Järgmine hüdrofori/paisupaagi-teemaline küsimus.
Veeautomaadi pump hakkab tööle 2,4 bar juures ja pumpab 3,6 bar-ni. Suure mahuga boileri tõttu on paigaldatud paisupaak. Milline tuleks selle paisupaagi õhu rõhk panna?
Arvatavalt oli esimene
suunatud minule, seega proovin vastata.
1. Paisupaak on natuke teine asi. Seal ei ole rõhku, lihtsalt nivoo kõigub vastavalt keskküttesüsteemi soojuspaisumistele.
2. Kõik oleneb sellest, mida taotled. Kas kõige vähem lülitusi ööpäevas? Sellisel juhul on vaja teha laboratoorsed katsed erinevate rõhkudega, salvestada sisseväljalülitused ja rõhud, hiljem andmeid võrrelda-analüüsida. Saabki vastuse kätte. Kui lihtsalt turvamiseks ja pohh see mõni protsent tõenäosust pumba või relee liigse klõpsimise pärast varem koolemisest, siis null atiga täitmine ja voilaa.
3. Kui ikkagi kasutad mingit membraaniga asja siis vist peale kirjutatud tema optimaalne töörõhk, nagu siin ennemalt mainiti. Paraku mul sellesse usku ei ole mitte kopika eest, nagunii lagunevad.
Praktika on tõe kriteerium.
Ikka membraaniga paaki mõtlen jah. Need lagunevad siis kui vale rõhk sisse panna. Paisupaagile on peale kirjutatud maksimaalne rõhk ja tehasest sisse pumbatud eelrõhk. Kumbki neist ei pruugi olla just sinu süsteemi jaoks kõige parem variant ja rõhk on vaja ise paika panna.
Muuseas lahtine paak ei ole hea variant kuna õhul on veele juurdepääs pidevalt. Mida rohkem hapnikku vees, seda paremini see vesi terast sööb. Üldiselt püütakse küttesüsteemi vees olevast õhust (ka vees lahustunud ehk tavaolukorras silmale nähtamatust) vabaneda, avatud paisupaak kindlasti ei aita sellele kaasa, pigem vastupidi.
See avatu lösutab mul kaevu peal, kastmise ja autopesu jaoks pohh, voolikud ei roosteta.
Tegelikult on Su küsimusele ilmselt võimatu vastata. Millest see pikem eluiga membraanil peaks tekkima? Ehk sellest, et ta on võimalikult keskasendis enamvähem? Siis ju min ja max rõhkude vahel peaks olema? Tegelt ei ole.
Sul on vaja klaasseinaga hüdrofori, siis näed, mis toimub. Isegi see ei aita, kui kimad sinna kontrollitud koguse vett sisse ja siis mõõdad rõhkusid. Natukese aja pärast astub lavale isand Soojuspaisumine ja kogu see peenike reguleerimine on pees.
(30-11-2016, 00:31 AM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Muuseas lahtine paak ei ole hea variant kuna õhul on veele juurdepääs pidevalt. Mida rohkem hapnikku vees, seda paremini see vesi terast sööb. Üldiselt püütakse küttesüsteemi vees olevast õhust (ka vees lahustunud ehk tavaolukorras silmale nähtamatust) vabaneda, avatud paisupaak kindlasti ei aita sellele kaasa, pigem vastupidi.
Mul siin keskküte, avatud paisupaak ja tsinkimata metallist torud. Süsteem on nüüdseks toimetanud 14a. Talvel ajab pump vett ringi torudes, suvel lihtsalt seisab kogu süsteem, vesi on sel ajal torudes liikumatu. Praegu hakkan keskkütet laiendama ja olen mõned torud lahti kruttinud. Mis sa arvad palju seal torudes roostet on... peaaegu null. Vesi mis süsteemis ringleb ei ole roostekarva vaid selline enam-vähem puhas. Juua ei kannata kuna lõhn juures, kuid roostet seal pole. Vett olen erinevate jamade puhul süsteemis vahetanud vast 5-6 korda 14a jooksul. Seega hapnik vs avatud paisupaak teooria ei pea kuskilt otsast paika.
Viplala, just nii ongi. Siin vanas majas täpselt sama, ainult seitsmekümnendatest pärit süsteem. Paagimüüjate promo töötab.
(30-11-2016, 00:47 AM)Marko Kirjutas: [ -> ]See avatu lösutab mul kaevu peal, kastmise ja autopesu jaoks pohh, voolikud ei roosteta.
Tegelikult on Su küsimusele ilmselt võimatu vastata. Millest see pikem eluiga membraanil peaks tekkima? Ehk sellest, et ta on võimalikult keskasendis enamvähem? Siis ju min ja max rõhkude vahel peaks olema? Tegelt ei ole.
Sul on vaja klaasseinaga hüdrofori, siis näed, mis toimub. Isegi see ei aita, kui kimad sinna kontrollitud koguse vett sisse ja siis mõõdad rõhkusid. Natukese aja pärast astub lavale isand Soojuspaisumine ja kogu see peenike reguleerimine on pees.
