Tervist! Ei oska kuhugi mujale teemasse antud küsimust postitada, ehk leidub a la "kus mu auto on?" teemaline alamfoorum?
Nagu ilmselt aru juba saada, otsin autot mis liikus veel ~10 aastat tagasi meie peres. Auto sai müüdud kuhugi Nõmmele, valdeku poe juurde. Seisis seal hoovis mõnda aega ning siis kadus. Ei ole ka välistatud et auto on viidud üle lahe Soome. Äkki on kellegil mingit infot?
http://www.auto24.ee/used/278797
Tänud!
(23-12-2016, 11:38 AM)stihl Kirjutas: [ -> ] (23-12-2016, 10:54 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: [ -> ]Igal silindril kahjuks pole. On üks ja asub kollektoris. Tegu Perkins 4.108-ga...
Ah sellisest on jutt. Seda ei purusta vist siis ka, kui dünamiiti sisselaskesse loobid... 
ma pidasin oma jutuga just tänapäevasedi pumpe-düse´sid ja commonraile silmas.
US military lasi omal ajal (vist ka praegugi) vanemale tehnikale, mis külmas 100% käima pidid minema, enamusele traktoritele juba statsionaarsed eetrisüstemid peale panna. Need ei lõhu midagi.
Niiet osta ära, vaevalt, et sihukest kellelgi vedeleb. Mis nad Motoralis tahvad?
Kui oma hinnaga taeva tahavad minna, siis tuleb ise teha.
.
Kurb uudis oli see,et neid eetriputleid enam ei ole Tallinnas ega ka Soomes. Õeldi,et Soomes ainult käputäis masinaid mis kasutavad seda ja tootja ei taha alla 10 000 ühiku teha. Seega tuleb veel otsida vanu varusid ja loota selle peale.
Seade juba autol ja ka teise diisel-Maskvitssi jaoks olemas,välja arvatud pihusti. Pihusti tegin siin ise valmis,päris hea ei tulnud aga kui veel ühe teen,siis saab parema. Harjutamine teeb meistriks,nii need vanamehenässid räägivad.
Ei juhtu selle mootoriga midagi,olen lasknud seda ka puhta eetriga käia kümneid minuteid.
Pigem kardan seda vanemat mudelit-4.107. Seal kõik kepsud-kotid nõrgemad ja järsku lööb vindi sisse.
(23-12-2016, 11:34 AM)ivoalaska Kirjutas: [ -> ]Vanakooli masinaid on käivitatud ka tavalise wd40 õliga. Töötab sama hästi ja ei pidanud nii palju kahjustama mootorit, kui eeter.
Kuidas eeter mootorit kahjustab? Kas purustab kildudeks väntvõlli, kuivatab klapid mille tulemusena nad kinni kiiluvad, lennutab kolvi läbi tagavararatta või ummistab pihustiotsad väljast poolt ära?
põlemine peaks justkui oluliselt äkilisem olema.
nigu noor detonatsioon juba.
Nitrolahustiga käib ka mootor väga heasti. Võrr lippas nagu oleks 50 asemel 200kuupi aga pikalt pidu ei olnud
(23-12-2016, 21:28 PM)viplala Kirjutas: [ -> ] (23-12-2016, 11:34 AM)ivoalaska Kirjutas: [ -> ]Vanakooli masinaid on käivitatud ka tavalise wd40 õliga. Töötab sama hästi ja ei pidanud nii palju kahjustama mootorit, kui eeter.
Kuidas eeter mootorit kahjustab? Kas purustab kildudeks väntvõlli, kuivatab klapid mille tulemusena nad kinni kiiluvad, lennutab kolvi läbi tagavararatta või ummistab pihustiotsad väljast poolt ära?
Eeter kahjustab ja kuidas veel kui oskamatult ümber käid temaga. Näiteks ЯМЗ-238 tüüpi mootoril lõi seesamune eeter ühe poole plokikaane pealt minema. Seal on 32 18mm tikkpolti. Need kõik suutis ta plokist välja rebida.
Puhas eeter otse mootorisse detoneerib, seepärast segataksegi aerosoolides seda mõne lahjema põlejaga. Üks kangemaid ja kindlamaid käivitajaid on
Valvoline Motor Start ,aga kuuldes mis häält mootor käivitades, või surnud mootor käivitamise üritusel teeb, siis kindlasti ei soovita seda igapäevaselt kasutada.
Käivitasin sellega just ühte suurt ja surnud diisel roima. Kahekesi, üks andis võtit, teine pihustas otse kollektorisse. Kütust vist peale ei tulnud, õhk vahel, aga mootor lubas, isegi käis paar takti (ainult MS-pealt) ja see hääl... Valus, metall-vastu metalli kolakas iga püti ja takti kohta. Ei ole ennustaja, et oskaks öelda, mis seal koliseb ja kust esimesena järele annab.
