Kas Tallinnas on
Congestio lõpetanud tegevuse? Pood on füüsiliselt nagu alles, ust lahti ei teha ega telefonidele-meilidele vastata.
palun juhatage mingisugusele komisjonikauplusele või kirbukale kus oleks võimalik realiseerida suuremas koguses lauanõusid
üks toitlustusasutus lõpetas mingil ajal tegevuse ja järgi jäi kõike: pitsid, pokaalid, klaasid, tassid, taldrikud, kausid jne. jne.
suurem kogus on mingi suvalise läti keraamikatöökoja toodanguna pruune savinõusid mis sobiks ehk maalähedase kõrtsi/pubi tarbeks (sealt nad ka tulid)
ehk kui keegi teab kedagi kes võiks tahta siis ....
jäätmejaama oleks kahju viia aga kui tunneli lõpus pirn ei sütti siis tuleb ka see tee ette võtta
siiski ootaks pigem kontakti kuhu võik kõik korraga ära anda s.t. kümne kaupa ei jaga.
Oskab keegi öelda miks mõne manuaalkastiga autoga on sujuvalt käigu vahetamine raskem? Näiteks mu Audi A6 C4 quattro puhul 1-2 vahetuse puhul peab väga rahulikult sidurit ühendama ja natuke ka gaasi lisama sest muidu käib jube jõnks läbi, kõrgemate käikude puhul on asi veidi kiirem. Samas 2011.a Skoda roomsteriga saab välkkiirelt vahetada ja pole midagi tunda. Ilmselt jõuülekandes aja jooksul midagi kulub aga mis need kohad on?
see on hea küsimus küll, mul 2008 focus vahetab ka sujuvalt samal ajal kui 2011 focusel käib iga käiguga jõnks läbi isegi sujuval vahetusel.... Päris libistama ka ei hakka, et sujuvalt sõita
Kulumisel on esimesteks asjadeks siduriketta sees leevendusvedrud või samal otstarbel kasutusel olev kahemassiline hooratas. Lisaks tuleks kontrollida ka mootoripatjade seisukord ja kinnitused üle...
(15-05-2017, 17:42 PM)jussm Kirjutas: [ -> ]Oskab keegi öelda miks mõne manuaalkastiga autoga on sujuvalt käigu vahetamine raskem?
...
Vahe on sees ka tross- või hüdroajamiga sisteemi puhul. Hüdro reeglina andestab rohkem, mõni trossiga sidur on ikka väga äkiline... samas äkilisem sidur laseb ka kiiremini vahetada.
Kahemassilise siduriga VW-l hakkab vist sidur pekki minema, ilma jõnksuta vahetus tahab harjumist. Spetsialistid räägivad, et sõida kuniks kestab ja nii ongi juba 2 aastat sõidetud.
(15-05-2017, 21:32 PM)hulgus Kirjutas: [ -> ] (15-05-2017, 17:42 PM)jussm Kirjutas: [ -> ]Oskab keegi öelda miks mõne manuaalkastiga autoga on sujuvalt käigu vahetamine raskem?
...
Vahe on sees ka tross- või hüdroajamiga sisteemi puhul. Hüdro reeglina andestab rohkem, mõni trossiga sidur on ikka väga äkiline... samas äkilisem sidur laseb ka kiiremini vahetada.
Kahemassilise siduriga VW-l hakkab vist sidur pekki minema, ilma jõnksuta vahetus tahab harjumist. Spetsialistid räägivad, et sõida kuniks kestab ja nii ongi juba 2 aastat sõidetud.
Selle kahemassilise sitaratta vahetad tavalise vastu ja köik probleemid murtud
inglaste jebays enamus VAGidele asi saadaval...
