automoto.ee foorumid

miskil masinal oli 15,5 velje mõõt, äkki e-niiduki tagumine rehv??? aga täpselt 15 pole kohanud

(17-04-2016, 09:50 AM)tanel. Kirjutas: [ -> ]Piduriklots võib samuti viliseda...Kõige lihtsam on muidugi ratas alt võtta ja vaadata

Ikaruse tagasilla undamine nõuka ajast meeles veel ja seda see hääl küll ei meenuta pigem ikka vilina moodi ja kuna ise arvasin rattalaagert siis ratast kohe eemaldama ei kippunud.alla 30 km/h on vaikus ja üle sellle vahel häälitseb.Tuleb hääl vasakult,aga tuulemuhina taustal raske aru saada kas eest või tagant.täna võtsin ratta tagumise alt ja ega targemaks saanud midagi.Klotsidel katet veel tubli 1 cm ja vast veits pealegi.kõik oleks nagu peab,homme natuke sõitmist vaatab edasi.Süda rahul sellestki kui targemad rattalaagri välistavad.

(17-04-2016, 17:12 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]Ikaruse tagasilla undamine nõuka ajast meeles veel ja seda see hääl küll ei meenuta...

Ikaruse tagasilla hääl ei ole sarnane rattalaagri häälega. 
Rattalaagri hääl on äravahetamiseni sarnane ropu talvekummi undamise häälega.
Muidugi oleneb palju ka kulumise astmest. Vile pole aga mingis astmes. Lõpuks pole võimalik autos isegi juttu ajada.

Mul Audi A6-l oli ka mingi aeg esisillas veider kiunumine. Tekkis see alates 60km/h. Kartsin et rattalaager on kinni jooksnud ja käib pesas ringi. Kuna ise midagi ei leidnud, siis käisin töökojas. Kutid uurisid silda ja kehitasid õlgu, et kõik on korras. Üks võttis siis auto ja tegi platsil kiirema ringi. Tagasi tulles oli nägu pikk - kiunub tõesti! Võtsid siis kõik laiali, puhastasid, uurisid ja lasid spreiga üle - tegid kõik mida oskasid. Ära sõites oli vaikne. Järgmisel päeval lasteaeda sõites alevi vahel jälle "ii-ii-ii".
Viskasin lihtsalt käega ja lasksin kiunuda, kuna midagi ohtlikku ei leitud. Vahel kiunus, vahel mitte, siis lõppes ühel hetkel kiun ära. Vahel harva on lühiajaliselt ja väga õrnalt midagi kuulda, siis kaob jälle.

Mul ühe berlingoga hakkas kiunuma kruusateel sõites tükk aega kangutasin ja otsisin. Lõpuks proovisin tagurpidi sõita ja vingumine kadus. Hiljem veel paar korda tekkis ja just porilombis. Veega uhus kivikese ketta vahele...

(17-04-2016, 14:02 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kuhu säärast harvaesinevat huijoovinat vaja läheb?

Tegemist on vene 5t tõstuki tagumiste rehvidega, millel mõõduks 8,25-15. Mul üks projekt kohe käsil kuhu need rehvid kenasti oma olemuse poolest sobiksid aga velgi pole.

Kas tõstuki veljed ei sobi, veel oli samad kummid 40T treileri all, veljed olid küll vitsaga.

(17-04-2016, 21:48 PM)v126 Kirjutas: [ -> ]Kas tõstuki veljed ei sobi, veel oli samad kummid 40T treileri all, veljed olid küll vitsaga.

Sobiksid küll vist, kuid ka neid pole saada eriti ja kui on, soovitakse nende eest mingit über summat mis mu plaanidesse ei mahu. 

(17-04-2016, 21:48 PM)v126 Kirjutas: [ -> ]Kas tõstuki veljed ei sobi, veel oli samad kummid 40T treileri all, veljed olid küll vitsaga.

sellised...2 tükki üle...

(17-04-2016, 22:00 PM)h2rra Kirjutas: [ -> ]sellised...2 tükki üle...

Enam ei ole üle

Kas 55mm betooni (valmissegust Ceresit zb, >=30MPa) jääb vanni aluse põranda valamisel väheks? Selle all (liim)puittalad+50+50 EPS100. Põranda mõõt 1x2,8m, kahte serva toetab vundament.
Ilmselt ikka ok? Peno uuristamine annaks sügavust, aga pole ehk tarvis? Tala samm ca 70cm, armatuur 6mm ja 150x150, lisaks mõned 1/2" toru jupid. 1/3 põrandal vesiküte, terve põranda peale tuleb ka el matt. Veekütte osa saab paksema betoonikihi.

