Elust enesest... VW jetta, naisterahvas kurdab, et salong külm. Paljudes "servicedes" remonditud, kuid soojaks ei lähe. küll termostaate vahetatud ja nina taevasse tõstetud. Lõpuks üks külamees märkas, et veepumba rihm on valesti paigaldatud ja pump käis tagurpidi...
Samas üks lugu Suurema Peugeot liikuriga, millel süüte välja keeramisel sulgevad El. mootorid õhukanalite luugid. Kuna lõdviku pragunemise tõttu irdus osa tosooli, siis uhati vett peale ja kapotialune oli aurune. Aurune õhk liikus ka läbi kanaliklappide ja peale paaritunnist seismist auto enam kunagi soojaks ei läinud, kuna oli TALV ja õues külm. Klapid suleti ja samas ka külmusid. Süüte sissekeeramisel mootorid aga lõhkusid klappide avanemise plastik hoovad jakülm õhk pääses salongi ilma soojendus kärge läbimata.
Sama efekt on ka GAZ 53 kabiiniga ja soojendus radikaga, kuna osa külma õhku ei läbi kärge ja aknad on jääs, pane sa sinna nii kiire vent mootor, kui tahad. Radika kärje vahed (paisupaakide juures) on liiga suured ja need olen lihtsalt porolooni täis toppinud, et kõik see külm õhk läbiks KÄRJE.
Ps. Kirjutise lõputekst on suunatud Hr. M laanelepp`ale Kui uksed tihedad sõidan T särgiga talvel GAZ 53`ga
http://www.parts66.ru/manuals/?mbrid=35&trid=71120
Pole küll konkreetse mootori kohta aga teisi opeli mootoreid. Kusagil märkasin, et kui termostaat vahetada, siis tingimata koos väljalaskmise punniga. Garantii pärast. Võibolla on selle probka all mõeldud väikese ringvoolu klappi?
Tsitaat:Для обеспечения гарантии термостат поставляется только вместе со сливной пробкой, т.е. части заменяются комплектно
Üks pilt ka selgitamaks. Nimelt kui nr 3-st nr-4 minevat toru (lõdvikut) läbib kuni väikese ringvoolu täieliku sulgumiseni 99% mootorist tulevat sooja vett, siis loomulikult soojendusradikat läbib 1% vett, mis sooja ei anna.
Ehk jäi see teine osa mingil põhjusel vahetamata.
(23-02-2016, 11:31 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (23-02-2016, 08:21 AM)muska71 Kirjutas: [ -> ]Lisaks vesi kaob särgist ja õli hall emulsjoon.
Seda küll ainult suurema lekke korral. Väike põlemisgaaside pihkumine läbi põlemiskambri mikropragude ei tekita muud, kui kergelt heitgaase jahutussärki. Gaas aga ronib kõike ülemisse punkti, milleks pahatihti on soojenduse radikas.
Suletud jahutussüsteemi korral jääb rõhk koguajaks üles sellisel juhul, aeg-ajalt müstiliselt lõdvikud purunevad ning on kõvad nii sooja kui külma mootoriga.
Huvitav, kas tegemist järjekordse igiliikurikandidaadiga, või on asjandusest ikkagi mingi reaalne kasu, peale raha liikumise ja kaudse hoo andmise majandusele?
kuldnebors-elektrikokkuhoidja
Äkki keegi oskab öelda millest tuleneb auto käigukangil selline tati sees käiguvahetuse tunne? Sügisel oli veel käiguvahetus väga kerge ja puhta klõpsuga, aga peale hooldust nagu oleks asi selliseks muutunud, et nagu tavott oleks käigukastis ja käigukangile peab jõudu avaldama käike vahetades. Hooldust samas ei saa ka puhtalt süüdistada kuna sõidan selle autoga väga harva, siis ei oska seda muutust väga täpselt dateerida. Autoks Mazda 2 2007a
Tean seda tunnet,meie kliimal on oma osa siin,olen suht kindel et aitab kangi ja kasti vahelise hoovastiku\munakate määrimine.Omal kahel esiveolisel autol on kunagi sama teema olnud.Ise olin suht kindel ka,et viga kastis sees.Soovitati kõigepealt hoovastik üle vaadata ja näe aitas.Ei pruugi muidugi absoluutne tõde olla Sinu auto puhul.
