automoto.ee foorumid

Täisversioon: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
(18-03-2016, 09:49 AM)rbr999 Kirjutas: [ -> ]hulgus
rbr999Kas sel mingit reaalset effekti ka on kui kõik rikkavoolukaitsme alla panna?

Kulud:
Ühe juhtme teistmoodu ühendamine kilbis.
Tulud: Nagu polekski? Siiani ju kõik hakkama saanud, ka ilma kaitsemaanduseta?
Aga siis hakkad mõtlema...
Kodused elektritööd teed ise? Igasugu valeühendused jms on 100,00% välistatud?
Lapsed on?
Koduloomad on?
Veelekkeid võib esineda?

Mõned näited elust.
Juba mainitud voolu all juhtme läbihammustamine (ilma RVK), olid elektriku näpitsad, kummitossud jms, aga ei rakendunud mitte kilbikaitse (16A B) vaid pea (20A C) miks, kuidas, oleks...
Valesti ühendatud pistik seinas. RVK reageeris. Sama naela, kruvi vms puhul.
Pikendusjuhe, niiskuskindel, kuid muljumisjäljega köögipõrandal avariilises veelekkes... RVK.
Juba mainit ketassaag, mis RVK välja lõi. Siiani ei tea miks, hea et ei tea...

Klassikud on maininud, et võimalus kohata meie tänaval lõvi, kes su nahka paneb on 0,000..%, Aga kui see juhtub, siis SULLE on ju sellest piisavalt?
Ma päris igale ahelale pole jaksanud RVK panna, aga on kohti, kus hinnaalandust teha ei saa. Minul on need:
1) Garaaž. Vahel põrand märg, kanalis alatasa vesi jne. Kandelampi ikka vahel pillad. Kummikud on küll jalas, aga...
2) Kelder. Tühjenduspump. Vana pumbaga hakkas RVK üheltmaalt välja loopima. Sama lugu, et "hea et ei tea, miks". Ostsin uue pumba.
3) Õues olevad pesad, üks neist ekstra pesuri jaoks.
4) Vannitoa ukse juures koridoris asuv pesa. Naene armastab sealt vannituppa pikendusega elektrit vedada, sest ohutuse ettekäändel ma vannituppa pesa ei pannud. Öeldakse küll, et "Ärge tapke oma naist pesupesemisega, las seda teeb elekter!", aga kes see jõuab naisi koormaviisi kokku vedada, et selle moega jõulunigi jätkuks!  Big Grin
5) Pesumasin.
6) Elektriboiler.
Sain mõtlemisainet juurde, eriti selle survepesuri pistikuga, mis välisseina läheb ja suisa ära on ununenud.... Rolleyes Tänud kaasamõtlemast.
(18-03-2016, 14:09 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Ma päris igale ahelale pole jaksanud RVK panna, aga on kohti, kus hinnaalandust teha ei saa. Minul on need:
1) Garaaž. Vahel põrand märg, kanalis alatasa vesi jne. Kandelampi ikka vahel pillad. Kummikud on küll jalas, aga...
2) Kelder. Tühjenduspump. Vana pumbaga hakkas RVK üheltmaalt välja loopima. Sama lugu, et "hea et ei tea, miks". Ostsin uue pumba.
3) Õues olevad pesad, üks neist ekstra pesuri jaoks.
4) Vannitoa ukse juures koridoris asuv pesa. Naene armastab sealt vannituppa pikendusega elektrit vedada, sest ohutuse ettekäändel ma vannituppa pesa ei pannud. Öeldakse küll, et "Ärge tapke oma naist pesupesemisega, las seda teeb elekter!", aga kes see jõuab naisi koormaviisi kokku vedada, et selle moega jõulunigi jätkuks!  Big Grin
5) Pesumasin.
6) Elektriboiler.

