automoto.ee foorumid

(30-11-2016, 20:26 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]Igatahes 60-ndatel nii õpetati keskkoolis. Võibolla on teadus edasi arenenud ja vastupidist tõestanud?

Teadus on kindlasti arenenud aga füüsika põhialused on siiski siiani samad

(30-11-2016, 20:28 PM)viplala Kirjutas: [ -> ]

(30-11-2016, 20:26 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]Igatahes 60-ndatel nii õpetati keskkoolis. Võibolla on teadus edasi arenenud ja vastupidist tõestanud?

Teadus on kindlasti arenenud aga füüsika põhialused on siiski siiani samad

Jutt käis puhtast H2O st.

Vees sisalduvad soolad juhivad elektrit.

Issand jumal Härrased ,visake föön  naisukesele vanni ,ja siis öelge ,et H2O ei juhi elektrit.KRT.olete kuu pealt kukkunud või.
Me räägime ikka olmeveest, mitte laborikeemiast.

(30-11-2016, 20:49 PM)linnuke Kirjutas: [ -> ]Issand jumal Härrased ,visake föön  naisukesele vanni ,ja siis öelge ,et H2O ei juhi elektrit.KRT.olete kuu pealt kukkunud või.
Me räägime ikka olmeveest, mitte laborikeemiast.

Ise tõid ju näite, et H2O-s on kolmandik hapnikku, mis oksüdeerijana peaks toimima

(30-11-2016, 21:01 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]

(30-11-2016, 20:49 PM)linnuke Kirjutas: [ -> ]Issand jumal Härrased ,visake föön  naisukesele vanni ,ja siis öelge ,et H2O ei juhi elektrit.KRT.olete kuu pealt kukkunud või.
Me räägime ikka olmeveest, mitte laborikeemiast.

Ise tõid ju näite, et H2O-s on kolmandik hapnikku, mis oksüdeerijana peaks toimima

Nii ju ongi ,Isand Aavu  mainib midagi  laboriveest.Meie räägime ikka ju olmekasutuses olevast.

Ise tõid ju näite, et H2O-s on kolmandik hapnikku, mis oksüdeerijana peaks toimima


See hapnik kohe kindlasti ei toimi kuna keemiliselt seotud. Puhas vesi ehk destileeritud vesi elektrit ei juhi aga loodusest seda praktiliselt ei leia, alati on vees palju lahustunud ühendeid. Mis asi on laborivesi, destvesi pole ju mingi haruldus, igaüks saab teha igaüks kes viitsib auru koguda ja veeldada.

Tsitaat:Puhas vesi, mis ei sisalda ioone, on hea elektri isolaator, aga isegi deioniseeritud vesi ei ole täielikult ioonidest vaba. Vedelas vees toimub autoionisatsioon, mida kirjeldab järgmine võrrand: 2 H2O (v.)«» H3O+ (l.) + OH− (l.) Kaks vee molekuli moodustavad ühe hüdroksüüliooni (OH−) ja ühe hüdrooniumiooni (H3O+). Selle pöörduva reaktsiooni kiiruskonstanti nimetatakse vee dissotsiatsioonikonstandiks ja tähistatakse Kw. Kw väärtus on 10−14 25 °C juures. Puhtas vees tekitab autoionisatsioon ioone, mis põhjustavad nõrka voolujuhtivust 0,055 µS/cm (25 °C). Seda on võimalik tuvastada tundliku aparatuuriga. On teada, et vee elektritakistuse teoreetiline maksimum on 182 kΩ·m 25 °C juures. Kui soola kontsentratsioon ületab piiri 100 "ppt" (üks osa lahustunud ainet triljon osa lahusti kohta), siis see hakkab märkimisväärselt alandama vee elektritakistust (kuni paari kΩ·m-ni). See juhtub tänu selle, et sool dissotseerub vees ioonideks, mis mängivad laengute kandjate rolli.[11] Jääs on laengu kandjateks prootonid.[12]

https://et.wikipedia.org/wiki/Vesi#Elektrijuhtivus
Tuleb tunnistada, et viimasel ajal on kindlaks tehtud vee nõrk elektrijuhtivus, mida saab väga tundlike seadmetega kindlaks teha. Aga jutt kolmandikust  siiski ei kehti. Puhas jama.