(15-05-2017, 22:54 PM)impreza Kirjutas: [ -> ]kahemassilise sitaratta vahetad tavalise vastu
Nii lihtsalt käibki varuosamüüjatelt leivakannika suust kiskumine
kusjuures ei pruugi otseselt kulumisorobleem olla - mu naise E90 316 on soetatud ca 50..60Mm läbisõidult - sellise läbisõiduga võiks masina käitumine uue masina oma olla. Ning seda masinat on alati iseloomustanud nn rapsiv sidur. Niiet mõistan täitsa teemapüstitust - sellise siduri käitlemine on tõesti argisõidul tüütu.
ma mõttestasin BMW puhul asja endale lahti nii, et tootja suunitlus on keskmisest sportlikum ning miskipärast on see suunitlus ka väetile (aga tuleb tunnistada, et siiski paganama hea roolikuulekuse ja tagasisidestatusega) 316-le üle kantud. Nüüd piilusin varuosakataloogi ning see ütleb, et 316, 318 ja 320 jagavad sama sidurikomplekti. 320ga kannatab juba ka sporti teha - küllap sealt see E90 on-off tüüpi siduri kontseptsioon tuleb.
efekti vähendamiseks võib abi olla siduripedaali kõrgemaletõstmisest (kui see võimalik). Teeb küll jalaliigutamise amplituudi suuremaks, aga annab kuidagi parema tunnetuse ning seeläbi sujuvama-soliidsema kulgemise.
Siduripedaali seadistamine/reguleerimine võib olla paras väljakutse. Pealegi on juhtide soovid erinevad. Omale on alati meeldinud võimalikult põranda lähedal töötav pedaal. Võimalik on ka ülekannet muuta, käpa pikkust saab isegi muid vidinaid vahetamata üsna palju muuta. Veel üks huvitav võimalus - Mersu nn võimendiga pedaal. Natuke üle surnud seisu tuleb vedru appi vajutamisele, väga teravmeelne asi. On katsetatud seda teist ja kolmandat, ideaali saavutamiseks on siiski vaid üks tee - siduripedaali ärajätmine.
(15-05-2017, 17:42 PM)jussm Kirjutas: [ -> ]Oskab keegi öelda miks mõne manuaalkastiga autoga on sujuvalt käigu vahetamine raskem? Näiteks mu Audi A6 C4 quattro puhul 1-2 vahetuse puhul peab väga rahulikult sidurit ühendama ja natuke ka gaasi lisama sest muidu käib jube jõnks läbi, kõrgemate käikude puhul on asi veidi kiirem. Samas 2011.a Skoda roomsteriga saab välkkiirelt vahetada ja pole midagi tunda. Ilmselt jõuülekandes aja jooksul midagi kulub aga mis need kohad on?
Kui ratta üles tõstad, käigu sisse paned ja ratast edasi-tagasi keerutad, siis on loks tunda? Mul on üsna korralik ja lõtk sõites gaasi maha lastes ja juurde pannes ka korralikult tunda, eriti madalamate käikudega. Arvatavasti käigukastis lõtkud suured.
(15-05-2017, 22:54 PM)impreza Kirjutas: [ -> ] (15-05-2017, 21:32 PM)hulgus Kirjutas: [ -> ]...
Kahemassilise siduriga VW-l hakkab vist sidur pekki minema, ilma jõnksuta vahetus tahab harjumist. Spetsialistid räägivad, et sõida kuniks kestab ja nii ongi juba 2 aastat sõidetud.
Selle kahemassilise sitaratta vahetad tavalise vastu ja köik probleemid murtud
inglaste jebays enamus VAGidele asi saadaval...
On saadaval küll, aga miks näppida töötavat asja?
Siduri vahetus T4 transporteril pidada olema ilma abivahenditeta peavalu, mootori toestamine jms.
Aga hüppaval siduril on veel palju muid põhjuseid:
Juba mainitud lõtkud jõuülekandes, poolteljed, kardaanid, k.kast, katkised korvivedrud, kulunud nuudid...
Mootori kinnitused: katkised padjad, vms. Kes mäletab Gaz 51-52-e mootori reaktiivvarrast, millega mootor raami külge kinni tõmmata. Kui puksid olid läbi, või varras lõtv, oli hüplev paigaltvõtt garanteeritud.
Diisel Nissanitel väsisid mootori padjad, iga käiguvahetus oli istmesse tunda ja käigukang kargas kui lambajalg... Lõpu poole hakkasid mootori jahutusvoolikud ja juhtmed purunema.
Lp. ksf. Markole märkuseks, et nii mõnedki ilma siduripedaalita manuaalkastid vahetavad käike hullemini, kui endise Tarbuse alamakstud maakonnaliini juhid. Kahjuks automaati suurematele ei pakuta, kuigi võiks...