Mismõttes pole jaksanud. Ega sul ometi kilbis neid mitu pole ☺ RVK paned ikka kilpi ühe. 
Peakaitse siis rvk ja sealt edasi kõik muu. Ja ikka kõik läbi selle. Siin kohe hirmuga loen kuidas kellegil tehtud või plaanis on  Smile
Kui kellegil huvi võin teha/õpetada. www.koduabi24.eu  
Kodu ehituses on 3 asja millega ei tasu jamada: elekter, vesi ja küte.
(18-03-2016, 19:36 PM)klemm Kirjutas: [ -> ]Ega sul ometi kilbis neid mitu pole ☺ RVK paned ikka kilpi ühe. 
Peakaitse siis rvk ja sealt edasi kõik muu. Ja ikka kõik läbi selle.
Et nii kui midagi on, siis PÕMM! terve maja pime ... ja pole aimugi, mis seda põhjustas. Mul ikka igal nimetatud ahelal oma RVK ja võimalusel tarbija lähedal. Kohe kuulda ja näha kui toimetades miskit juhtub. Ega ma ütle, et teised peaksid minu järgi tegema, aga kõik toimib ja ise olen küll rahul. Muide, olen K-Rautas näinud müügil ka pistikupesa vahele käivat RVK-d. Kadusid müügilt kiiresti.
 Et asja veel segasemaks ajada: RVK-sid on erinevate rakendusvooludega. 300, 30 ja 10 mA.
Neist esimene ei ole mõeldud inimese kaitseks, vaid hoopis tuleohu vastu.
Kui inimest kaitsta vaja, tuleks paigaldada hoopis 10 mA isend. 30 mA võib vahel palju olla. Poed neid eriti müüa ei taha, aga siit-sealt siiski leiab.
Tänaste normidega tuleb kõik pistikupesad ühendada RVK järele.
Ja neid võib kilbis kindlasti olla rohkem, kui üks. Minul on neid elamukilbis 4 tk: pesumasinal oma, vannitoal oma, õuepesadel oma ja majasisestele pesadele oma.
Ja mujal majapidamises veel mõni.
Eelpool kurdeti, et 16 A kaitse ei rakendunud ja 20 A rakendus. Seda asja kutsutakse kaitsmete (mitte)selektiivsuseks.
Basilio kirjutatu on ka minu vastuargument ainult ühe rikkevoolukaitsme kasutamisele. Ei tahaks eriti, et õues survepesuriga tembutav poiss kogu tubase tehnika kotti laseb.
Eelpool kurdeti, et 16 A kaitse ei rakendunud ja 20 A rakendus. Seda asja kutsutakse kaitsmete (mitte)selektiivsuseks.(tsumen)

Lahti seletatult: 20A kaitse oli juba koormatud mingi tarbimisega - seega oli rakendumiseni võib olla vaja veel ainult 5A ja see oligi põhjus miks rakendus 20A kaitse 16A asemel. (tegelikult oli suhe hoopis 5A versus 16A)
(17-03-2016, 23:47 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]Arvuti juures võik olla rohkem pistikupesi. Mul 6 tk näiteks, arvuti, monitor, ruuter, klaveri valgusti laua all laua küljes ja kaks pesa tühjalt ootel printeri ja skänneri tarvis. TV juures jälle digiboksile, TV-le, põrandalambile ja paar tk tagavaraks. Moblat laadida jne.

Arvuti juures pole tegelikult vaja rohkem kui ühte pesa: mul seisab selles ups, sealt tuleb juba pikendusjuhe, mis nendega komplektis käib, kuhu pista igasugu vidinad a la usb-hub, läpaka juhe jms. Sinna saaks ka printerite toite pista, aga hetkel on need kaugemal ja teiste pesade juures. Dokile, monitorile jne tulevad ju upsist eraldi juhtmed. Teisest pisemast 1500VA upsist saavad toite nn mobiilse interneti modem ja wifi purk. EE poolsele kvaliteedile eriti lootust pole.
Teleka juures võiks küll rohkem olla ...
on ka selliseid eraldi müügil.  Juhtme ja emase panin ise.

[Pilt: 1]

[Pilt: 1]
(18-03-2016, 21:35 PM)klaave Kirjutas: [ -> ]Eelpool kurdeti, et 16 A kaitse ei rakendunud ja 20 A rakendus. Seda asja kutsutakse kaitsmete (mitte)selektiivsuseks.(tsumen)

Lahti seletatult: 20A kaitse oli juba koormatud mingi tarbimisega - seega oli rakendumiseni võib olla vaja veel ainult 5A ja see oligi põhjus miks rakendus 20A kaitse 16A asemel. (tegelikult oli suhe hoopis 5A versus 16A)

See loogika võib toimida, kui on tegu ülekoormusega. Lühise korral ei pruugi.
Ma olen Wikipeedia tehniliste osade suhtes üsna skeptiline aga järgneval lingil olev jutt selektiivsuse kohta peab paika:
https://et.wikipedia.org/wiki/Automaatkaitsel%C3%BCliti
Ma ei viitsi reede õhtal enam pikka juttu kirjutada ja andmeid kokku ajada, aga oma kogemustele tuginedes julgen väita, et B16 ja C20 automaat ei ole selektiivsed. Maakeeli tähendab see, et esimesena lendab välja see, kumb on kiirem välja kukkunud. Nende rakendustunnusjooned lõikuvad.
Muidugi pole välistatud lisakoormuse mõju C20 automaadil, aga tegelikku olukorda me siiski ei tea. Ja kui panna jadasse need eelmainitud automaadid ja korraldada seal sabas lühis, on tõenäosus, kumb esimesena rakendub, üsna 50-50.
1. NB! Kodutarbija ja sarnastes paigaldistes kasutatavad erinevate rakendumistunnusjoontega (B,C ja D) minikaitselülitid ei ole reeglina üksteise suhtes lühise korral selektiivsed, kuigi seda vahel ekslikult arvatakse. (vikipedia)
2. Automaatkaitseüliti ehk kaitselüliti on lüliti, mis voolutugevuse liigsel suurenemisel, näiteks lühise või ülekoormuse korral vooluahela automaatselt katkestab (vikipedia)- ehk minu jutt 20A asemel olevast 5A on igal juhul õige (26aastat praktilisi kogemusi). Kui lüliti kannatab 20A siis kas see ületatakse tarbimise või lühise (või koosmõjul) tekitatud ampritega ei oma tähtsust, lüliti teeb oma töö.
(18-03-2016, 09:45 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]
(18-03-2016, 00:30 AM)karvik Kirjutas: [ -> ]...
Ma küll keskmist ei viitsinud arvestada, aga maantekulu oli minu mossel(AZLK 2140. 412 mootor) 8l sajale, kiirusel 100km/h spidoka järgi.
...

