automoto.ee foorumid

Täisversioon: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
(19-09-2015, 22:12 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]1. ETV ja ETV2 läksid üle 1080 standardile. Nende kanalite Elioni Amigo digiboksiga vaatamisel on kaks võimalust: pilt täisekraanil ja subtiitrite alumist rida ei näe. Valin muu resolutsiooni ja näen mõlemaid subtiitrite ridu aga pilt on kitsam vertikaalsuunas. Kõrgresulutsioonis pilti ei näe, sest minu paketis pole kõrgresulutsiooniga kanaleid ja ma ei kavatse tellida kallimaid pakette. Elion vastab, et Amigo digiboksiga ei saa, ostke parem boks. Miks ma pean neile maksma nende tegemata töö eest?

Küsimusi siis kaks: Kuidas Elionis saaks täisekraanipildil lugeda ka alumist subtiitrite rida ja teiseks mis põhjusel pole subtiitreid üldse TasutaTV-s.
TV on Panasonic TX55AS650E ja juhendid ei paku lahendust.
Äkki keegi on leidnud lahenduse. Mul abikaasa juba nimetab mind jobuks, et nii lihtsat probleemi ära ei lahenda. Võibolla olengi, igatahes lükati ajastu oli mehemõistusele loogilisem.
  Endal ka kaks Amino boksi, seega teema tuttav:
1) on sul digiboksis tehniliste seadete all 16:9 pandud? 
Siis selle järgi paned telekas pildi 16:9, native või misiganes seal valikutes on. 
2) subtiitrid tuli eraldi sisse lülitada;
 Uue pildiga on jama pigem vanade koop 4:3 tabloodega, seal tuleb nüüd valida kas supakad või "suur" pilt Big Grin Ntks praegu ETVs näidatava Poirot'iga on subtiitrid 16:9 laiali ja keskel väike 4:3 es pilt. 
 Ise ei kavatse ka Aminot välja vahetada, arvatavasti lähen kohaliku X-kaablipakkuja juurde tagasi kui Aminoga aufiider on.
Tsitaat:1) on sul digiboksis tehniliste seadete all 16:9 pandud? 

Siis selle järgi paned telekas pildi 16:9, native või misiganes seal valikutes on. 
2) subtiitrid tuli eraldi sisse lülitada;
Suured tänud, mamma rahul ja minul nutikuse eest kiitus käes. 16:9 tuli boksile restart teha ja siis hakkas tööle telekapuldi STTL nupp. Subtiitrid olemas ja pilt igal kanalil normis. Nii selle Tasuta TV Hübriidiga kui Elioniga.
99% kiitusest muidugi "Tegelane viis" oma.
(19-09-2015, 20:54 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: [ -> ]No nii,leidsin oma peast ühe küsimuse targematele.
Kas kellegil on kogemust mõne uuema reduktorstarteriga mida on paigaldatud sõiduauto diiselmootorile? Mind huvitab see,et kas need uuemad starterid veavad mootorit sama käbedalt ringi nagu tavalised või kiiremini? Olen märganud,et KW. on neil rohkemgi peale märgitud. Ja kas need kannatavad ka pikemat ketramist kui tavalised?  No midagi jagan asjast ka ise aga kogemus puudub. Ehk on keegi juba jantinud nendega? Smile 
Tänan!

Reduktorstarteritel on parem moment sama võimsuse juures. Paraku aga on raamatupidajad tuvastanud, et põhimootori käimaajamiseks  hädavajaliku momendi saab kätte ka väiksema (odavama) starteriga Sad

Kuumasurma kardavad mõlemad, reduktorstarteri eeliseks võiks lugeda elektrimootori pideva pöörlemise, kuna ülekanne on tugevalt aeglustav. See vähendab starterit enim tapvat surnud seisust ülevenitamist, kus jahutust ei ole, kuid kuumutamist seda enam.

Isiklik eelistus on alati reduktor. Võimas sääraneWink Uhiuuel starteril pole vahet, kuid otseveostarter jääb vanudes aeglasemaks, reduktor teenib reeglina surmani.

Mida tähendab "uuem"? MB diislitel oli reduktorstarter juba kaheksakümendatel, ilmselt ka VAG-toodetel ja BMW-l.
(19-09-2015, 21:41 PM)Aspelund Kirjutas: [ -> ]...

Aga... sellised starterid tahavad ka korralikku akut.

Ehk põhjendad oma väidet. Minu kogemus väidab vastupidist: otseveostarter vajab enam voolu, kui reduktor.
(20-09-2015, 21:23 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ] 



Mida tähendab "uuem"? MB diislitel oli reduktorstarter juba kaheksakümendatel, ilmselt ka VAG-toodetel ja BMW-l.

No ma mõtlesin lihtsalt reduktorstarterit.
Tänan.

No jäi silma selline asi:

http://www.ebay.de/itm/Anlasser-Kubota-V...2c9cf5bc8c

Kahjuks ei saa hetkel väita,et selline sobib minu Mossele,sest originaalstarteril ei ole tõmbereleed starteri küljes....  Vaja oleks samasugust ajutiselt prooviks siis saaks näha,et kas üldse saab paigaldada. Hetkel pole nagu probleemi ka,sest originaalstartereid on veel piisavalt aga tekkis uudishimu... Toungue
Sõitsime ennist pealinnast tartu poole ning poole tee peal kohtasime koplis nosivaid hobuseid. Arutasime paarimehega ega suutnud selgusele jõuda et kui pikka maad on võimalik hobusega ühe jutiga läbida. Ilmselgelt ju ei kappa ühe hooga 180km...   Vahetati ju vanasti kõrtsu tallist hobest või tehti pikem paus.
On kellegil ideid kust osta viltriba ? laius u 50mm,paksus min. 5mm-10mm.
(23-09-2015, 17:11 PM)volvo Kirjutas: [ -> ]On kellegil ideid kust osta viltriba ? laius u 50mm,paksus min. 5mm-10mm.