Paisupaak ei tohiks kunagi olla rohkem vett täis (paagi mahu arvutamisel planeeritud rohkem täis olema) kui u. 75% mahust. Vale rõhu tõttu võib see juhtuda ja peamiselt see rikubki paagi ära. Asi peab olema paika pandud niimoodi, et külma süsteemi korral oleks paak veest peaaegu tühi (u. 10% paagi mahtuvusest sees) ja siis vee soojuspaisumise tõttu täitub KUNI 75 % paagi mahust. Nii et kui algselt paagi suuruse valikul ei ole mööda pandud (liiga väike paak valitud) ja hoida õigeid rõhkusid nii õhu kui vee poolel, siis asi kestab normaalselt.
OK, aga mul oli küsimus tarbevee paisupaagi kohta, selle kohta pole õiget vastust veel kuulnud.
Lugesin Teie arutelud läbi ja tundub , et aiad ja aiaaugud läbisegi.
Kuna ei ole minagi mingi nn.torujüri ,siis 100 prossa tõele ei pretendeeri.Lintsalt paariteise eramu hoolduse juurest tekkinud tähelepanekud.
1.Keskküttesüsteem.:Lahtise paisupaagi puhul surve süsteemis 0 ,st nn.paisupaak kompenseerib kõik veekaod(tilkumine jne.)Vee paisumistegur kuni 100 c ni ehk 3..4 prossa.Lahtine pütt peab olema kõrgemal viimasest tarbiast ehk siis radikast.Selle püti maht siis kogu süsteemi maht pluss max10%.
Kinnise süsteemi puhul kasutatakse ilusat punast membraaniga pütti , mille võid panna kuhu iganes,üldjuhul ikka katlamajja.Kui radikate temp OK.peaks püti kell näitama 2 e ati kanti.Kui surve langeb lased süsteemi vett juurde.
2.Tarbevee puhul (kui ei ole nn.linnatrassi)kasutad hüdrofoori.Mul endal maakodus 20 l.ne pütt .Ja tundub liiast.Boiler aga 180 l.paras.
Soojaveeboileritel aga alati olemas nn.ülerõhuklapp,kui rõhk suur laseb vee kanalisatsioon.
Kui nüüd midagi kahe silma vahele jäi,üritan selgitada.
(30-11-2016, 13:07 PM)linnuke Kirjutas: [ -> ]Lugesin Teie arutelud läbi ja tundub , et aiad ja aiaaugud läbisegi.
Kuna ei ole minagi mingi nn.torujüri ,siis 100 prossa tõele ei pretendeeri.Lintsalt paariteise eramu hoolduse juurest tekkinud tähelepanekud.
1.Keskküttesüsteem.:Lahtise paisupaagi puhul surve süsteemis 0 ,st nn.paisupaak kompenseerib kõik veekaod(tilkumine jne.)Vee paisumistegur kuni 100 c ni ehk 3..4 prossa.Lahtine pütt peab olema kõrgemal viimasest tarbiast ehk siis radikast.Selle püti maht siis kogu süsteemi maht pluss max10%.
Surve ei ole 0 lahtise süsteemi puhul. Millised need veekaod olla võiksid peale tilkumise, mis muidugi on vähe jabur, sest kes ikka hoiab töös tilkuvat keskküttesüsteemi? Lahtise püti maht ei pea olema mitte mingil tingimusel süsteemi maht +10%, pigem 10% süsteemi mahust..
(30-11-2016, 13:38 PM)viplala Kirjutas: [ -> ] (30-11-2016, 13:07 PM)linnuke Kirjutas: [ -> ]Lugesin Teie arutelud läbi ja tundub , et aiad ja aiaaugud läbisegi.
Kuna ei ole minagi mingi nn.torujüri ,siis 100 prossa tõele ei pretendeeri.Lintsalt paariteise eramu hoolduse juurest tekkinud tähelepanekud.
1.Keskküttesüsteem.:Lahtise paisupaagi puhul surve süsteemis 0 ,st nn.paisupaak kompenseerib kõik veekaod(tilkumine jne.)Vee paisumistegur kuni 100 c ni ehk 3..4 prossa.Lahtine pütt peab olema kõrgemal viimasest tarbiast ehk siis radikast.Selle püti maht siis kogu süsteemi maht pluss max10%.
Surve ei ole 0 lahtise süsteemi puhul. Millised need veekaod olla võiksid peale tilkumise, mis muidugi on vähe jabur, sest kes ikka hoiab töös tilkuvat keskküttesüsteemi? Lahtise püti maht ei pea olema mitte mingil tingimusel süsteemi maht +10%, pigem 10% süsteemi mahust..
OK.mõttest said ju aru .Näpukas siintpoolt Samas ,veekadudest pole veel keegi pääsenud(kasvõi õhutamine)
PS.Ei olnud mul mingit kavatsust kellegagi vaielda.Lihtsalt minu tähelepanekud.