Kuidas Sa määrasid maanteekiiruse kulu?

Väljenduse täpsusest jäi mul veits puudu. Seal kus oli lubatud sõita 90km/h, oli minu kiirus 100km/h ja vahel natuke peale.
 Paak täis, pikem tiir ja uuesti paak täis. Odoka järgi kilometraaž ja väike arvutus. Seda tegin siis ja teen ka nüüd koguaeg. Ei ole ühel pühapäeval alla tuulega, alla mäge, ülerõhus rehvide ja ülisiledal asfaldil tehtud katse. Selle kuluga sain arvestada, kui oli pikemale maale minek.
 Kahjuks ei ole mul seda mosset enam. Ühe inimese raha ahnus ajas ta metallihunti. Ilma, et oleks eelnevalt minukäest küsinud. Oleks ta siis natukenegi kusagilt mädanenud, aga ei, täiesti korralik masin oli.

Keskmise kulu mitte arvestamise all mõtlen seda, et kui mul oli niisama külavahel törtsutamine, siis ei viitsinud arvestada.

Sellise kiirusega oli muidugi tihti seda lugu, et oli aeglasemaid "välismaa" masinaid ja kui neist mööda hakkasid minema, siis solvuti ja kukuti pedaale talluma, et mosse ometi mööda ei saaks.
(17-03-2016, 10:44 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]
(17-03-2016, 10:28 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: [ -> ]No ma olen saanud oma bensu Mosse ka 9 l. sajale jooksma aga see on ainult trassil....
Minu kogemus Mosse kütusekulu mõõtmisest...

See oli üldse esimene kord kui ma oma loteriivõit-UNIC-mossega pikema sõidu ette võtsin, Tarvitet massinate väljasõidule minek 2015.
Kuna masina kütusenäidik ei tööta, olin sinna aja jooksul 5l kaupa sisse valanud lühikeste sõitude tarbeks... noh, teadsin, et karpa pole hääles jms. Õigupoolest auto ei käinudki normaalselt, ilma tooreta suri välja.
Enne nimetet üritusele minekut panin sõbra poolt kingituks saadud rallimosse-ziguli karpa peale.. ikka ilma tooreta ei käinud väga hästi. Tühikäigu saavutasin, aga pöördesse peab meelitama, tühikäigult gaasi põhja rapsates köhatab ja sureb välja.

Igatahes. Hakkasin tallinnast minema, arvasin, et paak on suht tühi. Olin arvestanud 13-15l kuluga 100-le km-le.
Laagri statoilis tankisin, paak neelas vist 8 liitrit. meelitasin, kuni paagikõrist enam ühtegi mulksu ei tulnud, vaid oligi täitsa triiki täis.
Sõitsin siis haapsallu, uuemõisa statolis tankisin uuesti samamoodi kõrini. Sisse mahtus 4,... millegagi, ca 300g laksas paagist välja maha ja mulle näkku kui vaatasin kõrisse... Arvutasin siis üle (GPS läbisõit, GPS kiirus) ja tulemuseks sain 5,95l/km (ilma kadusid arvestamata). Keskmist sõidukiirust ei tea (vahepeal sai kogemata keskmine nullitud, üldkilometraaz jäi jooksma), aga numbreid hoidsin GPSi 100 lähedal nii palju kui sai.
Kusjuures möödasõitudel vms kiirendustel tõmbasin toore veerandi peale, muidu sai jõud otsa.
Hilisema kütusekulu arvestusega olen lähtunud 8st, kunagi pole teele jäänud. Samas auto ei käi normaalselt, tühikäigult üles vajutades tekib õhupuudus.

