(03-12-2016, 09:53 AM)ahtos Kirjutas: [ -> ]Mul oma puurkaev j
...
Oskab keegi mingit filtrit soovitada mis ka töötaks,katlakiviga muidugi on eluaeg maadedud,aga see sade on viimase poole aasta teema.
Kindlasti on paremaid ja odavamaid lahendusi, aga mul on tavaline 10" "kaheraudne" maja sisendis : 10 mikronit nöör ja selle järgi aktiivsüsi ning katlakivimuret enam ei ole. 6 hinge tarbivad, padrunid kestavad peale RVpumbale kolimist aasta. Metabo malmpumba ajal kulus 3 nööri aastas. Nöörfilter maksab paar €, täitesüsi kah sama palju.
Varem kaevust otse vett tuues tuli iga 2 kuu järel kohvimasin ja veekeetja katlakivieemaldusega jälle toimima panna. Veekatel kasvatas ka aastaga pea 3 mm katlakivi põhja, nüüd on 8 aastaga mingi õhuke kiht tekkinud. Korra aastas olen teinud kohvimasinale ja veekeetjale profülaktilise happepesu.
Mina olen rahul.
Muide, kasutatud nöörfiltrist saab mitusada meetrit täitsa viisakat nööri millegi märkimiseks või kergemaks sidumiseks. Ainult ära tuleb padrun kuivatada.
(03-12-2016, 09:53 AM)ahtos Kirjutas: [ -> ]Mul oma puurkaev ja vesi igati joodav ja hea oli nüüd on tekkinud selline sade pruunikas öö jooksul tassi põhja.Alguses pidasin süüdlaseks hüdofori(500l)ja vähest veetarbimist,kuid selle süsteemist väljajätmine ei muutnud midagi.Torustik on muidugi raudtorudest ja ka mantel kaevus.Oskab keegi mingit filtrit soovitada mis ka töötaks,katlakiviga muidugi on eluaeg maadedud,aga see sade on viimase poole aasta teema.
Kui lased teha põhjalikud veeproovid, siis 90% tõenäosusega ilmneb, et see vesi ei vasta kehtivatele joogiveenormidele. Katlakivi ei ole üldiselt probleem, ilmselt raud ja võibolla midagi veel. Rauaeraldus on suhteliselt kallis, räägime üldiselt 1000+ eur hindadest odavamatest kaaliumpermanganaati kasutavate seadmete puhul (rikke korral võib juhtuda, et see lilla vedelik satub vee hulka). Kompressoriga seadmed veelgi kallimad.
(03-12-2016, 00:08 AM)veix__ Kirjutas: [ -> ] (02-12-2016, 23:08 PM)klaave Kirjutas: [ -> ]Lihtne ju. 3,7-st alates,muidu lööb pump paisuka täis ja kasu pole miskit.Teiseks pead selle paagi paigutama veeboileri väljalaske poolele see tähendab soojavee trassi muidu pole kuumutamise korral kasu sest tagasivoolu klapp ei lase soojal veel tagasi külmatrassi minna. Ja omadest kogemustest ütlen et paisukas oleks tungivalt soovitatav paigutada soojatrassi KÕIGE KÕRGMASSE punkti, muidu läheb ruttu jamaks, ja paisukas peab olema ka kuuma kannatav, ei mäleta kas sinine või punane. 100 l vee keema ajamisel on vaja juurde 8liitrit ruumi nii et veeboileri suuruse järgi saab orientiiri paisuka mahu kohta.
Õige jutt. Ma küll omal selle boileriga kaasas oleva tagasilöögiklapi/kaitseklapi eemaldasin (ei soovita seda teha kui ei tea täpselt mida/kuidas teha) ja panin paisupaagi juurde eraldi kaitseklapi ning paisupaak asub siis boilerisse siseneva külma vee peal. Sel juhul muidugi oleks korrektne ka eraldi tagasilöögiklapp panna kuhugi kaitseklapist külma vee sisendi poole.
Sellisel juhul raiskad natuke energiat, kuna külma vett lastes kraanist tekib külma süsteemis alarõhu moodi nähtus ja soe vesi liigub külma vee kraani poole. (Loe: veeboileri külma vee ots läheb ka soojaks, ehk tekib sooja vee tagasi vool. Vee boileriga kaasas olev tagasivoolu klapp selle vältimiseks ongi). Oli minul selline olukord et peale uue boileri paigaldust ei hakanud tagasivoolu klapp tööle (või sai viga paigaldades), igatahes et kraanist klaas külma vett saada pidi enne ämbritäie välja laskma. Tegu on muidugi suure alevi ühistrassiga milledele tänapäeval ammu ei panda vahele hüdrofoore, vaid uus plasttorustik koos kõikide klientidega peab seda asendama. Tühjagi ta seda teeb. Minu juhtumil oli hästi näha kuidas veemõõtja kruttis kord ühte kord teistpidi sõltuvalt rõhust trassis, ja kogu maja vesi oli soe. Panin omale vahele ka manomeetri ja kuna olen terve alevi trassil eel viimane klient siis jube hea on vaadata kuidas kraani avamine survet muudab sest on ka veel torudes olemas oma inerts. Kui pump kuskil kilomeetrite kaugusel saab aru et minu poolt avatud kraan võiks pumba käima tõmmata olen mina ammu kraani sulgenud ja ka kodust võib olla lahkunud.
