automoto.ee foorumid

Tahan Kulibinit teha ja euroballoonist ümber villida.
Ilma kompressorita saab ainult pool kätte ja teise poole peab ära tarvitama.

(09-05-2017, 22:31 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Tahan Kulibinit teha ja euroballoonist ümber villida.
Ilma kompressorita saab ainult pool kätte ja teise poole peab ära tarvitama.

Mis Sa selle "esimese poolega" teed.

Tõenäoliselt pakendab gaasi ümber keevituse ballooni, mida ta muudmoodi täita enam ei saa. Või makstakse talle osaliselt gaasis palka - kõike võib olla.

Argoon ise tõenäoliselt tavakasutuse õlide peale ei pahanda. Aga huvitavaks võib minna siis, kui keevituspüstolist väljub koos agrooniga mõningal määral kompressorist pärinevat õli ja vett

Aga ega ma tegelikult ei tea ka.

Ei juhtu argooniga suurt midagi, anna kasvõi tuld ja vilet. Atsetüleeni baloon pidi aga küll ideaaltingimustes õige mitme kilomeetri kaugusele lendama...    pole proovinud seega kinnitada ei saa   

(10-05-2017, 15:30 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Ei juhtu argooniga suurt midagi, anna kasvõi tuld ja vilet. Atsetüleeni baloon pidi aga küll ideaaltingimustes õige mitme kilomeetri kaugusele lendama...    pole proovinud seega kinnitada ei saa   

on nii mõnedki balloonidega surma saanud, isiklikult tean üht juhtumit kuidas mingi Vasja kuvaldaga jommis peaga lõi balloonil ventiili maha. Olla kihlvedu olnud! matuste aeg kirstu ei avatud... Tehke järeldused. 
Aga kui torujürindust sai õpitud siis esimene asi oli praktikal see kuidas torujupiga pauku teha.

(10-05-2017, 15:30 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ].............. Atsetüleeni baloon pidi aga küll ideaaltingimustes õige mitme kilomeetri kaugusele lendama...

Atsetüleeni balloon on üks ohtlikumaid balloone. Kui  ADR koolitusel käia siis gaaside teemas on atsetüleen esimene asi mis ära märkimist leiab. Seda gaasi hoitakse balloonis mingi absorbendiga segatuna millest ta aegamisi vabaneb  ja ideaaltingimused lennuks on tal enam vähem kogu aeg käepärast.

(10-05-2017, 16:13 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]

(10-05-2017, 15:30 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ].............. Atsetüleeni baloon pidi aga küll ideaaltingimustes õige mitme kilomeetri kaugusele lendama...

Atsetüleeni balloon on üks ohtlikumaid balloone. Kui  ADR koolitusel käia siis gaaside teemas on atsetüleen esimene asi mis ära märkimist leiab. Seda gaasi hoitakse balloonis mingi absorbendiga segatuna millest ta aegamisi vabaneb  ja ideaaltingimused lennuks on tal enam vähem kogu aeg käepärast.

Vast ikka hapnikupudel   Atsipudel ju täis mingit kärge ,selles omakorda atsetooni ja atsi segu.(asja point selles ongi ,et vabaneb aegamisi ,mitte korraga) Kah kooliajast meenub midagi.

Tulekahjul kuuma saanud atsetüleeni balloonis tekib miski reaktsioon ja selle tulemusel tekib isekuumenemine, mis lõpeb kurvalt. Välja jahtuma toodud ballooni peab jahutama veega üsna kaua, et see reaktsioon peatuks ja asi normaliseeruks.
Ei mäleta kumb gaas, atsetüleen või hapnik seal oli. Ballooni tükid leiti vist rohkem kui 100 meetri kauguselt.
3. Kuum balloon
Kui atsetüleeniballooni on kuumutatud eksikombel või
see kuumeneb tagasilöögi tagajärjel, tuleb toimida
järgmiselt:
- keera kinni ballooni ventiil;
- jahuta ballooni vähemalt 24 tundi ohutust
kaugusest veejoaga;
- või uputa balloon vette (kuuma ballooni ei tohi
teisaldada);
- kutsu alati välja tuletõrje ja evakueeri territooriumilt
inimesed.
http://www.aga.ee/internet.lg.lg.est/et/....pdf?v=1.0

Lugesin kah huvi pärast sama atsi kasutusjuhendit.Meil oli jutuks ikka tavaolukorrad ,mitte tulekahjud.(isegi sel juhul on hapnikupudel ohtlikum)

(09-05-2017, 22:31 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Tahan Kulibinit teha ja euroballoonist ümber villida.
Ilma kompressorita saab ainult pool kätte ja teise poole peab ära tarvitama.