Kas keegi teab kust leida heas valikus RV harjamiseks karukeele rulle, M14 keermega siis? Tallinn Tartu trasil
(23-02-2016, 20:38 PM)Provoker23 Kirjutas: [ -> ]Äkki keegi oskab öelda millest tuleneb auto käigukangil selline tati sees käiguvahetuse tunne? Sügisel oli veel käiguvahetus väga kerge ja puhta klõpsuga, aga peale hooldust nagu oleks asi selliseks muutunud, et nagu tavott oleks käigukastis ja käigukangile peab jõudu avaldama käike vahetades. Hooldust samas ei saa ka puhtalt süüdistada kuna sõidan selle autoga väga harva, siis ei oska seda muutust väga täpselt dateerida. Autoks Mazda 2 2007a
Kui trossidega käiguvahetus siis lihtlabane roostetamine.
Trossil on küll peal ja sees plastikust kõrid, kuid tross roostetab, rooste ruumala on suurem ja pigistab kõri kokku ning tulemus on ülal kirjas.
Samas üks tuttav kurtis ka, et peale õli vahetust käigukastis käib kangelt, tehase õliga liikusid käigud sujuvamalt. Kuigi uus õli olevat olnud tehase soovitatud sertifikaatidega aga enam pole see...
(23-02-2016, 20:38 PM)Provoker23 Kirjutas: [ -> ]Äkki keegi oskab öelda millest tuleneb auto käigukangil selline tati sees käiguvahetuse tunne? Sügisel oli veel käiguvahetus väga kerge ja puhta klõpsuga, aga peale hooldust nagu oleks asi selliseks muutunud, et nagu tavott oleks käigukastis ja käigukangile peab jõudu avaldama käike vahetades.
Kui asi õlis, peaks temperatuuri muutus tunda andma. Kõva pakasega läheb kehv õli a la TAP tökatiks ja kang hakkab tõesti raskelt käima. Kuumaga seevastu muutub selline õli vedelaks "kurejoogiks", mis isegi määrida enam ei taha. Ka pikemal sõidul soojeneb õljum käigukastis piisavalt, et vahe tunda oleks. Kui kang kogu aeg ühtemoodi raskelt käib, on viga hoovastikus nagu eelpool juba mainiti. Vaevalt tänapäeval enam nii s***a õli toodetakse ja praeguste nullkraadiste ilmadega peaks isegi Brežnevi aegsed vene õlid veel suht vedelad püsima.
Riisikatel originaalis kastis eriti vedel kastiõli ja kui see asendada 80w90 ongi lülitus raske ja vedel.Kadettidel oli ATF manuaal kastis ja kui kasti kolin hakkas häirima pandi 80w90 sisse ja kast oli jälle vaikne.
Küsimus- kuidas võidelda auto generaatori dioodiploki ja mähiste vahelise ühenduse keskkonnamõjust tingitud rohetamisega?
Muidu igati väärt genekal kõik ühendused täiesti rohelised. Avastasin rutiinse kontrolli käigus ja probleeme otseselt veel pole.
Nii ei tahaks jätta...
Kuidas oleks kui;
- brake cleaneri ja suruõhuga puhtaks
- hapestumise eemaldamise keemiaga töödelda
- uuesti cleaneriga puhtaks
- elektroonika lakiga üle?
On ju olemas suss, millega elektriühendusi, kontakte puhastada. Pärast lakiga üle. Vähemalt paar aastat tagasi oli autokosmeetika lettides olemas.
(24-02-2016, 12:39 PM)metsakohin Kirjutas: [ -> ]On ju olemas suss, millega elektriühendusi, kontakte puhastada. Pärast lakiga üle. Vähemalt paar aastat tagasi oli autokosmeetika lettides olemas.
Mul neid susse nii lihtsalt kontaktide puhastamiseks kui karmimaks töötluseks ja lakke ka riiulis igale maitsele.
Tegelikult sai juba oma eelneva postituse stiilis ära tehtud. Midagi rohetama ei jäänud enne lakkimist. Huvitab pigem see, kas see meie kliimas päästab. Mõne aasta vanune Boschi originaal genekas ja juba seest roheline. Originaalis ka ju lakk peal...