Pump aga lööb nii kaua kui trassist tulev vastusurve ta välja lülitab, Igatahes viimasel aastal on veesurve kõikumine 1,5 ja 3,9 vahel kogu aeg ja valla isade juttude järgi polegi midagi teha. Enne uute trasside ehitust olime aga eraldi väikese pumbamaja taga (6 elamist ja üks firma- 300L hüdrofoor) ja ei saanud surve alanemisest arugi kui kõik oma peenramaid kastma asusid. Igatahes ei teagi mida teha, kevadel peab hakkama oma elamise vee süsteemi kuidagi ümber tegema et kompenseerida veesurve kõikumisi nii suures ulatuses, ja ka katlakivi probleemi natuke lahendama. Loen siin teie vestlusi ja tundub et meie valla mehed te igatahes ei ole
. Kui tahate katlakivi näha siis kujutage ette veekeetjat millel on umbes 0,5 mm kiht peal peale kahe nädalast kasutamist. Või 80L veeboiler - suudab peale 5 aastat väljutada umbes 40...50 L vett, ülejäänud maht on tahket S..ta täis. Pakutakse mingeid magneteid ümber torude - pidi aitama selle vastu et katlakivi "kleepuks vaid pidi väljuma kraani kaudu", pakuti (Bauhof) ka tellimise peale mingit elektrit tarbivat monstrumit mis pidi umbes sama tegema. Igatahes midagi peab tegema nii kui nii et saada jälle natuke elamisväärsem veekeskkond.
2005 aasta renoo kangool turvavöö ei keri ennast sisse tagasi nagu peaks ja jäi ukse lukustus mehanismi vahele ja uks enam lahti ei tule.Üritasin ka jõuga kokku ust suruda,aga ei miskit.Kellegil ideid kuidas uks taas lahti saada?Pikakoivalisel kõrvalukse kaudu ääretult ebamugav roolitaha ronida.
Tõmbad lingist ja lööd seestpoolt jalaga lahti.
(03-12-2016, 13:08 PM)klaave Kirjutas: [ -> ] (03-12-2016, 00:08 AM)veix__ Kirjutas: [ -> ] (02-12-2016, 23:08 PM)klaave Kirjutas: [ -> ]Lihtne ju. 3,7-st alates,muidu lööb pump paisuka täis ja kasu pole miskit.Teiseks pead selle paagi paigutama veeboileri väljalaske poolele see tähendab soojavee trassi muidu pole kuumutamise korral kasu sest tagasivoolu klapp ei lase soojal veel tagasi külmatrassi minna. Ja omadest kogemustest ütlen et paisukas oleks tungivalt soovitatav paigutada soojatrassi KÕIGE KÕRGMASSE punkti, muidu läheb ruttu jamaks, ja paisukas peab olema ka kuuma kannatav, ei mäleta kas sinine või punane. 100 l vee keema ajamisel on vaja juurde 8liitrit ruumi nii et veeboileri suuruse järgi saab orientiiri paisuka mahu kohta.
Õige jutt. Ma küll omal selle boileriga kaasas oleva tagasilöögiklapi/kaitseklapi eemaldasin (ei soovita seda teha kui ei tea täpselt mida/kuidas teha) ja panin paisupaagi juurde eraldi kaitseklapi ning paisupaak asub siis boilerisse siseneva külma vee peal. Sel juhul muidugi oleks korrektne ka eraldi tagasilöögiklapp panna kuhugi kaitseklapist külma vee sisendi poole.
Sellisel juhul raiskad natuke energiat, kuna külma vett lastes kraanist tekib külma süsteemis alarõhu moodi nähtus ja soe vesi liigub külma vee kraani poole. (Loe: veeboileri külma vee ots läheb ka soojaks, ehk tekib sooja vee tagasi vool. Vee boileriga kaasas olev tagasivoolu klapp selle vältimiseks ongi).
No põhimõtteliselt ei ole ju vahet kui kaugel see klapp boilerist on (kui paigaldada kaitseklapist külma vee sisendi poole), boilerist soe vesi tagasi suunas ei pääse ikka.
(03-12-2016, 13:45 PM)tanel. Kirjutas: [ -> ]Tõmbad lingist ja lööd seestpoolt jalaga lahti.
Tänud,asi korras,paanikas lõi kuulid kokku
Ja muuseas, kui kellelgi on selline oma puurkaev/salvkaev, millest võetav vesi on kohe joogiveenormidele vastav, siis tahaksin seda ilmaimet oma silmagagi näha kui võimalik, seni pole näinud. Lihtsalt inimesed arvavad, et otse sügavalt maast ju tuleb, mis seal ikka viga saab olla.
pole keegi veel sitasurma surnud. Minu kaevu vesi on parema maitsega kui nii mõneski linnas pakutav ja ise olen rahul sellega...