Jutt peaks olema  nähtavasti segugaasist (20%Ar+80%CO näiteks), mitte puhtast argoonist.
Segugaasi pudelis on lisaks ventiilile ka ventiilist lähtuv ja pudeli põhja ulatuv plastmasskõrs.
Tänu sellele kõrrele sul ei õnnestugi kõike gaasi teise pudelisse ringi villida. Niikaua jah saad teda kallata, kuniks vedel enam kõrre alumiseni suudmeni ei ulatu, edasi vajad riista, mis gaasi auru oleks võimeline edasi pumpama. Kuidas see välja peaks nägema, ma ei tea.
Täitejaamas täidetakse kaalule asetatud pudeleid teatavasti vedela gaasiga (~"veepumbaga")  ja gaaside vahekord timmitakse paika kindlal temperatuuril massi järgi.
Täitmise tööga ma tegelenud pole, küll aga olen uutele balloonidele kraane paigaldanud. Puhta süsihappegaasi ja hapniku balloonidel need kõrred puuduvad.
Kui kohe kindlasti pead saama seda segugaasi ümber villitud, siis pead täitejaama tekitama endale sõbra, kes täidab sinu poolt sinna viidud pudeli, millel kõrs eemaldatud ja sellesama pudeli pead sa ka tagasi saama. Muud nõu ei oska kahjuks anda.

Noh jah, kui viitsida mõelda, siis peaksid täidetavasse tekitama vaakumi ja täitjasse lõpuks rõhu. Paras möllimine saaks olema ja keegi ei garanteeri, et niimoodi ei laseks ka sortsu õhku sinna segusse .

(10-05-2017, 21:50 PM)Janka Kirjutas: [ -> ]Jutt peaks olema  nähtavasti segugaasist (20%Ar+80%CO näiteks), mitte puhtast argoonist.
Segugaasi pudelis on lisaks ventiilile ka ventiilist lähtuv ja pudeli põhja ulatuv plastmasskõrs.
Tänu sellele kõrrele sul ei õnnestugi kõike gaasi teise pudelisse ringi villida. Niikaua jah saad teda kallata, kuniks vedel enam kõrre alumiseni suudmeni ei ulatu, edasi vajad riista, mis gaasi auru oleks võimeline edasi pumpama. Kuidas see välja peaks nägema, ma ei tea.
Täitejaamas täidetakse kaalule asetatud pudeleid teatavasti vedela gaasiga (~"veepumbaga")  ja gaaside vahekord timmitakse paika kindlal temperatuuril massi järgi.
Täitmise tööga ma tegelenud pole, küll aga olen uutele balloonidele kraane paigaldanud. Puhta süsihappegaasi ja hapniku balloonidel need kõrred puuduvad.
Kui kohe kindlasti pead saama seda segugaasi ümber villitud, siis pead täitejaama tekitama endale sõbra, kes täidab sinu poolt sinna viidud pudeli, millel kõrs eemaldatud ja sellesama pudeli pead sa ka tagasi saama. Muud nõu ei oska kahjuks anda.

Noh jah, kui viitsida mõelda, siis peaksid täidetavasse tekitama vaakumi ja täitjasse lõpuks rõhu. Paras möllimine saaks olema ja keegi ei garanteeri, et niimoodi ei laseks ka sortsu õhku sinna segusse .

Puhtast argoonist on jutt ja see on Tig keevituse jaoks.
Teatavasti pole lõunanaabritelt enam võimalik saada gaase vene standarti järgses taaras ja seega võtan päevaks ballooni müügipunktist ja teisaldan sisu vene ballooni.
Kuna argoon pole vedelgaas vaid kokkusurutud 200bar rõhuni piisab poole ballooni sisu tühja ballooni saamiseks nende kokkuühendamisest ja peale kraanide avamist on kummaski anumas 100bar ehk pool sisu.
Nüüd ühendades sinna külge uue tühja anuma saame kätte veel poole ehk 1/4 ehk 50bar jääb kätte saamata.
Suurema keevitamise korral see kulub ära ja saab ballooni sisu täielikult kätte.
Alati pole aga piisavalt palju keevitamist selle ärakulutamiseks.
Nüüd tulebki mängu külmutusagregaadi kompressor, mis on hermeetiline ja millele 50 bar suruda on naljaasi aga seal on ka õli sees jahutuseks ja määrimiseks.

Külmutusagregaadi omapära on see, et õli võib/peab olema nendel alati vedelikus sees. S.t. õli on segatud külmutusvedelikuga ja seda pole tarvis seetõttu kompressoris niiöelda karteris hoida ja tavapärast õlirõngast seal ei ole. Seega satub tahes-tahtmata peeneid õlipiisku kokkusurutava gaasi sekka ja sealt edasi ka täidetavasse ballooni. Mis see endaga kaasa võib tuua, pole aimugi. Näiteks võib see õli hiljem sattuda keevitusaparaati ja keevisele endale kah. Võib-olla veel miskit negatiivset.
Gaase (puhast õhku) suruvad kokku akvalangistid ja päästjad. Kuidas seal kompressor toimib, pole uurinud, aga paariliitrise selgavõetava balooni täitmine läheb päris pikalt, kompressorid ei ole kuigi tootlikud. Pääste on oma vana (vahel ainult aastaarvu järgi) tehnikat välja ka vahetanud ja aeg-ajalt on neid müügis nähtud.

Ma kahtlen, et see argoon seal balloonis veeldamata kujul paikneb.
Homme suudan täpsema vastuse anda, kuna täna juba asjaosalised, kes sellega päevast päeva tegelevad ja pudeleid täidavad, magavad.

