välja sellised numbrid ja tähed:

Klemmid: üks klemm K, teisel vene nõrk B ja 1E
Pooli peal tähised: TY37 003118
27 3705

Kahjuks selle süütepooli kohta ei oska midagi öelda. Tundub olema mingi vene uuema aja (peale 90-ndaid) toode

(19-09-2016, 20:29 PM)Praktik Kirjutas: [ -> ]

(19-09-2016, 17:13 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Tähistus oli veidi kehvasti näha, aga oma arust lugesin välja sellised numbrid ja tähed:

Klemmid: üks klemm K, teisel vene nõrk B ja 1E
Pooli peal tähised: TY37 003118
27 3705

Kahjuks selle süütepooli kohta ei oska midagi öelda. Tundub olema mingi vene uuema aja (peale 90-ndaid) toode

Nüüd sain proovida veel. Kõigepealt takistused. Primaarpool: kuna isegi otsi külge ühendamata näitas mul aparaat 1,4 oomi (mõõteskaala kõige väiksema peal) ja mõõtmise ajal 1,9 oomi, siis äkki 0,5 oomi. Sekundaarpoolel näit kõikus kõige suuremas piirkonnas mõõtes vahemikus u. 10-50 megaoomi.
Ühendasin nüüd klemmi B aku plussiga ja klemmi K miinusega ning korpusega ja proovisin ka sädet tekitada: küünlajuhtme ja küünlaga ei tekkinud, kui panin kõrgepinge otsast traadi korpuse lähedale (u. 2 mm), siis midagi tekkis, aga üsna nõrk tundus, traati veidi kaugemale pannes (u. 5 mm) ei tekkinud midagi. Ok, kondeka puudumine võib seda mõjutada, peaks hankima kondeka ja sellega proovima. Miinusjuhtmega klõpsisin aku klemmi vastas, ikka mõnuga sädemeid lendas sealt ja juhe (1,5 mm2 kiududega kaabel) läks kiirelt kuumaks.

Nende nsvl aegsete süütepoolidega on tähistus : B aku , K kontakt ja V variaator , tähed muidugi kirillitsas .

Tsitaat:Nüüd sain proovida veel. Kõigepealt takistused. Primaarpool: kuna isegi otsi külge ühendamata näitas mul aparaat 1,4 oomi (mõõteskaala kõige väiksema peal) ja mõõtmise ajal 1,9 oomi, siis äkki 0,5 oomi. Sekundaarpoolel näit kõikus kõige suuremas piirkonnas mõõtes vahemikus u. 10-50 megaoomi. 

Kui tester ilma otsi ühendamata näitab, on multimeeter vigane (tavaliselt pöördlüliti klemmid) ja kuulub prügiämbrisse. Ilma ühendamata peab ikka lõpmatust näitama ehk oli vist mälu järgi -1 või 1. See elementaarne watson!

Päriks ka kuidas mõõtsid sekundaarahelat?

E: kiire otsing viitaks nagu Vaz poolile.