(04-12-2016, 00:58 AM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Ja muuseas, kui kellelgi on selline oma puurkaev/salvkaev, millest võetav vesi on kohe joogiveenormidele vastav, siis tahaksin seda ilmaimet oma silmagagi näha kui võimalik, seni pole näinud. Lihtsalt inimesed arvavad, et otse sügavalt maast ju tuleb, mis seal ikka viga saab olla.
Linnamehed arvavad ka seda, et otselüpstud piim on toorpiim ja juua ei kõlba.
(04-12-2016, 00:58 AM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Ja muuseas, kui kellelgi on selline oma puurkaev/salvkaev, millest võetav vesi on kohe joogiveenormidele vastav, siis tahaksin seda ilmaimet oma silmagagi näha kui võimalik, seni pole näinud. ...
Töö juures on oma puurkaev, millest võetav vesi läbib regulaarselt laboratoorse kontrolli ... olla normidele vastav. Samas maitse järgi see juua eriti ei sünni.
Koduse salvkaevu vesi on kõikse parema maitsega, aga katlakivi tekib sellest mehiselt ja nöörfiltri tõmbab pruuniks üsna kähku.
(04-12-2016, 00:58 AM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Ja muuseas, kui kellelgi on selline oma puurkaev/salvkaev, millest võetav vesi on kohe joogiveenormidele vastav, siis tahaksin seda ilmaimet oma silmagagi näha kui võimalik, seni pole näinud. Lihtsalt inimesed arvavad, et otse sügavalt maast ju tuleb, mis seal ikka viga saab olla.
Meelsasti serveeriksin sulle.
Vaheta ära vagunite asukohad nii et vedur jääb sama koha peale. Vaguneid vedada ükshaaval.
![[Pilt: 1]](http://static1.nagi.ee/i/p/993/93/24848379ba20ed_l.jpg/1)
Tere.
Ühel ilusal hommikul jalutas mu Passati (B6) põrandal selline loomake.
Kas keegi tahaks mulle mõne vihje anda, kus tema päriskodu võiks olla.
Tahaks ta õigesse kohta tagasi juhatada.
Ilusat talve jätku!
(04-12-2016, 18:15 PM)MadDriver Kirjutas: [ -> ]Tere.
Ühel ilusal hommikul jalutas mu Passati (B6) põrandal selline loomake.
Kas keegi tahaks mulle mõne vihje anda, kus tema päriskodu võiks olla.
Mul pole õrna aimugi Passati siseelust, aga küsimuse peale lõi silme ette kohe siduripedaali tasakaalustusvedru. Tundub olema päris tugev vedru.
(04-12-2016, 16:23 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Vaheta ära vagunite asukohad nii et vedur jääb sama koha peale. Vaguneid vedada ükshaaval.
Kõigepealt vedur tagurdab, siis teeb tiiru, mõlemad vagunid ees sõidab oma kohale tagasi, tõmbam teise vaguni tagasi ja paneb ringi üles, läheb võtab teise vaguni, tagurdab, siis teeab tiiru, jätab teise vaguni alla ja teise üles, tagurdab veeeel natuke ja sõidab kohale tagasi.
(04-12-2016, 18:27 PM)motamees Kirjutas: [ -> ] (04-12-2016, 18:15 PM)MadDriver Kirjutas: [ -> ]Tere.
Ühel ilusal hommikul jalutas mu Passati (B6) põrandal selline loomake.
Kas keegi tahaks mulle mõne vihje anda, kus tema päriskodu võiks olla.
Mul pole õrna aimugi Passati siseelust, aga küsimuse peale lõi silme ette kohe siduripedaali tasakaalustusvedru. Tundub olema päris tugev vedru.
Seda võib tinglikult nimetada isegi sidurivõimendiks. Kunagi oli au üks W124 manuaalist automaadiks ehitada, demonteeritud siduripedaali vaatasin nagu ilmaimet tol hetkel ja kiitsin inseneri. Väga teravmeelne lahendus.
Tänud, motamees ja Marko, et õige suuna kätte näitasite. Ma olin ise mingi kinnisidee küüsis, et see vedru on kusagilt istme küljest...
Nüüd, Guuglist otsides, on tegu tõepoolest siduripedaali küljest pärit vedruga. Jäänud on veel kaks küsimust: miks, põrgu päralt, ta oma tööpostilt lahkus? Visuaalsel teel ei tuvasta ühtegi murdunud ega ülemäära kulunud kohta. Teiseks, kuidas, põrgu päralt, ma ta oma õige koha peale tagasi saan meelitada? Lubasin palgatõusu ja puha, aga ei kõssagi. Guugel räägib mingisugusest espetsiaalabinõust, mis peaks igas normaalses majapidamises leiduma...
Ilusat talve!