(30-11-2016, 20:20 PM)linnuke Kirjutas: [ -> ]Aavu kirjutas:
 Puhas H2O on parim elektri isoleerija.

Midagi uut(või ehk minul koolis midagi vahele jäänud)
Aavu:
. Ka kesküttekraanidega nt. värske näide.Mis teemas , ei saa pihta.
Luulud kellelgi vist

(30-11-2016, 19:11 PM)linnuke Kirjutas: [ -> ]

(30-11-2016, 18:42 PM)stihl Kirjutas: [ -> ]Ok, aga mina avasin ju ainult inseneri poolt projekteeritud kraani. Midagi ümber ei ehitanud.

Siis neil kogu see värk siin pooletoobine? 
Pangu siis võimsam tsirkulatsioonipump.

Ava kõigi oma radikate kraanid(pane termostaat otsa ,ja õhuta ära ).Kui majahaldaja ei raatsi termot osta siis pigista suvalise nipukaga ,homutiga  see tihft  alla ,ja saad täislaksu sooja.

Nipuka kasutus sulgeb kraani. Avamiseks peab nippel vaba olema.

(30-11-2016, 19:49 PM)linnuke Kirjutas: [ -> ]

(30-11-2016, 19:13 PM)Provoker23 Kirjutas: [ -> ]minul on tarbeveeboileril selletarbeks tagasilöögiklapp ning ülesurveklapp boileripoolel. Kui boileris külma vett hakkan kütma, siis paar tilka jookseb asja soojenedes ülesurveklapist voolikutpidi trappi ja asi aamen. Ei ole järjekordset seadet kütteruumis mis niigi vähest põranda või seinapinda enda alla hõivaks.

Sama siin .Ei saa aru ,mis raketiteadust veix saavutada tahab

Ma ei ütleks, et kaitseklapist kanalisatsiooni jooksev voolik mulle kuidagi rohkem meeldiks kui väike 8 L paisupaak seinal või laes (jah, ka sinna saab paigaldada).
Teiseks: kui see boileriga kaasas olev kaitseklapp rakendub (laseb vett tilkuma), siis see tähendab et rõhk on ikka päris kõrge juba. Ma kindlalt ei tea kas see rõhk on 8 või 10 bar mille juures rakendub, igatahes mul 6 bar manomeetri osuti läks skaalalt välja. Alupexil vist oli maksimaalne töörõhk lubatud 10 bar? Ja kraanikausi segisti voolikutel (kummist, metallvõrguga kaetud) samuti. Kisub ikka üsna sinna maksimaalse piiri kanti see rõhk kui juba kaitseklapp tilgub. Paisupaagiga rõhk on üsna stabiilne koguaeg, muutub väga vähe kui kütta külm vesi kuumaks.

Hüppan ka vee sisse mulistama  

Eespool kirjas, et elektrit ei juhi laborivesi, aga reaalses tarbevees on alati lisandeid.

Küsimus: kas on mingit tõhusat ja toimivat abinõu katlakivi vastu?

Paberkandjal juhtus mulle näppu ühe neiu uurimistöö, kus ta tegi katseid kõvaketta magnetitega ja viitas seadmele Elcla

Kui see koogelmoogelisse pista, siis jõuame siia

Sääl on nii tütarlaps kui ka Elcla puruks tulistatud   Kogu lugupidamise juures: mulle näib, too absoluutset tõemonopoli valdav seltskond toetub vaid endale meelepärastele autoriteetidele, ega tee isegi sellisel tasemel katseid nagu too neiu. Ja mis peamine: tohutult ilkumist ja irvitamist, aga kuskilt ei paista positiivset lahendust. Lugeja ei taha ju teada, mis (kellegi arvates) ei toimi, vaid mis päriselt toimib.

