(07-11-2017, 22:18 PM)oltsberg Kirjutas: [ -> ]Selline digiboks
Saab külge pista mälupulga, et telesaateid salvestada või salvestatut vaadata. Salvestab trp. formaati, mida arvutis aktsepteerib VLC Player. Aga viimasel ajal pole salvestamine õnnestunud 
VLC keeldub näitamast Samas pole fail "tühi", maht on olemas. Proportsioon ligikaudu 1 tund=1 GB. Mida teha, et salvestatut ikka (arvutis) näha saaks?
Lae kuhugi veebi mõneminutine salvestus üles, saavad huvilised uurida seda.
(03-11-2017, 11:23 AM)muska71 Kirjutas: [ -> ]sai siis see mootorisoojendus http://www.avaruosad.ee/tarvikud/mootori...-8004.html ostetud ja tuleb panna ahjust väljuvale torule.ahjul torud tteineteise peal,et siis ülemine toru?mida sõrmedega peos hoian.
nonii saisiis soendus pääle installitud pühapäeval ja täna hommikul oli aega proovida ja tõitsa õigustab ennast.kui tava soebdusel surusid soolika seina siis hakkas vaikne kahin tulema kapote alt,sellel kohe kuulda pumba urin.kella ei vaadanud ,aga vast 15 min ja mootor oli soe.süütevõti ette ja raadjo asendile ja vent puhuma lükkab salongi ka soojaks kui aku hää.kohe pole mõtet panna muidugi.
Sooja mootori ja kõva külmaga vent puhuma panna on üldjuhul esiklaasiga kellad. Seepärast peaksidki need asjad kõik koos tööle hakkama. Sama jant ka kui soojendad mootorit töötades, aga salongis vaikus. Märkad viga, puhur tööle ja soe õhk esiklaasile - prõksti
Ei juhtu selle esiklaasiga midagi.
Marko kas sul on omad kogemused või NSR. jutud?
(09-11-2017, 22:15 PM)autojuht Kirjutas: [ -> ]Ei juhtu selle esiklaasiga midagi.
Marko kas sul on omad kogemused või NSR. jutud?
Meil vene aja lõpus töö juures oli 2 mehel Commodored soetatud, igavene kõva sõna. Öösel seisis üks platsil ja hommikul enne vahetuse üleandmist pani mees selle mootori tuksuma, no mingi veerand tundi tuksus ja siis kui sisse istus ning soojenduse sisse lülitas oli klaasiga ühel pool, käisime kõik vahetusest lahkujad seda õnnetust kaemas. Siis polnud ju ka lääne masinatele klaase saada ... Aga olime harjunud venelase a la mosse olematu soojendusega, millest ei tulnud ka täiskuuma mootoriga kuuma õhku vaid vaevalt leiget.
Vastus tuli, ma vaatan siin, kuue minutiga
Ma olen ise õnneks suutnud vältida sellel põhjusel klaasi vahetamist. NSR-jutud lasen peast läbi, kõrvutan olemasolevate andmetega ja käitun vastavalt.
Ma võin täitsa omast kogemusest kinnitada sellist asja, et ühel külmal talvepäeval sõitsin autoga soojast garaažist välja ja käis krõps. Esiklaasi oli ilmunud mõra.
Ma olen laisk inimene, ei viitsi hommikul külmunud aknaid kraapida. Toast väikese kastekannuga käesooja vett, loputad aknad-peeglid üle, paar minutit ja alustad puhaste akendega. ps. sulatab ka seestpoolt härmas aknad.
Juba tean, et tuleb 1000 vastulauset, teemal katkine esiklaas jms. Aga ei, väga kaua nii toiminud, pole ühtki pragu vms. Esiklaas ei ole kriimuline, kojamehed ei ole katki rebitud ja klaas ka pestud.
Defa jm soojendustega on mootorit aastaid soojendatud. Kui käivitad, puhub juba leiget, mootori temp 40 peal. Pole klaasiga midagi juhtunud.
Ainus kord, kui klaas temp. šokiga pragunes, juhtus kui päikese käes seisnud autot voolikuga pesema hakkasin, trassist külm vesi 4-8kraadi, versus kuum esiklaas ja kivitäke = Diagonaalis täispikkuses mõra.
Ju siis in mulle normaalsed autod sattunud. On saanus isegi kuuma veega esiklaasilt jääd sulatada.
Eks klaasil ja klaasil on ka vahe. Mul vanemal masinal originaalklaas 21 aastat ees olnud, kivitäkkeid päris palju, aga ei midagi hullu. Mõni ****-ma kvaliteediga klaas saab ühe samasuguse kivi ja praegu jookseb üle terve klaasi.
Ei tule 1000 vastulauset, vähemalt minult mitte. Käesoe vesi on aktsepteeritav.
Ilmselt on probleemiks 100-le kraadile lähenev temperatuurierinevus, eriti osaliselt kontsentreerituna. Olen näinud, kuidas just kraani all külma veega loputatud moosipurk keeva moosi kallamisel laguneb, esiklaasiga sama. Normaalne kütteseade annab täie pauguga 70+ kraadi, õues -20 ja konflikt olemas.
Kaugel põhjas autosid tarbinud oskavad vast paremini statistikat teha.
(09-11-2017, 23:40 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Ei tule 1000 vastulauset, vähemalt minult mitte. Käesoe vesi on aktsepteeritav.
Ilmselt on probleemiks 100-le kraadile lähenev temperatuurierinevus, eriti osaliselt kontsentreerituna. Olen näinud, kuidas just kraani all külma veega loputatud moosipurk keeva moosi kallamisel laguneb, esiklaasiga sama. Normaalne kütteseade annab täie pauguga 70+ kraadi, õues -20 ja konflikt olemas.