Vana vildi säär näiteks? Võibolla isegi vedeleb kuskil.
Hobuse samm inimese omast 2x pikem vist. Ja kui arvestada, et 12tunniga on joostud 160km inimese poolt, siis hobune suudaks sama ajaga läbida poole pikema vahemaa. Tuleb leida ainult piisavalt rumal hobune. Postijaamade kaugus oli äkki 25km kandis.
(23-09-2015, 16:53 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Sõitsime ennist pealinnast tartu poole ning poole tee peal kohtasime koplis nosivaid hobuseid. Arutasime paarimehega ega suutnud selgusele jõuda et kui pikka maad on võimalik hobusega ühe jutiga läbida. Ilmselgelt ju ei kappa ühe hooga 180km...   Vahetati ju vanasti kõrtsu tallist hobest või tehti pikem paus.

Kõrtsis ikka omanik oma hobust suva kronu vastu ei vahetanud, vaid puhkas ise ja lasi hobusel puhata või tahtevastaselt omanikku vahetada elik hobusevarga saagiks saada ... postijaamades vahetati postitõlla/-vankri hobuseid ja tolleaegne kogemus andis mõistliku kiirusega sõitmisel hobuse ühe jutiga läbisõiduks ca 22 versta elik jämedalt 25 km, tingimusel et hobune jäi elu ja tervise juurde. See oli postijaamade vahemaaks. Muidugi sõltus kõik tee- ja ilmaoludest suuremal määral kui praegu, kui lumi ära sulas siis oli saaniga järgmisse postijaama jõudmine kahtlane Big Grin
Sai vesteldud ühe hobustega väga lähedalt kokkupuutuva inimesega ning tavakodanik ratsutab päevast maha vast 25-30km ning sel juhul on hobune võimeline ka järgmisel päeval sama tempoga jätkama, treenitud hobesed panevad päevas maha poole pikama maad ilma probleemiteta kui just tegu pole mägise teekonnaga.   

Teine kodanik väitis et ega üle 60km ei jõuaks ise nagunii ratsutada, inimse kann lihtsalt ei pea rohkem vastu...
ma nigust oleks kuulnd, et vankri ja kraamiga käidi keilas laadal ilma ööbimata. seuke jäme 50 versta siis teemaks.
(24-09-2015, 17:21 PM)diesel Kirjutas: [ -> ]ma nigust oleks kuulnd, et vankri ja kraamiga käidi keilas laadal ilma ööbimata. seuke jäme 50 versta siis teemaks.

usun, et sammu astudes ja mitte eriti raske koormaga saaks see 50 versta hakkama küll. Ka meilt käidi eesti ajal Petseri turule, edasi tagasi ots samuti ca 50 km, nimelt oli Petseri meile lähim linn. Aga kui rääkida kompromissist kiiruse ja hobuse nö ellujäämise elik järgmisel päeval töötamise võime vahel, siis on see postijaamade kuni 25 km vahe ikka põlvkondade jooksul praktikas kindlaks tehtud mõõt.
Kindlasti dikteeris postijaamade vahemaa lisaks hobuste vastupidavusele ka meeste vastupidavus kuna vajasid ju nemadki samaaegselt hobustega jootmist.
Mäletamist mööda on Tõnu Raid oma raamatus käsitlenud hobuse päevateekonna pikkust jms.
https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?24704
(24-09-2015, 22:44 PM)speedsta Kirjutas: [ -> ]Mäletamist mööda on Tõnu Raid oma raamatus käsitlenud hobuse päevateekonna pikkust jms.
https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?24704

Selles küsimuses pole Tõnu kindlasti mitte kõige pädevam inimene, tema kõva külg on ikka kartograafia, sh ajalooline ja sellest järelduste tegemine. Kui soovi, siis lugeda võiks nt Selli raamatuid, oli midagi Postitõllast ...

P.S. honkomees@hobustega koos sünnist kuni 37 eluaastani, siis suri viimane hobu ja viimased pea paarkümmend aastat on ilma hobuseta elatud.
Ei pretendeeri ülimale tõele (: kindlasti pädevamaid. Raamatus oli vist arutlus teemal, kunas jõudis teade Jüriöö ülestõusust Riiga ning kas ajaloolistes ürikutes väidetavad kuupäevad reaalselt pädeda võiksid. Loetud ammu, liiga täpselt ei mäleta enam.
Kas Avia A21-ga sõitmiseks piisab B-kategooria loast või ei piisa?
no  oleneb  ju  .  kui  on alla 3,5 siisju saab , kui  mitte  saab  väiksemaks  joonistada  kandevõimet .
  avia  pole  küll  eriti  sõidukõlbulik  aparaat ,  täpselt  ei  mäleta  , mis  häda  tal oli  , kuid  isegi  suvel  tuli   käimaköietada  suhteliselt  väikese  läbisõiduga  isendit .
Avia - isiklikult läbitud etapp. "Paras peavalu" ei ole selle masina puhul õige termin. "Ehtne hambavalu" oleks täpsem. Kui kõik muud lagunevad faktorid oskaks nüüd vajadusel teismoodi lahendada, siis selle Saviemi peaaegu 70 aastat vana mootriga ei mõistaks ikkagi midagi teha. Halb käivitus, tänapäeva mõistes jõuetu, pidev tossupilv väikestel pööretel, jne, jne. Ei taha mõeldagi.

Loa kategooriat näed täismassi/registermassi järgi. Üle 3,5 tonni "C", alla selle "B". Registermassi annab mõned aastad veel väiksemaks paenutada, nagu post eelpool mainiti.