automoto.ee foorumid

Jah,aga ikkagi lp. Võsa,pean mainima,et kohe mõõtmine on reaalne.... kuigi võib(ja ka on )  Sinu pakutud variant olla tõsi. Aga see on siis kohe mõõdetud. Ja vaielda pole ju midagi,sest kaal või nõu on kohtunikuks! Eks meil kõigil oma tõde!
Aga ärge siis väga seda Perkinsit kartke,ei ole sellel häda midagi. Kui saan ka keres augud kinni ja tänapäevasemad materjalid müra summutama,läheb veel kenamaks asi. Ja nagu ma ikka mainin,asi peab olema praktiline. Ehk siis nii,et tibi võib ju ilus olla aga kui..... ei ole praktiline... siis pole sellest ilust ka kasu. Eksole ju...

(17-03-2016, 11:13 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: [ -> ]Jah,aga ikkagi lp. Võsa,pean mainima,et kohe mõõtmine on reaalne....

Reaalne jah, selle üle ma ei vaidlegi. Aga mis hetke kütusekulu see siis oli? Külma mootori, ülekoormatud mootori, maanteesõidu või kruusasõidu?

Mis temperatuuril olid kütus, mootor, rehvid, tee ja ümbritsev õhk? Mis oli kütuse fraktsioonkoostis? Palju oli rehvirõhk, ümbritseva õhu rõhk ja tee kalle?Mitu kordust tegid? Kas oli teada mõõtenõu gradueeringu muutus kalibreerimistemperatuuri ja mõõtmistemperatuuri vahel? Kui pika teekonna läbisid? Mitmes korduses? Kuidas oli tagatud identne kiirendamine igal kordusel?

Käärid punktmõõtmistega saavutud tabelikulude ja "tegeliku elu" kulude vahel on päris suured ju No tavaliselt on see kulu küll teisipidi. tabel lubab vähem.

"Täispaagimeetod" üle pika aja annab päris head tulemused. Pikka aeg tähendab siis n>>10 tankimise.

A mis me vaidleme metroloogiliste nüansside üle: "harju keskmine mosse" kulutab palju, sest ei ole korras.

Tavapärane teema: küünlad ei süüta korralikult, klapid lekivad ja kolvigrupp on ebatihe. Mootoris on määrdeaineks Tundmatu SuperDuperMegaHea õli, kuid käigukastis ja tagasillas Wanha Hää TAP-15. Või vähemalt oli aastal 1992, kui seda viimati kontrolliti. Karburaatori keeras paika Kolja ülejärgmisest garaažist, kuna tema vend oli kunagi rallimeeskonna mehhaaniku teise abi assistent rehvide veeretamise alal ja küll tema juba teab vanade autode asju. Rehvirõhud said eelmisel kevadel paika timmitud, need on korras. Parem tagumine ainult tundub lössis olema. Ning ega see suits tagarattakoopast ei tule piduritrumlist, vaid see on summutilt aurav vesi. Seekord on lihtsalt sinakashall ja kirbe lõhnaga, kuna teele pannakse soola. Ja nii edasi...

No nii,Võsa,sa ajad asja ikka liiga peeneks....  
Sai lihtsalt võetud potsik,kriipsud vildikaga peale ka aga sai ka mingi täpsema mõõdunõuga mis laborist pärit,üle mõõdetud.
Ilm oli ilus,päikesepaisteline aga külma oli vast nii 0 ringis....ikka + -s. Sõidetud sai 10 km.otsi. Üks ja sama teekond. Vahe oli lihtsalt selles,et ots jäi ka kodu poole....pooltel katsetel.... Neid mõõtmisi sai tehtud ka suvel muideks. Ja erinevus oli ikka tiba sees....
Näiteks talvel 10 kraadise külmaga tegin ka mõõtmist. Kodus oli käivitus,minut töötas ja siis kohe sõitma,tooreklapp ikka koomale tõmmatuna. Mööda kruusateed.....samat mis videos näha oli..... kurvilist jne. Esimese 5 km.peal mõõtsin üle-16 l. 100-le siis... Järgmise 5 km pärast sai ka mõõdetud. Siis võttis pea 14l. sajale.... Trassil külmaga võttis 10 ära. Kiirused olid sellsed,et sai sõidetud 50-st kuni 80-ni. No seda juttu võib jätkata...
No ja mingitest bensu kvaliteedi asjadest ei mõista jahuda,sest ma päris teadust siin ei aja. Selleks on teised mehed.
Ja üldiselt olen nende diislitega nii ära harjunud ja rahul,et ei viitsi bensukatega eriti möllata.

