Peamine kasutus siiski ilmselt põrandakütte kontuuride eristamiseks, kas siis sisseehitatud või lisatud kraanide abil.
Kas leiduks lõunapool Eestis keegi, kelle poole võiks pöörduda paari uv-kustutatava eepromi sisu välja lugemise küsimuses?
Eriti tore oleks ka pärast, kui ma oskan selle sisus muudatusi teha see ka uuele kivile kirjutada.
Pärit on need kivid Boschi mootori juhtploki seest.
Kas keegi on näinud, kuulnud või teab midagi lähemalt, viimati vähemalt 90-ndate keskel, Narva Soojuselektrijaamas gaasi põletamisest, mida olevat (spets?)korstnast välja lastud ja seejärel raketiga süüdatud. Regulaarselt lõõmamas niimoodi.
E: Balti Elektrijaam on selle ametlik nimetus mitte Narva Soojuselektrijaam
Mis sellist puterdamist põhjustab? Pöörded hetkel kõrged kuna külmast peast tahab madalama pöördega välja surra. Kui maha keeran, siis puterdab samamoodi tühikäigul. Sõites mingit poomist ega muud sarnast ei esine.
(06-03-2017, 00:23 AM)Marko Kirjutas: [ -> ]Peamine kasutus siiski ilmselt põrandakütte kontuuride eristamiseks, kas siis sisseehitatud või lisatud kraanide abil.
selleks on siiski natuke kultuursemad kollektorid ja käivad kahekaupa: pealevoolul käsitsi vooluhulga reguleerimine, mahajooksul "mootori" (tegelikult sees vist paisuv geel ja küttekeha) jaoks on-off ventiilid. Jätame need lihtsat sorti kollektorid ikka tarbeveele. Nendega saab suunakaupa kergelt vett sulgeda. Kuigi amatöörpraktikuna tunduvad nad mulle hirmebamugavad: vahed on kitsad ja keermeteibi /nööri VK peale panemine on tüütu. Veel tüütum on aga toru külgepanek: ei mahu õieti ligi ja keeramine on max veerandpöörde kaupa. Alupex tangid ei mahu kah vahele. Mingites tingimustes vast saab tangidega kuidagi servast läheneda, aga...
Teet @ kodus 3 tarbeveekollektorit: külm vesi, soe vesi ja sooja vee tsirkulatsioon. Ehituse käigus, kus veesüsteemis oli jooksvalt palju ümbersättimist, poleks muudmoodi elu ette kujutanudki
Minul on sellised kollektorid külmale ja soojale veele , kummagi jaoks eraldi kollektor . Mutreid saab normaalselt keerata , aga selleks peab alustama kas servast või keskelt , vee sissevool on otsast .
(06-03-2017, 17:26 PM)cesium Kirjutas: [ -> ]Kas keegi on näinud, kuulnud või teab midagi lähemalt, viimati vähemalt 90-ndate keskel, Narva Soojuselektrijaamas gaasi põletamisest, mida olevat (spets?)korstnast välja lastud ja seejärel raketiga süüdatud. Regulaarselt lõõmamas niimoodi.
E: Balti Elektrijaam on selle ametlik nimetus mitte Narva Soojuselektrijaam
Ei ole seda näinud aga enefiti kõrval ühest torust on küll regulaarselt tulelont väljas.
(06-03-2017, 19:52 PM)Provoker23 Kirjutas: [ -> ]Mis sellist puterdamist põhjustab? Pöörded hetkel kõrged kuna külmast peast tahab madalama pöördega välja surra. Kui maha keeran, siis puterdab samamoodi tühikäigul. Sõites mingit poomist ega muud sarnast ei esine.
Segu on lahja ja seepärast käib ebaühtlaselt.
Segukruvi on karbussil vasakul pool kinnituspoldi juures ja välja keerates läheb rikkamaks.
Küll aga hoiataks, et selle karbussi reguleerimine on parajalt trikiga tegevus.