Haakub ka eespool kirjeldatud saunaahju probleemiga. Mõtekas oleks vist ikka toru väänata ja koldesse panna, toda saab vajadusel lahti võtta ja puhastada. Erinevalt mingist paika keevitatud soojusvahetist.

(30-11-2016, 17:55 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]See jutt kehtiks hüdroforipaagi kohta (selle kohta saime juba veidi eespool asja selgeks), praegu küsisin tarbevee liinile ühendatud paisupaagi kohta. Selle paagi ülesanne oleks see, et kui hakata boileris olevt külma vett kütma, siis rõhk hakkab tõusma ja paisupaak kompenseerib paisumist ning hoiab rõhku normaalsena.

Lingis oli ja on tarbevee paisupaagi arvutamise juhend.

(01-12-2016, 10:39 AM)oltsberg Kirjutas: [ -> ]Hüppan ka vee sisse mulistama  

Eespool kirjas, et elektrit ei juhi laborivesi, aga reaalses tarbevees on alati lisandeid.

Küsimus: kas on mingit tõhusat ja toimivat abinõu katlakivi vastu?

Paberkandjal juhtus mulle näppu ühe neiu uurimistöö, kus ta tegi katseid kõvaketta magnetitega ja viitas seadmele Elcla

Kui see koogelmoogelisse pista, siis jõuame siia

Sääl on nii tütarlaps kui ka Elcla puruks tulistatud   Kogu lugupidamise juures: mulle näib, too absoluutset tõemonopoli valdav seltskond toetub vaid endale meelepärastele autoriteetidele, ega tee isegi sellisel tasemel katseid nagu too neiu. Ja mis peamine: tohutult ilkumist ja irvitamist, aga kuskilt ei paista positiivset lahendust. Lugeja ei taha ju teada, mis (kellegi arvates) ei toimi, vaid mis päriselt toimib.

Haakub ka eespool kirjeldatud saunaahju probleemiga. Mõtekas oleks vist ikka toru väänata ja koldesse panna, toda saab vajadusel lahti võtta ja puhastada. Erinevalt mingist paika keevitatud soojusvahetist.

Katlakivi võtavad vähemaks ka elektrilised filtrid, marke ei hakka promoma aga kasutuskogemus olemas. Kui ilma selliseta läks täppiskonditsioneeri niisuti peeti 2 nädalaga, siis elektrilise filtriga kestavad niisutid 3 kuud ja enam. Rohkem pole tõestust vaja.

Tekkis selline küsimus, nimelt kas keegi teab palju Tatra sõiduautosid on Eestis. Eriti huvitab Tatra 613?

(01-12-2016, 15:22 PM)JaakH Kirjutas: [ -> ]Tekkis selline küsimus, nimelt kas keegi teab palju Tatra sõiduautosid on Eestis. Eriti huvitab Tatra 613?

Registris on 0

Katlakivi vastu aitab veepehmendaja. Valik eestis üsna suur.

(01-12-2016, 10:48 AM)giordanobruno Kirjutas: [ -> ]

(30-11-2016, 17:55 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]See jutt kehtiks hüdroforipaagi kohta (selle kohta saime juba veidi eespool asja selgeks), praegu küsisin tarbevee liinile ühendatud paisupaagi kohta. Selle paagi ülesanne oleks see, et kui hakata boileris olevt külma vett kütma, siis rõhk hakkab tõusma ja paisupaak kompenseerib paisumist ning hoiab rõhku normaalsena.

Lingis oli ja on tarbevee paisupaagi arvutamise juhend.

Eriti põhjalikult ei viitsi inglisekeelseid asju lugeda, aga paistis et see oli paisupaagi mahu leidmiseks (milline nende toode osta). Mu küsimus ei olnud vajaliku mahu kohta, vaid:

Veeautomaadi pump hakkab tööle 2,4 bar juures ja pumpab 3,6 bar-ni. Suure mahuga boileri tõttu on paigaldatud paisupaak. Milline tuleks selle paisupaagi õhu rõhk panna?