Kaugel põhjas autosid tarbinud oskavad vast paremini statistikat teha.
70+ ? Oled kindel? Kui soojenduse sisse lülitad on radikas siiski temperatuur madalam. Kui soojenduse temp oleks 70+ ,siis füüsika seaduseid järgides soe tõuseb üles ja klaas soojeneb juba ilma ventilaatorit sisse lülitamatta. Vent paneb ainult õhu intensiivsemalt ringlema. Aga samas äkki pole ma õieti aru saanud.
(09-11-2017, 23:58 PM)Inri Kirjutas: [ -> ]Kui soojenduse temp oleks 70+ ,siis füüsika seaduseid järgides soe tõuseb üles ja klaas soojeneb juba ilma ventilaatorit sisse lülitamatta. Vent paneb ainult õhu intensiivsemalt ringlema. Aga samas äkki pole ma õieti aru saanud.
See sõltub väga palju ka autost. Vanematel masinatel on tõesti süsteem (õhukanalid) lahtised, vähegi moodsamatel käivad kanalid solenoididega kinni ja seal n.ö loomulik ringlus praktiliselt puudub, kui juhtblokis õhud vastavalt suunatud pole.
Kindlasti kerkib ka konvektsiooniga mootori temperatuuriga! salongiradiaatorist mingil määral soojust üles. Kas sellest piisab, selgub pärast puhuri sisselülitamist
PS klaas on ikka klaas, olgu ta moosipurk või esiklaas. Kvaliteetklaas on see, millel kile klaasist ei eraldu mõne aasta pärast, materjal on sama. Kuuma - külma erinevuse šokki kardab ka S Mersu esiklaas.
PPS oli üks Fordirisu, millel pärast salongiradika lahtivõtmist ja puhastamist ei olnud võimalik salongi tulevas õhuvoos kätt hoida üle paari sekundi. Nagu saunalaval kui keegi sulle koeruse mõttes selga puhub õrnalt. Seega 70+ kraadi ei ole NSR-info.
(10-11-2017, 00:01 AM)zazik Kirjutas: [ -> ] (09-11-2017, 23:58 PM)Inri Kirjutas: [ -> ]Kui soojenduse temp oleks 70+ ,siis füüsika seaduseid järgides soe tõuseb üles ja klaas soojeneb juba ilma ventilaatorit sisse lülitamatta. Vent paneb ainult õhu intensiivsemalt ringlema. Aga samas äkki pole ma õieti aru saanud.
See sõltub väga palju ka autost. Vanematel masinatel on tõesti süsteem (õhukanalid) lahtised, vähegi moodsamatel käivad kanalid solenoididega kinni ja seal n.ö loomulik ringlus praktiliselt puudub, kui juhtblokis õhud vastavalt suunatud pole.
Ok, aga 70+ soojendus radikas on siiski salongis ja kogu kupatus soojeneb ja soe tõuseb ikkagi üles.
Ploki soojendusega temp siiski oluliselt madalam, et vältida ka auto süttimist. Kui ma valesti tean kutsuge korrale
.
(09-11-2017, 23:40 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Kaugel põhjas autosid tarbinud oskavad vast paremini statistikat teha.
Kaugel põhjas on palju lihtsam - seal ei jäeta talvisel ajal masinaid seismagi.
(09-11-2017, 23:40 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]...Olen näinud, kuidas just kraani all külma veega loputatud moosipurk keeva moosi kallamisel laguneb...
Oi-oi-oi! Kes siis nii teeb
Mina olen näinud, et purgid võetakse vahetult enne tankimist praeahjust. Kahekordne kasu: kuum tapab kindlasti kõik pahad asjad ära ja termošokk jääb kah olemata. Külma ollusega tankimisel kuumutatakse kah, aga siis lastakse jahtuda. Aega läheb rohkem
(10-11-2017, 01:35 AM)oltsberg Kirjutas: [ -> ] (09-11-2017, 23:40 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]...Olen näinud, kuidas just kraani all külma veega loputatud moosipurk keeva moosi kallamisel laguneb...
Oi-oi-oi! Kes siis nii teeb
Märkamine tuli liiga hilja, ei jõudnud tänitama/õpetama hakata kahjuks. Meeles on aga siiani. Ja selliseid tähelepanekuid lapsepõlvest on võimalik autondusse üle kanda, eriti siis kui oled näinud kümneid allservas horisontaalse praoga tuuleklaasiga autosid.
Slaavi kultuuriruumis pannakse lusikas teeklaasi
Kuigi tegelen tihtipele moosi meisterdamise ja villimisega, ei meenu tänapäevaste purkide puhul ühtki soovimatut purunemist. Vanade "vene" omadega aga piisavalt. Pole vaja seal midagi külma veega loputadagi.
Kas seda analoogiat esiklaasidele üheselt saab üle kanda, ei julge kinnitada. Soojendusavad on erinevatel autodel üsna isesugused, mõni puhub laialt klaasi allserva, teised natuke ülalpoole jne. Kardetavasti on osaliselt vastus selles, miks mõned ühel juhul pragunevad, teised aga mitte. Salongiventika tasapisi pöörlemise panemise mõte ehk pigem selles, et soe mööda tuba paremini laiali kanduks, aga siis peaks olema ikka korralik vedeliksoojendus. Need defad jms. on nii lahjad, et peale mõnd tundi kõva külma käes on suutnud ehk vedelikku mõnikümmend kraadi soojendada, ei muud. Käivitamist jah hõlbustab, aga korralikku sooja ei taha startimisel veel kuskilt tulema hakata, kui salongi just puhurit ei lisa. Paar sellist jebinat on kunagi olnud ja seeläbi pisike kogemus olemas.