(19-03-2016, 16:14 PM)Marko Kirjutas: [ -> ] (19-03-2016, 13:53 PM)zazik Kirjutas: [ -> ]
Maanteesõit peaks kütust pigem jahutama, seega oleks pidanud peale maantesõitu kütust pigem ROHKEM paaki mahtuma.
Maanteesõit kiirendab kütusepaagi temperatuuri muutumist välisõhuga samaks, mitte ei jahuta. Ega sa tuulekülmaga segi aja, see on inimese poolt tajutav ebamugavustunne...
Ma olen teinud parklasse paraja kütuseloigu jättes auto pärast täistankimist koha kõrvalolevasse parklasse u kolmeks tunniks, hinnanguliselt oli välja ajanud vähemalt kaks liitrit.
Kütus tuleb maa-alusest mahutist ja tema temperatuur on enamvähem aastaringselt 4-5 kraadi.
No kui võtta nii, et auto seisis päev läbi päikese käes ja õhtul hakkasime Haapsalu poole sõitma, siis pigem jahutas. Ja arvestades esmalt tangitud kütuse suhteliselt väikest hulka (Mosse paak on kui suur?) ja suhteliselt jahedat välistemperatuuri (äkki 12-15C, alles järgmine päev oli tolle suve esimene t-särgi päev), siis ka see temperatuurierinevus ei oleks saanud väga mängida.
Kõik need asjaolud said tegelikult juba järgmisel õhtul läbi lahatud, igasuguste tarkadega koos. Ja mõistlikku seletust ei osanud keegi pakkuda.
Seda enam, et ka hilisemal ajal on see auto näidanud selget kurssi alla 10l kütusekulule (nagu öeldud, arvestan 8-ga), sõltumata asjaoludest.
(20-03-2016, 01:16 AM)zazik Kirjutas: [ -> ].... Ja mõistlikku seletust ei osanud keegi pakkuda.
Seda enam, et ka hilisemal ajal on see auto näidanud selget kurssi alla 10l kütusekulule (nagu öeldud, arvestan 8-ga), sõltumata asjaoludest.
ju mõni auto on ebanormaalselt hea
Mul oli kunagi nooruses kaheksakümnendate alguse mazda 626, vaatamata pidevale raskele jalale oli kütusekulu ca 7 l, sealjuures imehea kiirendus ja spidoka järgi sai 225 km/h sisse, siis lõppes külavahel sirge tee otsa. Tavaliselt oli märkamatult spidokal 180, siis tajusid et kiirus on suureks läinud.
Pärast seda pole ühelgi autol nii häid näitajaid olnud, ehkki mootori ja kerekaalu suhted on paremad olnud, lisaks karpa asemel pritsungid jne. Ise ka vanemaks saanud ja enam nii raskelt ei vajuta.
Paigaldades nt hüdropumba mootori võlli otsa siis kiputakse sidur vahele panema nagu hüdrojaamadel
http://hudraulika24.ee/BH10200017 .Samad pumbad ju otse võllil nt kaasik ja t 25 jatöötavad edukalt ilma tolle siduritta.Asja mõttekus arusaamatu?
(20-03-2016, 15:32 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]Paigaldades nt hüdropumba mootori võlli otsa siis kiputakse sidur vahele panema nagu hüdrojaamadel http://hudraulika24.ee/BH10200017 .Samad pumbad ju otse võllil nt kaasik ja t 25 jatöötavad edukalt ilma tolle siduritta.Asja mõttekus arusaamatu?
Seda polegi vaja kui oled 100%kindel, et kõik on ideaalselt sirge.
(13-03-2016, 19:37 PM)tcumen Kirjutas: [ -> ] (13-03-2016, 16:02 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]Ühe saksa el mootori ühendus skeem,alumise rea klemmid 1 2 3 teada.3 neutraal ja faas 1 vasak ja faas 2 paremat pidi mootor käib.4 ja 6 kah mingi eraldi mähis,mis ja milleks olla võiks?tegemist tõkkepuu tõstesüsteemi mootoriga millel 1/160 reduktor otsas.
Mm. Kaanel oleva skeemi järgi on neutraaliks klemm number "2" ja pöörlemisuunda muudetakse faasi lülitamisega klemmile "1" või "3".