Vanematel Scaniatel, kuni 1. põlvkonna lõpuni (´82) oli ka õhvka potike olemas, kasutusjuhend kirjutas, et kasutada -15c ja allapoole. Mina teda kordagi ei täitnud, polnud vajadust. Käivitus ka ilma ja kui õlid paksud, siis käis juhe seina.
Kui kehvasti see Perkins jahedaga käivitub? Küünlast, siis mingit kasu ei ole? Mõtle pigem blokisoojenduse peale. Saba seina ja isegi 15 minutiga on juba niipalju soojem, et abi oleks.
Just, eetri puhul toimub detonatsioon, mitte põlemine nagu tavakütuse puhul. Samuti puuduvad eetril määrimisomadused. Ma ei väida, et WD40 ohutu oleks aga väidetavalt ohutum kui eeter.
Autokeemia aerosoolide riiul kauplustes on pikk, igaüks leiab sealt oma mootorile sobiva startpõlevaine.
Tsitaat:, igaüks leiab sealt oma mootorile sobiva startpõlevaine.
Täpselt nii. Ise olen kasutanud alternatiivina isegi roostesurma. Muidu kasutan king toodangust universaalõli.
(23-12-2016, 22:12 PM)hulgus Kirjutas: [ -> ]Kui kehvasti see Perkins jahedaga käivitub? Küünlast, siis mingit kasu ei ole? Mõtle pigem blokisoojenduse peale. Saba seina ja isegi 15 minutiga on juba niipalju soojem, et abi oleks.
Mul juba kaks eraldi plokisoojendust,kokku pea 2 kw. Ja see aitab hästi. Kuni 5 kraadini sain ka käima selle eelsüüteküünlaga mis kollektoris aga liigapalju ketramist. Osalt ka sellepärast,et küttepump pole enam esimeses nooruses. Algul olid pihustid 135 atsi peale reguleeritud aga ei tahtnud ka suvel päris esimese matsu pealt minna. Panin 125 peale ja asi ikka paranes. Plaan oli panna isegi 120 peale aga eńam-vähem olin rahul. Eks näis kuidas peale pumba remonti asi edeneb või halveneb. Tulemus pole ette teada. Näis kas sellest pumbast saab üldse elulooma või mitte.
Aga kui plokisoojendus järel,käivitub kohe nagu naksti. Vanakooli mootor aga sooja armastab.
Kes rohkem huvi tunneb,võib lugeda siit:
http://mosseklubi.planet.ee/foorum/viewtopic.php?f=6&t=4665
Siin on ette ja taha asja nämmutatud.
Eeter ei kahjusta mootorit, mootorit võib kahjustada eetriga valesti ümber käimine. Igasugu eetri mitte määrimise omadused on samuti bs.
Mõnda ronti võib peale toitesüsteemi avamist pool päeva käivitada, seal on törts brake cleanerit ikka väga omal kohal.
Ei saa aru kust on pärit folkloor et kui korra juba eetrit tarvitad siis harjub mootor sellega ära ja ilma ei käivitugi
(23-12-2016, 23:00 PM)Laurts Kirjutas: [ -> ]Ei saa aru kust on pärit folkloor et kui korra juba eetrit tarvitad siis harjub mootor sellega ära ja ilma ei käivitugi
Ju see mootor siis on lihtsalt läbi. Ja tahab rohtu.
Ja peremees harjub ka ära.... Ja sealt see ütlus tulebki.
(23-12-2016, 12:22 PM)Jansa Kirjutas: [ -> ]Kaks-nelonen on siis meiekeeli 5x10 pruss nt.
Kakkosnelonen siis kui juba täpne olla, aga kasutatakse ka ju meil eestis tihtipeale puidu puhul tollmõõtu.
Eetrikohta ei oska suurt midagi kaasa rääkida, üks vana vito käis mitu aastat mul ainult eetri pealt käima, nii suvel 20 kraadise soojaga kui talvel 20 kraadise külmaga. Muidu es kõssandki... Ükskord siis sai hakatud asja uurima ja ära vahetatud temp andur peale mida hakkas mootor ilma kõrvalise abita käivituma nii soojalt kui külmalt, märke kahjustusest ei täheldanud kuigi läbisõitu tuli üle saja tuhande julgelt ja eetrit käis läbi mootori vast 10-20 purki....
Oli selline objektinarr mis kuidagi otsa ei tahtnud lõppeda, rahvas teab rääkida et sama masin sõidab tallinna kandis siiani...