Nimelt keerates kruvist tühikäigupöördeid peale jääb ta käima täpselt sellesse vahemikku, kus tühikäigusüsteem töö lõpetab ja nõelakaevust hakkab küte tulema.
Kuna aga seal üleminekualas ei käi kumbki hästi võib jäädagi mulje, et tühikäiku madalamaks keerata enam ei saa sest sureb välja.
Seega tuleb keerata pöördeid lihtsalt madalamaks et saada tühikäigusüsteem tööle ja siis segukruviga reguleerida tühikäik ühtlaseks.
(06-03-2017, 19:52 PM)Provoker23 Kirjutas: [ -> ]Mis sellist puterdamist põhjustab? Pöörded hetkel kõrged kuna külmast peast tahab madalama pöördega välja surra. Kui maha keeran, siis puterdab samamoodi tühikäigul. Sõites mingit poomist ega muud sarnast ei esine.
Lahja segu, pekkis küünal, klapid ei pea... .
Kui käima läheb ilusti ja jõudu on, siis alumiseotsa segu kruvi veits lahtisemaks ja peaks hea saama.
Kui käivitus kehva, aga küünal kindlasti hea ja segu kah nagu ei aita, siis võib vaadata üle süüte tatsiku oleku. Vahel kipub sell minema magnetpilu suuremaks kui hea on ja siis hakkab kah koinima.
Tatsiku lahti võttes tundub reeglina kõik väga heas korras olema. Tegelikuses aga võib juhtuda, et on võimalik teda siia-sinna nihutada, kas oma pesas või lausa selle plekitüki küljes, mille külge ta justkui valatud on.
Kui järsult gaasi annad ja kohe lahti lased, ning auk sees on, siis segu häda. Kui mootor kohe reageerib, on ilmselt küünal või mõni muu süüte ahel.
kas kuskil on olemas laadakalender mille sisuks oleks kohalikud vanavara ja tehnika laadad/kokkutulekud/....
Kas keegi oskab öelda mis autolt on pärit selles videos alates 20:40 nähtavad summuti kinnitused? Või oskab keegi midagi muud taolist soovitada, vaja uus summuti ehitada ning ühtegi originaalkinnitust olemas ei ole.
(07-03-2017, 13:14 PM)MeelisV Kirjutas: [ -> ]kas kuskil on olemas laadakalender mille sisuks oleks kohalikud vanavara ja tehnika laadad/kokkutulekud/....
Laadakalender.ee
Kuu tagasi oli seal mõningaid küsitavusi sees, hetkel tundub ok olema.
(08-03-2017, 15:39 PM)h2rra Kirjutas: [ -> ] (05-03-2017, 13:05 PM)Mahno Kirjutas: [ -> ]Mis on veesüsteemis jaotuskollektori mõte?
Umbes sellisel detailil: ![[Pilt: 35.jpg]](http://www.akvedukt.ee/att/large/0/1/35.jpg)
Lihtsalt hea kompaktne teha hargnemisi või on mõni sügavam mõte veel?
http://kodu.postimees.ee/4035677/poranda...klahendust
Nagu artikli pildiltki näha ning varem ka mainitud, siis tegu EI ole põrandakütte kollektoriga vaid tarbevee kollektoriga.
Selle kollektori valimisel peaks olema õite optimistlik. Muidu on sedasi, et kõik on ilus ja küljes, aga vett saab ainult üks ahel.
Aga see selleks, seal artiklis on kirjas, et süsteem on hapniku tihe?
Kas nende kontuuride kontrollimiseks kasutatakse puhast hapniku või on seal mingi ajakirjanduse jura?
Tundub üsna kõrge lennuga lubadus olema.
No kui torul on metallikiht sees (alupex-torul alumiinium), siis iseenesest toru ongi hapnikutihe ehk hapnik ei pääse torusse vee hulka. Plastiktoru on selline, mis molekulide tasemel mingil määral hapnikku läbi laseb. Ja nii kummaline kui see ka tunduda võib, näiteks torus on vee rõhk 2 bar võrra kõrgem kui ümbritsev õhurõhk, aga õhu molekulid pressivad end ikka torust sisse.