Klemmide "4" ja "6" vahel aga on pildi järgi termolüliti, ilmselt mootori kaitseks.
Teadmata mootori tarbitavat võimsust ja termolüliti poolt talutavat voolu, ühendaks mina selle kontakti mootori kontaktori(te) mähise ahelasse.
Mõtlesin üht,aga paraku kirja sai pisut muud.
Mootor Hanning VDE 0530(mootori mark)
0,65 kw P1 1100W ja 2700rpm(näitajad)
Minu haridustase küll ei mõika kumb võimsusnr õige on.Termolüliti ilmselt mõeldud ülekuumenemisel mootorit kaitstes välja lülitada,seega praeguses kasutuses mittevajalik ja pole teda nagunii olemaski.
Suviti olen ka oma porgandmosse küttekulu arvutand, maal käimisega kuskil 150km sõitu on arvutades jäänud kulu alati 6.5 ja 7 liitri vahele. Peal siis 01 karburaator, käib üsna korralikult.
(20-03-2016, 09:45 AM)honkomees Kirjutas: [ -> ]ju mõni auto on ebanormaalselt hea
Mul oli kunagi nooruses kaheksakümnendate alguse mazda 626, vaatamata pidevale raskele jalale oli kütusekulu ca 7 l, sealjuures imehea kiirendus ja spidoka järgi sai 225 km/h sisse, siis lõppes külavahel sirge tee otsa. Tavaliselt oli märkamatult spidokal 180, siis tajusid et kiirus on suureks läinud.
Kle,räägi veel,mul on kaheksakümnendate alguse mazda 626 kasutusel,peale 929 karpa peale tõstmist,hakkas rüüpama nii 7.3 L.
ü.v.ikka imestavad,et veel sihkseid ka liigub...
Türi-Paide-Järvajaani peab vist mosse ostma
Minu aasta vana 1.4 turboopelastra keskmine hetkel 7,9 kompuutri järgi.
Enamus muidugi linnasõit ja paraku ishias on ka paremas jalas.
Ulme ökod autod . Minu kasutada olnud Mazda 6 automaatkastga 2 liitrise bensiinimootoriga, reaalne kulu oli 12l/100 km . VW Passat 1,9 D 47 KW , kütusekulu 5,5 l/ 100km , Opel Astma 1,6 52KW bensiinimootoriga kulutab 7,3 l /100km läbimiseks .
(20-03-2016, 15:32 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]Paigaldades nt hüdropumba mootori võlli otsa siis kiputakse sidur vahele panema nagu hüdrojaamadel http://hudraulika24.ee/BH10200017 .Samad pumbad ju otse võllil nt kaasik ja t 25 jatöötavad edukalt ilma tolle siduritta.Asja mõttekus arusaamatu?
Kui täpne olla siis sidur on selline vidin, mis ühendab kaks võlli omavahel jõu ülekandmiseks. Kardaanid/püsikiirusliigendid/ühendusmuhvid on samuti sidurid(liigituvad püsisiduriteks). Kui sa just kahte võlli kokku ei keevita, lisad sa sinna kindlasti siduri
T-25 pump on lülitatava muhvsiduriga mis ei ole täiesti jäik. Jäigalt ei tasu kindlasti hüdropumpa ühendada, mõistlik on kasutada ebatäpsusi/lööke kompenseerivat vahetükki.
Pole küll tehnikaga seotud retoorilised küsimused ja võin kellelegi nende esitamisega kõvasti varba peale astuda ning neid provotseerida, saan aru usuvabadusest, aga vastan sellele sõnavabadusega ning küsin:
Miks on inimesed "usklikud"?
Miks käivad "usklikud" uste taga kraapimas?
Miks teevad nad seda päise päeva ajal, kui normaalsed inimesed on tööl?
Miks istub lihav sohver enamjaolt autos soojas samal ajal kui noor kidur järelkasv "musta" tööd "paradiisi" makulatuuri pähemäärimisega tegema peab?
Miks ei anta järelkasvule usu kohalt valikuvabadust, vaid veetakse nad krattipidi ikkagi kuningriigisaali?