Tere.Vaadates seda teemat Volvo Penta mootor.
Uurin kah paate.Statsionaal mootoriga.Ja soovitati just Pentat.
Kuid saan aru,et see suur õnnetus.Kas olen õigel teel.
Siis järele jääbki Mercruiser.
Bensukas.Kas keski oskab siis täpsustada asja,et tuleb Volvo Pentast kaugele eemale hoida.
Roland

(17-03-2016, 14:45 PM)Roland Kirjutas: [ -> ]Tere.Vaadates seda teemat Volvo Penta mootor.
Uurin kah paate.Statsionaal mootoriga.Ja soovitati just Pentat.
Kuid saan aru,et see suur õnnetus.Kas olen õigel teel.
Siis järele jääbki Mercruiser.
Bensukas.Kas keski oskab siis täpsustada asja,et tuleb Volvo Pentast kaugele eemale hoida.
Roland

Kellele ema...kellele tütar. Kurjast naisest aga hoia eemale     Kas s.itt firma püsib kaua turul? Meil Eestis püsib, sest kõik on ostetav

Oo see kütusekulu on üks vahva teema! 
99% jutumeestest ei oska ise kütusekulu mõõtagi. Täna jus tuli tuttavaga jutuks, et ta oli eile ühte vanameest näinud, kes väitis vastu rindu tagudes oma tutika diisel Dacia Stepway kütusekuluks  3L/100. 

Lõin siis mina selle auto andmed spritmonitor.de lehele sisse, seal 71 inimest, kes sellise Dacia kütusekulu päevikut peavad, nende keskmine kulu 5,11. Kõige väiksema kuluga oli üks 4,19, siis kaks tk 4,29. Viimane ots sellised 6+L kuluga. No millest me räägime? Kas see vanamees teeb tõesti maailmarekordit? 

Näiteks sellel lehel mõne masina kulu otsides on kohe selline lahter linnukesega, et alla 1500km kuluarvestusi mitte kuvada. Kui keegi hakkab oma masina kulu jälle väitma, siis mul kohe tekivad küsimused: Mis on tal aasta keskmine kulu?  Milline on tal suurim ja milline on väikseim mõõdetud kulu, kui suure kilometraazi kulust ta räägib?

Ise olen kõik oma masinad sinna sisestanud ja pidevalt kulupäevikut pidanud. Reaalses kulus tulevad vahest välja ikka sellised kulud, et ise ka ei usuks! Enamasti on kulud ikka tunduvalt suuremad, kui keegi oma kõhutunde pealt väidab, või kuskil kuulutustes märgitud on.

Mõned minu poot mõõdetud kulud: 
Audi 80 1,9D ilma turbota 50kw - 31200km keskmine 5,25 (väikseim mõõdetud tulemus 4,6, suurim 6,4)
MB S350TD 110kw - 1900km keskmine 12,2 (väikseim 8,9, suurim 16,7)
Mitsubishi Pajero 2,8TD 92kw 3300km keskmine 13,1 (väikseim 10,6, suurim 15,1)
Gaz 53 85kw bens, 8000km keskmine 31,3 (väikseim 22,5, suurim 44,3)

Kui nüüd keegi kukub kohe vastu panema, et oi sellel masinal pidi küll midagi viga olema, et temal võttis nii ja niipalju vähem, siis palun mulle saata oma kütusekulu päevik või muul moel seda tõestada.