(07-05-2017, 22:10 PM)MeelisV Kirjutas: [ -> ]Ja kaubikuga lähevad Lätti Leetu Poola.

Ja et auto tühjalt ei sõidaks, tuuakse sealt varastatud kraam Eestisse müüki.

(10-05-2017, 23:26 PM)Wiki432 Kirjutas: [ -> ]Gaase (puhast õhku) suruvad kokku akvalangistid ja päästjad. Kuidas seal kompressor toimib, pole uurinud, aga paariliitrise selgavõetava balooni täitmine läheb päris pikalt, kompressorid ei ole kuigi tootlikud. Pääste on oma vana (vahel ainult aastaarvu järgi) tehnikat välja ka vahetanud ja aeg-ajalt on neid müügis nähtud.

Pääste oma on tõesti väikese tootlikkusega, neil ka balloonid väikesed. Pääste kompressoriga läks 12L sukeldumisballooni täitmine kusagil 45-50 min. Pärast oli sukeldumisel veider jahumaitse suus. Rohkem pole nende teenust kasutanud.
Sukeldujate kompressorid on palju äkilisemad, saab balloone ka paarikaupa täita. Täpset aega peast ei ütle. Täitmise kiirus on piiratud ballooni kuumenemisega. Äsja täidetud ballooni peal võib peaaegu mune praadida. Kuuma gaasi ruumala on aga teadagi suurem. Seega langeb rõhk 12L ballooni jahtumisel ca 15 bar. Õige täitmine käib ettenähtud rõhuni, siis lastakse jahtuda ja täidetakse uuesti ettenähtud rõhuni. Tegelikkuses kipub aga asi nii käima, et kärsitu operaator virutab korraga nii palju ülerõhku sisse kui palju arvab pärast langevat.   
Ületäidetud hapnikuballoone näen töö juures iga päev. AGAsse on vist karm vend tööle võetud.

(11-05-2017, 08:12 AM)Basilio Kirjutas: [ -> ]

(10-05-2017, 23:26 PM)Wiki432 Kirjutas: [ -> ]Gaase (puhast õhku) suruvad kokku akvalangistid ja päästjad. Kuidas seal kompressor toimib, pole uurinud, aga paariliitrise selgavõetava balooni täitmine läheb päris pikalt, kompressorid ei ole kuigi tootlikud. Pääste on oma vana (vahel ainult aastaarvu järgi) tehnikat välja ka vahetanud ja aeg-ajalt on neid müügis nähtud.

Pääste oma on tõesti väikese tootlikkusega, neil ka balloonid väikesed. Pääste kompressoriga läks 12L sukeldumisballooni täitmine kusagil 45-50 min. Pärast oli sukeldumisel veider jahumaitse suus. Rohkem pole nende teenust kasutanud.

Käisid kuskil väikeses komandos, kus väike kompressor.
Suuremates on suuremad riistad. Laevad 4 kaupa (ballooni maht 6,8L) ja ei pea vahepeal lõunal käima. Jahu ka sisse ei panda

Argoon jõuab ballooni tõepoolest gaasilisel kujul.

Argooni ballooni täitmise protsess näeb välja selliselt, et suures mahutis on ta veeldatud ja sealt siis pumbatakse ta vedelana ka välja. Pumba töörõhk on ca. 400 baari. Peale pumpa on liinil aurusti (elektriline küttekeha), millest alates liigub Ar torus ja ka balloni juba aurustatult ehk gaasilises olekus.
Segu koostise määrab lõpptarbija vastavalt oma tarbimisvajadusele.
Balloonis, kus on näiteks 3%süsihappegaasi ja 97% argooni, kõrt sees pole.
Kui õigesti peetud telefonivestlusest aru sain, siis kõrrega ventiile kasutatakse ainult madala Ar sisaldusega segude juures - eelnimetatud 20/80 segu näiteks. Kõrre kasutamine pidi aitama gaasidel paremini seguneda.
Aeg on pea kümne aastaga sellevõrra edasi liikunud, et kaalu jälgimise asemel rehkendab ventiilide avamise-sulgemise hetke välja juba arvuti. Inimese asi on ainult soovitud protsendid teadjamasinasse sisestada ja balloonid "londi" otsa ühendada.

(11-05-2017, 08:25 AM)virks Kirjutas: [ -> ]Käisid kuskil väikeses komandos, kus väike kompressor.
Suuremates on suuremad riistad. Laevad 4 kaupa (ballooni maht 6,8L) ja ei pea vahepeal lõunal käima. Jahu ka sisse ei panda

Väike komando oli jah. Ruum oli suht räpane ja hirmus käigukastiõli vms hais oli üleval. Ei tahtnud ilusat päeva raisata ja Tallinnasse täitma sõita. Sellest nüüd mitmed head aastad möödas.

Päästes suurema kompressoriga laseb 8 L 300 bar ballooni suurusjärgus u. 5 minutiga täis. Ega muidugi tegelikult päästjad ei tohi nö. võõraste balloone täita.