Kas on kellelgi ArbroMat-i 24 voldiseks muutmise skeemi või on ehk keegi niisama teemaga kursis?
Täna pidulik sündmus ja kuskile helistada arupärimiseks ei saand.
Eile võtsin haagise arvele, autoveo haagise. Tutikas. Kas neil ongi 1a ülevaatust esmalt . Konnale sain uuele asjale 3a ülevaatust esimese korraga ning zubrjonni peldikuga iga kahe aasta tagant käin
ongi nii jah et o1 on iga kahe aasta järgi ja o2 on iga aasta
uued o1-d lähevad esmasele ülevaatusele kolmandal aastal
(18-02-2016, 20:12 PM)Gravity Kirjutas: [ -> ]To Muska
Tundub nagu sul oleks kolmas vedru puudu. Vedru mis tõmbab gaasihoova tagasi.
--------
Jah mulle ka tundub sama,aga polnud ei vedru ega pole ka ei paagi küljes ega ka karteri küljes kohta kuhu see vedru kinnitada,hooval iseenesest ava olemas kuhu saaks vedru panna.Tava asendis see vedru mis ümber hoova hoiab kenasti siibri täiesti avatud asendis.Vaatasin poes ka mootoreid ja kõik kahe vedruga,kolmas väike vedru on gaasihoova ja käepideme küljes.
Praegu orginaal karpa keeldub koostööst,puhastasin uurali karpa ära ja panin peale,paugupill,aga külma mootori käivitamisel tahab gaasipeale tõmmata nagu diislil külmkäivitusel pisut gaasi.Tõmbasin ka starteri nööri puru,pole veel viitsinud vahetada,drell ja 22 padrun hetkel starteriks
Tere
Kuna sattus põhimõtteliselt tasuta kätte üks remonti vajav suurem O2 haagis, siis siit ka küsimus:
Kas neile on kohustuslik mehhaaniline, ehk siis trossidega pidurdussüsteem, või võib kasutusele võtta ka näiteks hüdraulilise? Mõtlen siis eraldiseisvat hüdraulilist süsteemi haagise tarbeks...
Asi nimelt selles et koos haagisega tulid ka uued/kasutatud boxeri/ducato vms. sillad kaasa koos ketaspidurite ja supportite ja muu mudruga. Käsipidur on seal eraldi. Ja sillad on vaja vahetada kuna vanadel sildadel pidurisüsteem puudus täielikult. Ülevaatus saadi varem teadagikuidas...
Või paigaldada hoopis käsipiduriga supportid ja teha trossisüsteem. Iseasi kuidas selle vastupidavus pideval tarbimisel on, aga ega haagis igapäevaselt sabas kah ei ole...
Ja kuidas käib ülevaatusel pidurite kontroll. Kas samamoodi stendil ja ülevaataja tõmbab lihtsalt ees otsas hooba.
(26-02-2016, 20:00 PM)nustu826 Kirjutas: [ -> ]Tere
Kuna sattus põhimõtteliselt tasuta kätte üks remonti vajav suurem O2 haagis, siis siit ka küsimus:
Kas neile on kohustuslik mehhaaniline, ehk siis trossidega pidurdussüsteem, või võib kasutusele võtta ka näiteks hüdraulilise? Mõtlen siis eraldiseisvat hüdraulilist süsteemi haagise tarbeks...
Asi nimelt selles et koos haagisega tulid ka uued/kasutatud boxeri/ducato vms. sillad kaasa koos ketaspidurite ja supportite ja muu mudruga. Käsipidur on seal eraldi. Ja sillad on vaja vahetada kuna vanadel sildadel pidurisüsteem puudus täielikult. Ülevaatus saadi varem teadagikuidas...
Või paigaldada hoopis käsipiduriga supportid ja teha trossisüsteem. Iseasi kuidas selle vastupidavus pideval tarbimisel on, aga ega haagis igapäevaselt sabas kah ei ole...
Ja kuidas käib ülevaatusel pidurite kontroll. Kas samamoodi stendil ja ülevaataja tõmbab lihtsalt ees otsas hooba.
Ei kontrolli neid pidureid keegi, hea kui käru sissegi lastakse