Nu jah.Aga on targemaid,kes oskavad kommenteerida Mercruiseri mootorit paadi peal.
Peale selle,oi ,see ameeriklane ja jupid kallid jne.jne.

(17-03-2016, 15:28 PM)Roland Kirjutas: [ -> ]Nu jah.Aga on targemaid,kes oskavad kommenteerida Mercruiseri mootorit paadi peal.
Peale selle,oi ,see ameeriklane ja jupid kallid jne.jne.

Sul on vaja Perkinsit.

+1 Romkale.  

Mis puudutab Volvo vs.  Mercruiserit, siis asjast sügavamalt teadmata tundub siinkandis ulpides kohalik (kuivõrd ta siiski enam kohalik ongi) valmistaja teadmiste-osade leitavuse mõttes ohutum. Aga kohe (m)ärkab meie mees paadis, küll ta õgevndab viltused arvamised sirgeks

(17-03-2016, 15:30 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: [ -> ]Sul on vaja Perkinsit.

Kuumpeamootorit ikka! Mäletan lapsepõlvest kuidas kalurid merele venisid, kahe matsu vahel andis ikka pool sekundit linnulaulu kuulata. 

(17-03-2016, 18:37 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]

(17-03-2016, 15:30 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: [ -> ]Sul on vaja Perkinsit.

Kuumpeamootorit ikka! Mäletan lapsepõlvest kuidas kalurid merele venisid, kahe matsu vahel andis ikka pool sekundit linnulaulu kuulata. 

Vabandust,need ühesilindrilised unustasin kogemata ära...

No näed siis hakkab hargnema.Talvepoole põlgasin Mercruiseri mootoriga paadi ära.Ma ei mäleta oli midagi 3L.
Nüüd tuleb hakata siis sellist vaatama.
Tänud,Kuid ikkagi oleks hea teada asjatundjate arvamust,kellel kogemusi.Mine tea.
Tänud

Paadi ja sellele mootori valik on keeruline ja samas lihtne-pead endale selgeks tegema milleks see sulle .Mul paarkümmend paati ja mootorit olnud ja ikka leian end kuulutusi uurimast,praegu õuel 4 paati ja 8 mootorit.

Soovitage tarkvara autoorienteerumiseks. Kas androidile voi winile.

(15-03-2016, 12:11 PM)rbr999 Kirjutas: [ -> ]Minu plaan näeb hetkel ette nii: ...
Vannituppa läbi rikkevoolu kaitsme 2 eraldi kaablit boilerile ja pesumasinale seinakontaktidesse. Valgus ja ventilatsioon eraldi 1,5ne kaabel. Kaitsmed 2x10A ja valgustusele 6A.
...
Magamistubadesse ühe 2,5se kaabliga pistikute tarvis kahe toa peale, kummaski toas 2 pistikut, jagan harukarbiga. Valgustus eraldi 1,5se kaabliga, jagan harukarbiga teise tuppa edasi...

Kiitke või mõistke hukka

Aga miks mitte kõik pistikud rikkevoolu alla? Mulle pakuti ka alul ainult märgi ruume, aga said ikkagi kõik pistikud ja ei kahetse. Kui pingestatud valgusti juhtmesse lõiketangid sisse lõin, tekkis mõte ka valgustus RVK alla vedada. Ja Puusepp oli sunnitud vana ketassae välja vahetama...
Kas pistikust pistikusse ei kannata vedada? Mul iga toa pistikud valgused eraldi juhtmega kilpi veetud ja ühendused pistikutes, lülitites, kokku 0 harukarpi. Korteri renoveerimisel ei olnud kaabeldusele ruumi ja 2 harukarpi tuli ikka teha, kokku 14 pistikut, 6 lülitit.

ps, toa kohta 2 pistikut on vähe, 2tk ühes seinas ikka...

Arvuti juures võik olla rohkem pistikupesi. Mul 6 tk näiteks, arvuti, monitor, ruuter, klaveri valgusti laua all laua küljes ja kaks pesa tühjalt ootel printeri ja skänneri tarvis. TV juures jälle digiboksile, TV-le, põrandalambile ja paar tk tagavaraks. Moblat laadida jne.