Kas ma peaksin õnnelik olema või mures või peaksin oma mosse hoopsi diisel-golfi pähe mõnele rumalale maha müüma?
(19-03-2016, 01:07 AM)zazik Kirjutas: [ -> ]Kas ma peaksin õnnelik olema või mures või peaksin oma mosse hoopsi diisel-golfi pähe mõnele rumalale maha müüma?

Kui võimalik liiglahjast segust auklikuks põlenud kolb ei kohuta, siis pole muretsemiseks põhjustWink

Paraku nii lühikeste otste juures võib mõõteviga (auto erinev pikikalle mosse puhul, erinevate püstolite väljalülitumise vasturõhk, erinev kütuse temperatuur jms) tulemust Vägga BAlju kõigutada. Täispaagimeetodi tulemused hakkavad muutuma usaldusväärseks, kui tankimisi samast tankurist on kogunenud teistkümmend. Cool
Mosse kütusekulust minu silmade läbi:
kunagi omasin dodge ram van nimelist bussikut, tavaline 5.2l v8 mootor karpaga ja tühimass seal 2t kandis
samal ajal omandasin ka iizevski konservitehase autolaadse toote nimega 412, mootoriks siis igikestev ja jöuline 1.5, nagu neil ikka
käisin tööl ühes kindlas kohas ja tankisin tavaliselt 10l kaupa sellal
mingil hetkel tekkis siis möte, et mis selle majaga ikka söita kui vöiks ökonoomse väikeautoga sama teha
tulemus
dodgega sai käia tööl 3 päeva ja siis pidi tankima
mossega jäin teisel päeval töölt tulles teeäärde....bens otsas....

järeldus
mosse on vöimsam
(19-03-2016, 08:59 AM)90Deville Kirjutas: [ -> ]dodgega sai käia tööl 3 päeva ja siis pidi tankima
mossega jäin teisel päeval töölt tulles teeäärde....bens otsas....

järeldus
mosse on vöimsam
Aamen!  Big Grin
(19-03-2016, 08:18 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]
(19-03-2016, 01:07 AM)zazik Kirjutas: [ -> ]Kas ma peaksin õnnelik olema või mures või peaksin oma mosse hoopsi diisel-golfi pähe mõnele rumalale maha müüma?

Kui võimalik liiglahjast segust auklikuks põlenud kolb ei kohuta, siis pole muretsemiseks põhjustWink

Paraku nii lühikeste otste juures võib mõõteviga (auto erinev pikikalle mosse puhul, erinevate püstolite väljalülitumise vasturõhk, erinev kütuse temperatuur jms) tulemust Vägga BAlju kõigutada. Täispaagimeetodi tulemused hakkavad muutuma usaldusväärseks, kui tankimisi samast tankurist on kogunenud teistkümmend. Cool
Need konkreetsed tegurid vist mõõtetulemust antud juhul mõjutada ei saanud: Tanklates tankurite kõrval on üldjuhul täpselt rõhtsaks aetud platsid (et vältida hooletute autojuhtide poolt tekitatud "isesõitjate" õnnetusi), püstoli vasturõhk ei mõjutanud, kuna mõlemal juhul tankisin täpselt kõri servani, mitte püstoliplõksuni (kummalgi korral ei uskunud, et nii vähe võiks paaki mahtuda). Ja kuna moskvitsil pole paagis kütusepumpa ega tagasivoolu ega midagi, mis võiks kütuse temperatuuri tõsta. 
Maanteesõit peaks kütust pigem jahutama, seega oleks pidanud peale maantesõitu kütust pigem ROHKEM paaki mahtuma.
Ja liiglahjat segu olen ka ise kahtlustanud, samas kui ülevaatusel härrad tegid kurja nägu, et segu liiga rikas ja seepärast ei käi...
Mina võtan kütust 10 või 20 liitri kaupa, kõik läheb kirja. Spido seis hooaja algul ja lõpus ning nii saangi keskmise kütusekulu. Targematele keeleteadlastele lohutuseks, et spidomeetri skaalal on võike aken, mille all on odomeeter ja see näitab, palju maad on läbitud. 
(19-03-2016, 13:53 PM)zazik Kirjutas: [ -> ] 
Maanteesõit peaks kütust pigem jahutama, seega oleks pidanud peale maantesõitu kütust pigem ROHKEM paaki mahtuma.

Maanteesõit kiirendab kütusepaagi temperatuuri muutumist välisõhuga samaks, mitte ei jahuta. Ega sa tuulekülmaga segi aja, see on inimese poolt tajutav ebamugavustunne...
Ma olen teinud parklasse paraja kütuseloigu jättes auto pärast täistankimist koha kõrvalolevasse parklasse u kolmeks tunniks, hinnanguliselt oli välja ajanud vähemalt kaks liitrit.
Kütus tuleb maa-alusest mahutist ja tema temperatuur on enamvähem aastaringselt 4-5 kraadi.