Kui sa nimetad asja paisupaagiks ja see on sul "soojavee" süsteemis, siis eelrõhk arvutatakse kõrguste vahe abil ja maht süsteemi mahu järgi. Siin pole ilmselt koht, kus tõeseid lahendusi otsida, selleks igasugused foorumid, mis on kellegi Jüri nimelisega seotud. Mina sain mõned aastad tagasi sealt näpunäited ja asi toimib. Parem lahendus oleks pidada nõu mõne praktikuga.

(01-12-2016, 20:38 PM)Provoker23 Kirjutas: [ -> ]Katlakivi vastu aitab veepehmendaja. Valik eestis üsna suur.

Oled ehk nõus lähemalt valgustama?

(01-12-2016, 22:52 PM)metsakohin Kirjutas: [ -> ]Kui sa nimetad asja paisupaagiks ja see on sul "soojavee" süsteemis, siis eelrõhk arvutatakse kõrguste vahe abil ja maht süsteemi mahu järgi. Siin pole ilmselt koht, kus tõeseid lahendusi otsida, selleks igasugused foorumid, mis on kellegi Jüri nimelisega seotud. Mina sain mõned aastad tagasi sealt näpunäited ja asi toimib. Parem lahendus oleks pidada nõu mõne praktikuga.

Ma ise tean täpselt milline eelrõhk oleks vaja panna, lihtsalt püüan foorumlasi panna asjast kaasa mõtlema ja oma variante pakkuma. Seni õiget vastust pole tulnud.

(01-12-2016, 23:45 PM)oltsberg Kirjutas: [ -> ]

(01-12-2016, 20:38 PM)Provoker23 Kirjutas: [ -> ]Katlakivi vastu aitab veepehmendaja. Valik eestis üsna suur.

Oled ehk nõus lähemalt valgustama?

No need millega mina olen kokku puutunud toimivad mingi granuleeritud filtri abil mis näeb välja nagu kalamari. Ühendatakse kodumajapidamises veesõlme järele, et sealt edasi tuleks nn pehme vesi. Masinad üldjuhul kahe filtritangiga st, vee filtreerimine käib kordamööda ühest ja teisest tangist. Veekoguse lugeja on masinatel sisse ehitatud ning võimalik üldjuhul seadistada regenereerimise intervalli ehk siis aega mille järel filtrid ennast puhastavad. Optimaalse leidmiseks on vaja teada vee karedust. Mul ntx ihastes on vesi ainult 7 kraadise karedusega. Tartu kesklinnas samas on enamvähem 25 kraadi veekaredus. Sisuliselt tähendab see nn kalamarja läbipesemist soolaveega. Veepehmedajas peab sool olema alati lisatud, et masinal oleks ennast millega puhastada. Töötamiseks masin elektrit ei vaja. Kindlasti on ka peenemaid masinaid mis vajavad elektrit ning mille seadistamine ka vb mõnevõrra lihtsam, aga mul nendega kokkupuudet ei ole olnud. Kui mul oleks vaja kodumajapidamisse seda paigaldada, siis kindasti teeks ma veepehmendajast lisavooliku ja kraaniga möödajooksu millega saaks siis vee karedust reguleerida. Vajalik on see selleks, et pehme (0 kraadise veega mis väljub filtrist) on väga keeruline kodus majandada. Alguses tundub kindlasti joogivesi naljaka maitsega. Kere oon peale pesemist libe nagu lutsukala ning on tunne nagu oleks ikka seebine jne. Väga OK vesi kodumajapidamisse karedusvahemikus 5-10 kraadi. Siis ei nõua veekeetja väga tihedat puhastamist ning maitse jääb veel normaalseks ning seebi saab ka kenasti maha pesta. 

Selle libeda tunde saamiseks proovige vihmaveega ennast pesta või habet ajada ning on pilt selge millest just kirjutasin
Kuna omale pole vajadust selle järgi, siis pole konkreetseid pakkujaid ka otsinud, kuid omakandist tean, et Miridon tartu kõrvalt tegeleb nendega. Samas pakume ka meie neid teatud konksudega teatud klientidele.