(29-11-2016, 23:17 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Järgmine hüdrofori/paisupaagi-teemaline küsimus.
Veeautomaadi pump hakkab tööle 2,4 bar juures ja pumpab 3,6 bar-ni. Suure mahuga boileri tõttu on paigaldatud paisupaak. Milline tuleks selle paisupaagi õhu rõhk panna?
Soovitan paisupaaki panna sama suure rõhu või natuke väiksema kui on pumba tööle hakkamise rõhk. Miks väiksem? Siis on paisupaagis veel natuke vett enne pumba tööle hakkamist. Mida see annab? Kuna paisupaagis on teisel pool membraani/kotti gaasiline aine, mida on kerge kokku suruda ja mille rõhk ruumalaga võrreldes muutub vähe, siis suur ruumala muutus ei põhjusta suurt rõhu muutust. Küll on aga veega vastupidi, ka väikegi ruumala muutus põhjustab suure rõhu muutuse, sest vesi pole kuigi palju kokku surutav. Siin on
link tarbevee paisupaagi arvutamise kohta. Samal kodulehel on veel infi paisupaakidest. See on lihtsalt suva firma, kellel on head juhendid, ma ei tegele nende müügi ega promomisega. Nende juhendite järgi on võimalik arvutada paagi mahtusid ja lõpprõhkusid. Jõudu-jaksu!
Ahjaa, vesi iseenensest ei põhjusta raua roostet, teevad seda vees olevad lisandid- gaasid, soolad, happed jms.
See jutt kehtiks hüdroforipaagi kohta (selle kohta saime juba veidi eespool asja selgeks), praegu küsisin tarbevee liinile ühendatud paisupaagi kohta. Selle paagi ülesanne oleks see, et kui hakata boileris olevt külma vett kütma, siis rõhk hakkab tõusma ja paisupaak kompenseerib paisumist ning hoiab rõhku normaalsena.
minul on tarbeveeboileril selletarbeks tagasilöögiklapp ning ülesurveklapp boileripoolel. Kui boileris külma vett hakkan kütma, siis paar tilka jookseb asja soojenedes ülesurveklapist voolikutpidi trappi ja asi aamen. Ei ole järjekordset seadet kütteruumis mis niigi vähest põranda või seinapinda enda alla hõivaks.
(30-11-2016, 19:13 PM)Provoker23 Kirjutas: [ -> ]minul on tarbeveeboileril selletarbeks tagasilöögiklapp ning ülesurveklapp boileripoolel. Kui boileris külma vett hakkan kütma, siis paar tilka jookseb asja soojenedes ülesurveklapist voolikutpidi trappi ja asi aamen. Ei ole järjekordset seadet kütteruumis mis niigi vähest põranda või seinapinda enda alla hõivaks.
Sama siin .Ei saa aru ,mis raketiteadust veix saavutada tahab
(30-11-2016, 17:55 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]See jutt kehtiks hüdroforipaagi kohta (selle kohta saime juba veidi eespool asja selgeks), praegu küsisin tarbevee liinile ühendatud paisupaagi kohta. Selle paagi ülesanne oleks see, et kui hakata boileris olevt külma vett kütma, siis rõhk hakkab tõusma ja paisupaak kompenseerib paisumist ning hoiab rõhku normaalsena.
VT .lk.2563
PS.Mingi sisemine hääl ütleb ,et asi kisub sinna bussikogumise kanti.
.)
(30-11-2016, 15:26 PM)linnuke Kirjutas: [ -> ]veix :
Üldiselt püütakse küttesüsteemi vees olevast õhust (ka vees lahustunud ehk tavaolukorras silmale nähtamatust).......
Vee valem ju H2O .Kolmandik niisiis roostetekitaja
See H2O koosseisus olev hapnik pole oksüdeerija. Puhas H2O on parim elektri isoleerija. Alles lisanditega vesi toimib oksüdeerijana. Siis ikka kolmandik pakutud on vale, sest vee koosseisust hapnik vabatahtlikult ei välju ja puhtast veest ei saa elektrolüüsiks voolu läbi lasta.
Tekib küsimus, miks pakud pidevalt valeinfot. Ka kesküttekraanidega nt. värske näide. On see hooletus või tahtlik nali?
Aavu kirjutas:
Puhas H2O on parim elektri isoleerija.
Midagi uut(või ehk minul koolis midagi vahele jäänud)
Aavu:
. Ka kesküttekraanidega nt. värske näide.Mis teemas , ei saa pihta.
Luulud kellelgi vist
(30-11-2016, 20:20 PM)linnuke Kirjutas: [ -> ]Aavu kirjutas:
Puhas H2O on parim elektri isoleerija.
Midagi uut(või ehk minul koolis midagi vahele jäänud)
Igatahes 60-ndatel nii õpetati keskkoolis. Võibolla on teadus edasi arenenud ja vastupidist tõestanud?