Eetriga käivitades peab doseerimisega üliettevaatlik olema , üledoosi korral paneb alguses ikka korralikult lagisema-kõlisema, hiljem ei kõlise ja ilma eetrita käivitu . Siis juba rohkem uusi juppe vaja.
(24-12-2016, 00:28 AM)woltz Kirjutas: [ -> ]Eetriga käivitades peab doseerimisega üliettevaatlik olema , üledoosi korral paneb alguses ikka korralikult lagisema-kõlisema, hiljem ei kõlise ja ilma eetrita käivitu . Siis juba rohkem uusi juppe vaja.
Vaja on lasta mootor vurinal ringi ajada ja alles siis lasta eetrit. Kui aku vaevalt veab,lööb ikka julmalt tagasi ja siit need lõhkumised.
(24-12-2016, 00:31 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: [ -> ] (24-12-2016, 00:28 AM)woltz Kirjutas: [ -> ]Eetriga käivitades peab doseerimisega üliettevaatlik olema , üledoosi korral paneb alguses ikka korralikult lagisema-kõlisema, hiljem ei kõlise ja ilma eetrita käivitu . Siis juba rohkem uusi juppe vaja.
Vaja on lasta mootor vurinal ringi ajada ja alles siis lasta eetrit. Kui aku vaevalt veab,lööb ikka julmalt tagasi ja siit need lõhkumised.
Intercooleriga mootoritel(ScaniaDSC11) on sisselase nii pikk, seal kulub tükk aega enne kui eeter kohale jõuab, selle aja peale ajab starter juba vurinal ringi. Asi sai alguse vigasest kütuse etteandepumpast, mille alumiinium korpus lapikuks oli pigistatud, ja lõppes kolvigrupi vahetusega.
Eelmine talv sai suuremat NH traktorit elustatud külmadega. Vist oli miskine T7.3xx seeria masin. Samamoodi, sisselase jube pika soolikaga. Läbi vahejahuti jne. Kuna eelmine omanik oli jätnud filtrid puhastamata peale mullatöid, siis need olid üliroimased ja neid peaaegu et kätte ei saanudki, ja nagu mainitud, siis filtri korpusest põlemiskambrini jube pikk maa. Akud ka rokased ja ära kulmunud, ei hakanud neidki maha kangutama, vedasin buusteri välja. Sai veidi uuritud ja enne sisselaske kolle lõppu leidsin ühe pisikese m8 punni kolle küljest. Punn maha, sutsakas eetrit sisse, buuster ka sisse lülitud, kähku kabiini ja võtit, ketras ringi-poolteist ja sutsti käis nagu loom. Aga see metalne kolin mis sealt tuli oli päris kentsakas. Kuid ma olen täheldanud, et need kipuvadki külmadega sedasi kolisema, paar korda käivitatud ilma buusteri ja eetrita, et masinat liigutada, siis tegi samamoodi.
Nii palju kui vaja, aga nii vähe kui võimalik.!
(23-12-2016, 23:03 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: [ -> ] (23-12-2016, 23:00 PM)Laurts Kirjutas: [ -> ]Ei saa aru kust on pärit folkloor et kui korra juba eetrit tarvitad siis harjub mootor sellega ära ja ilma ei käivitugi
Ju see mootor siis on lihtsalt läbi. Ja tahab rohtu. Ja peremees harjub ka ära.... Ja sealt see ütlus tulebki.
Eks see folkloor tuleb sealt, et ei lasta käivitusgaasi/eetrit mitte sortsuke, vaid "igaks juhuks sitaks ja veel suts peale". Ning kui siis esimene mütakas käib, lendab ümberringi klapikilde ja on kuulda venivate plokiaanepoltide helinat.
Abistan oma hübriidrussi kläivitumist juba aastaid alates nullist kraadist käivutusgaasisurtsuga. Sekund õhupuhastisse, iga 5 miinuskraadi lisab sekundi juurde. Tõsi, -20 juures tuleb esmalt õhuklapiga mootorile hoogu anda ja olen ettevaatusest esialgu õhku piiranud. Seni on mootor mõnusalt potsudes elule ärganud, mingit plaginat pole märganud. Soojal ajal seda kino muidugi vaja pole, erinevalt viisatud Perkinsist.
Kunagi oli meil majas Transit, mis samuti oli küünlata ja mida ilma vurtsuta külmalt käima ei saanud. See plagistas küll, aga toona sai Vanade Meeste jutu peale "igaks juhuks" mitu surtsu antud. Nüüdse teadmisega ma nii palju küll ei julgeks anda...