(15-05-2017, 22:54 PM)impreza Kirjutas: [ -> ] (15-05-2017, 21:32 PM)hulgus Kirjutas: [ -> ] (15-05-2017, 17:42 PM)jussm Kirjutas: [ -> ]Oskab keegi öelda miks mõne manuaalkastiga autoga on sujuvalt käigu vahetamine raskem?
...
Vahe on sees ka tross- või hüdroajamiga sisteemi puhul. Hüdro reeglina andestab rohkem, mõni trossiga sidur on ikka väga äkiline... samas äkilisem sidur laseb ka kiiremini vahetada.
Kahemassilise siduriga VW-l hakkab vist sidur pekki minema, ilma jõnksuta vahetus tahab harjumist. Spetsialistid räägivad, et sõida kuniks kestab ja nii ongi juba 2 aastat sõidetud.
Selle kahemassilise sitaratta vahetad tavalise vastu ja köik probleemid murtud
inglaste jebays enamus VAGidele asi saadaval...
Järgmisena tekivad käigukastide probleemid kuna viimased on väände- jm tugevusvarude poolest teistmoodi projekteeritud. Paljudes vag-foorumites juba selgeks räägitud teema...
Juhatage mind pimedat Fiat Argenta 1. generatsiooni elektriskeemi juurde
Nimelt vasakud kõikvõimalikud esituled kadunud. Gabariit, lähi- ja kaugtuli ja suunatuli. Nagu oleks mass kadunud. Aga otse massi pannes ikkagi ei toimu miskit. + ei jõua ühegi tarbijani. Kojamehed ka ei tööta.
Kaitsmed, releed üle vaadatud.
(16-05-2017, 09:45 AM)Walter Kirjutas: [ -> ]Järgmisena tekivad käigukastide probleemid kuna viimased on väände- jm tugevusvarude poolest teistmoodi projekteeritud. Paljudes vag-foorumites juba selgeks räägitud teema...
Samas, kui kahemassiline katki on siis laamendab see ju pea kogu aeg kui vedu taga pole. Või on see "hea" laamendamine aga ühe massiline lõhub kohe kõik ära?
On kellelgi kndlat infot, mis kuupäeval Lätis Ikskile vanavara laat see aasta toimub? Olen leidnud info, et 27-28 mai ja 3-4 juuni, kumb siis õige on ?
millega konserveerida külvimasina ülekandekette peale külvamist, et järgmiseks hooajaks masin löögivalmis oleks. Masin soetatud siinse foorumi kaudu ning tänud müüjale soodsa diili eest.
Ainus mida masinaga oli teha vaja oligi kettide liikumasaamine kuna need olid õsna pulkadeks roostetanud ning ühe suurema koputasin lülikaupa pingil istudes jälle liikuma. Rohkem seda tööd teha ei tahaks ning uuringi, et kas on mingit varianti millega aasta seismist asi vastu peaks ilma et ketid jälle kinni oleks roostetanud. Ise mõtlesin, et võtan lõpus ketid maha ning torkan kuskile naftavanni kuni järgmise hooajani. Kaanega nõusi majapidamises ikka leidub ning hoiaks teda väetisekastis.
(17-05-2017, 20:56 PM)Provoker23 Kirjutas: [ -> ]millega konserveerida külvimasina ülekandekette peale külvamist, et järgmiseks hooajaks masin löögivalmis oleks. Masin soetatud siinse foorumi kaudu ning tänud müüjale soodsa diili eest.
Ainus mida masinaga oli teha vaja oligi kettide liikumasaamine kuna need olid õsna pulkadeks roostetanud ning ühe suurema koputasin lülikaupa pingil istudes jälle liikuma. Rohkem seda tööd teha ei tahaks ning uuringi, et kas on mingit varianti millega aasta seismist asi vastu peaks ilma et ketid jälle kinni oleks roostetanud. Ise mõtlesin, et võtan lõpus ketid maha ning torkan kuskile naftavanni kuni järgmise hooajani. Kaanega nõusi majapidamises ikka leidub ning hoiaks teda väetisekastis.
Kas jalgratta kettide hoolduseks-määrimiseks mõeldud õli ei kõlbaks?
Pane aga pintsliga vanaõli peale. Iseasi kui hoiad külvikut lageda peal siis peseb vihm selle õli maha pikapeale. No käid siis mõned korrad lisaks üle.