Põrgataks korra veel seda kütusekulu teemat.
Ma küll keskmist ei viitsinud arvestada, aga maantekulu oli minu mossel(AZLK 2140. 412 mootor) 8l sajale, kiirusel 100km/h spidoka järgi. Mootor oli heas korras ja palju aitas kokku hoida 01 karpa. Peale sai ka aretatud elektrooniline süüde, mis tagas ühtlaselt hea käigu iga ilmaga. Süütepoolil oli pinge 200V ja kontaktidelt võttis plokk koormuse sisuliselt ära. Kontaktid kestsid igavesti ja hooldama neid ei pidanud.

Vanamehe mossel oli sama olukord peal ja sai enamvähem samase auku kütusekulu. Kuigi tal oli põllumajanduslik masin(21406 kui õigesti mäletan), mille mootor oli tehasepoolt deforseeritud.
Et igavesti väga hull aeg ei tunduks, siis vanamehe mosse sõitis odokale kolm tiiru peale ilma remontida(plus kurat seda teab kui palju ilma spido trossita). Kord sajatuhande jooksul sai küünlaid vahetatud. Elektroodid olid üsna otsas selleks ajaks, aga see veel sõitmist ei seganud.

Lihtsam väikestele tarbijatele nagu digiboksid jms vist pikendusega vedada, mitte terve ports seina sisse kruvida. Hiljem siis võimalus mööblit ringi ka tõsta. Ise lisaks mõnda kohta tava pistikute kõrvale USB oma ka.

(18-03-2016, 00:30 AM)karvik Kirjutas: [ -> ]...
Ma küll keskmist ei viitsinud arvestada, aga maantekulu oli minu mossel(AZLK 2140. 412 mootor) 8l sajale, kiirusel 100km/h spidoka järgi.
...

Kuidas Sa määrasid maanteekiiruse kulu?

(17-03-2016, 23:02 PM)hulgus Kirjutas: [ -> ]

(15-03-2016, 12:11 PM)rbr999 Kirjutas: [ -> ]Minu plaan näeb hetkel ette nii: ...
Vannituppa läbi rikkevoolu kaitsme 2 eraldi kaablit boilerile ja pesumasinale seinakontaktidesse. Valgus ja ventilatsioon eraldi 1,5ne kaabel. Kaitsmed 2x10A ja valgustusele 6A.
...
Magamistubadesse ühe 2,5se kaabliga pistikute tarvis kahe toa peale, kummaski toas 2 pistikut, jagan harukarbiga. Valgustus eraldi 1,5se kaabliga, jagan harukarbiga teise tuppa edasi...

Kiitke või mõistke hukka

Aga miks mitte kõik pistikud rikkevoolu alla? Mulle pakuti ka alul ainult märgi ruume, aga said ikkagi kõik pistikud ja ei kahetse. Kui pingestatud valgusti juhtmesse lõiketangid sisse lõin, tekkis mõte ka valgustus RVK alla vedada. Ja Puusepp oli sunnitud vana ketassae välja vahetama...
Kas pistikust pistikusse ei kannata vedada? Mul iga toa pistikud valgused eraldi juhtmega kilpi veetud ja ühendused pistikutes, lülitites, kokku 0 harukarpi. Korteri renoveerimisel ei olnud kaabeldusele ruumi ja 2 harukarpi tuli ikka teha, kokku 14 pistikut, 6 lülitit.

ps, toa kohta 2 pistikut on vähe, 2tk ühes seinas ikka...

Kas sel mingit reaalset effekti ka on kui kõik rikkavoolukaitsme alla panna?
Seda pistikust pistikusse vedamist hakkasin ise ka kaaluma. Jääks karbitamine ära.
Toa kohta 2 vähe jh, mõtlesin üht kaablit mille otsa vastavalt kohale ja vajadusele kas 2ne või neljane kontakt. Siis saab 4-8 pistikupesa toa kohta.