See hapnikujutt on väga huvitav.
Eestpoolt jäi natuke kripeldama see ventiilide teema. Õigesti projekteeritud küttesüsteem ei vaja ühtegi kraani reguleerimiseks. Teoorias on võimalik arvutustesse kaasata ka ruumide välisseinte osakaalu tegur ja ongi kõik ruumid ühtlase temperatuuriga. Mina seda kunsti ei valda kahjuks, samas ajasin ühe igapäevaselt asjaga tegeleja nurka kui ta sugulasele soovitas kallimaid peenreguleerimise kraane. Ta ei osanud selgitada, miks veerandpöördekraanid ei sobi ja kas ta üldse midagi arvutas ka enne osturallit.
(08-03-2017, 21:42 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]See hapnikujutt on väga huvitav.
Eestpoolt jäi natuke kripeldama see ventiilide teema. Õigesti projekteeritud küttesüsteem ei vaja ühtegi kraani reguleerimiseks. Teoorias on võimalik arvutustesse kaasata ka ruumide välisseinte osakaalu tegur ja ongi kõik ruumid ühtlase temperatuuriga. Mina seda kunsti ei valda kahjuks, samas ajasin ühe igapäevaselt asjaga tegeleja nurka kui ta sugulasele soovitas kallimaid peenreguleerimise kraane. Ta ei osanud selgitada, miks veerandpöördekraanid ei sobi ja kas ta üldse midagi arvutas ka enne osturallit.
Käsitsi reguleeritavaid tõesti pole vaja, aga selliseid "kraane" (õigemini ventiile) mis automaatselt reguleerivad, on ikka vaja. Kui kütet projekteeritakse, siis arvutatakse nii seinte kui ka lagede, põrandate, uste ja akende kohta kui palju need soojust välja lasevad ja selle järgi siis kui suuri radiaatoreid on vaja või kui palju põrandaküttetoru on vaja panna. Ilma mingi reguleerimiseta (näiteks termostaadid või ajamid) aga pole võimalik suuremas hoones (vähemalt 2 korrust või ruumid üsnagi eraldatud) igas ruumis samat temperatuuri hoida, sest ühte ruumi paistab mõnikord päike, mõnda ruumi ei paista kunagi, tuul on valdavalt ühest suunast, ühes ruumis kasutatakse elektriseadmeid rohkem kui teises ja need ka kütavad jne.
Ei oska arvata millisest kohast täpselt jutt käis nende veerandpöördekraanide korral, aga need kraanid ei sobi reguleerimiseks, vaid ainult avamiseks/sulgemiseks. Kui sellist kraani avada 50%, siis vee läbivool on juba 3/4. Korralikel reguleerimiseks mõeldud kraanidel on nii, et läbilaskevõime muutub proportsionaalselt, on kraan poolenisti avatud, on ka vee läbivool pool maksimaalsest jne. Samuti on neil peal numbrid, mille järgi saab näha täpset asendit, spetsiaalse aparaadi külge ühendamisel saab vaadata täpselt kui palju seal läbivool on (l/h).
Kõigega nõus. Samas kui oma põrandakütteni jõuan panen veerandpöördekraanid/ventiilid ja lepin aegajalt päikese tekitatud paarikraadise erinevusega. Ma lihtsalt olen selline kõva peaga. Magamistubades panin põrandakütte hoopis seina akna alla. Dogmad on rikkumiseks.
No mingi asi peab ju ometi temperatuuri reguleerima, ei saa nii +5 kui ka -25 C korral põrandat koguaeg ühe temperatuuriga hoida.
Seinaküte on täiesti ekisteeriv kütteliik (kui õigesti aru sain, et panid torud seina sisse), kasutatakse ka laekütet.