Miks ei kanna usklik kotiriiet, ei liigu jala ja ei elatu ainult inimeste annetustest, ehk ei anna ennast usu hoolde, kui ta usk nii tugev on ja seesamune kõige looja teda igal sammul toidab, juhatab ja kaitseb?
Miks nad alustavad oma juttu lausega "Sooviksin Teile Piiblist ja Jumalast rääkida.", mitte "Sooviksin Teile päkapikkudest ja Jõuluvanast rääkida."?
Käisin just ukselt järgmist laari ära ajamas. Neil on vist pesa kuskil.
Donn, oled nende "pesast" liialt kaugel. Oleksid naabrid, siis ei käiks ukse taha - testitud, kindel - hunt kodu lähedalt ei murra.
Aga võta neid kui lapsekesi kes oma "nähtamatu" sõbra eluetapist pole edasi arenenud
Pentagramm.Ilmselt ei aita.Tulevad süürlased kallale pussidega..
Fastika,siis jälle fashist.Igatepidi jama.
(21-03-2016, 15:31 PM)Roland Kirjutas: [ -> ]Fastika,...
Svastikat vast mõtlesid. Kurb on siinjuures see, et enamus inimesi ei tee vahet sakslaste kaaperdatul ja "valepidisel" väesümbolil.
https://et.wikipedia.org/wiki/Svastika
Ma olen neist tyüütutest jutustajatest seni lahti saanud neid tööle kutsudes. Näiteks kemmergut tühjendama. Küllap Donn nutika inimesena midagi võrdväärset leiab kristlikult jagada.
(20-03-2016, 21:30 PM)rocker Kirjutas: [ -> ]Türi-Paide-Järvajaani peab vist mosse ostma
Minu aasta vana 1.4 turboopelastra keskmine hetkel 7,9 kompuutri järgi.
Enamus muidugi linnasõit ja paraku ishias on ka paremas jalas.
Vaata nende autode tühimasse ka. Bensukal paneb raske jalg linnas päris korraliku põntsu, võrreldes diisliga, kus kütusekulu kasv pole väga suur.
Ulmeöko auto üks võlusõna võib olla ka valetav odomeeter.
(21-03-2016, 14:03 PM)donn Kirjutas: [ -> ]Miks on inimesed "usklikud"?
See oli vist kirjanik Robert A. Heinlein, kes ütles kuulsad sõnad:
"Religioon sündis siis, kui esimene petis kohtas esimest lollpead...."
Tundub et ei ühed ega teised ole siiani otsa saanud.
No mina sain osadest J-kuulutajatest sellega lahti,et hakkasin neile oma usku kuulutama...... Küsisin ka,et kuidas selle sexi värgiga lood on jne...
Pidasin pikki loenguid sellest,et miks ma ikka usklik pole ja kuidas vanaema uskumise lõpetas jne..... No oli näha,et nad väsisid päris ära ja muutusid närviliseks pisut... Ei saanudki minust J-tunnistajat. Pärast kuulsin,et see sekt ahistab oma liikmeid jne..... jube. Jutt oli neil küll ilus aga tegelikult otsitakse hoopis ullikesi,kes kampa lööks.
Põhiliselt aitab see,et ütled: Mul raha pole!.....
Nonii! Siin on kindlasti mõned puusepad/tislerid. Nüüd on teie abi ja tarkusi vaja.
Ehitasin voodiraami. Puust. Mõõdud ja asjad las olla nagu nad on. Puit on kenasti mõõdus, lihvitud ja voodi raam on valmis.
Aga tahaks selle mingi kraamiga üle tõmmata. Kas ta just lakk peab olema? Või sobib miski muu vahend ka selleks? Põhiline ongi see, et järeltulemus ei jääks kuidagi füüsiliselt kummitama. Noh, selles mõttes, et ei määriks või midagi. Alguses mõtlesin tavalise puidulakiga õle tõmmata. Aga on ka ju teisi vahendeid, millega seda üle tõmmata. Ehk keegi oskab midagi soovitada?
Igaks juhuks mainin, et raam tehtud peamiselt kuusest.
on näiteks võimalus üle teha mööbliõliga või mööbli vahaga, kuid see variant tahab uuendamist iga paari aasta tagant.