...ja kumba pidi liimpuittala panna? Liimitriibud vertikaali? Ehk nagu lauad ülalt vaadates üksteise kõrval?

(22-04-2016, 19:16 PM)13piisab Kirjutas: [ -> ]Kas 55mm betooni (valmissegust Ceresit zb, >=30MPa) jääb vanni aluse põranda valamisel väheks? Selle all (liim)puittalad+50+50 EPS100. Põranda mõõt 1x2,8m, kahte serva toetab vundament.
Ilmselt ikka ok? Peno uuristamine annaks sügavust, aga pole ehk tarvis? Tala samm ca 70cm, armatuur 6mm ja 150x150, lisaks mõned 1/2" toru jupid. 1/3 põrandal vesiküte, terve põranda peale tuleb ka el matt. Veekütte osa saab paksema betoonikihi.

...ja kumba pidi liimpuittala panna? Liimitriibud vertikaali? Ehk nagu lauad ülalt vaadates üksteise kõrval?

55 mm küttega koos vähe, ilma veel võiks omal vastutusel    ja see 1/2 toru jäta ka sinna panematta. Oma kodus mina alla 100 mm ei julgeks vanni minna. Ja liimpuit ikka õiget pidi, st. mitte nii nagu kirjutasid. 
Võsa kindlasti kirjutab sulle tala kandevõimest nii ja naapidi 

(23-04-2016, 10:16 AM)klemm Kirjutas: [ -> ]

(22-04-2016, 19:16 PM)13piisab Kirjutas: [ -> ]Kas 55mm betooni (valmissegust Ceresit zb, >=30MPa) jääb vanni aluse põranda valamisel väheks? Selle all (liim)puittalad+50+50 EPS100. Põranda mõõt 1x2,8m, kahte serva toetab vundament.
Ilmselt ikka ok? Peno uuristamine annaks sügavust, aga pole ehk tarvis? Tala samm ca 70cm, armatuur 6mm ja 150x150, lisaks mõned 1/2" toru jupid. 1/3 põrandal vesiküte, terve põranda peale tuleb ka el matt. Veekütte osa saab paksema betoonikihi.

...ja kumba pidi liimpuittala panna? Liimitriibud vertikaali? Ehk nagu lauad ülalt vaadates üksteise kõrval?

55 mm küttega koos vähe, ilma veel võiks omal vastutusel    ja see 1/2 toru jäta ka sinna panematta. Oma kodus mina alla 100 mm ei julgeks vanni minna. Ja liimpuit ikka õiget pidi, st. mitte nii nagu kirjutasid. 
Võsa kindlasti kirjutab sulle tala kandevõimest nii ja naapidi 

Peaksid kasutama sellises olukorras spetsaalset betooni fiiber lisandiga kõrge survetugevusklassiga nt. C55/67 ja kuna kihi paksus vaid 55mm, siis sellelegi kehtib vaid oma garantii.

Miks puuriit alati ette poole kaldub, lao kuda tahad, alati see raisk avaldab soovi just välja poole kalduda. Sa pead vaeva nägema, et riit oleks sirge või taha poole kalduv. Mitte kunagi ei teki selline riida seisund iseenesest. Iga kuradi halg mis sa riita paned, pead vaatama, et jämedam ots oleks väljaspool riita, muidu tekib veelgi suurem kalle ette. Millest see tingitud on?

Tagant poolt on puuriit tavaliselt vastu teist riita/seina. Eespoolt kuivab halg paremini ... kuivanud puit on märjast peenem. Siit ka iseeneslik kaldumine just sinule vihatud suunas ... arvan ma.

....viplala'l kukkus riit ümber... 

Vanaisa õpetas mulle ja minul pole elujooksul ükski ümber kukkunud- 
1. tagumine ja esimene riit tuleb korraga laduda ja üksteise poole viltu, siis nad toetavad üksteist.
2. kahe riida vahele tuleb panna peenemaid halge/pilpaid puude vahele, et kaks riita omavahel paremini siduda ja siis riidad hoiavad üksteist püsti.
3. puit kuivades kahaneb ja seda mitte igalt poolt ühtlaselt- oksakohad kahanevad vähem ilma oksata rohkem ja nii tekib vajumine vahest ette vahest taha poole...
eriti saatanlikud külili viskajad on pliidipuu riidad 

Ümmargune riit naljalt ümber ei lähe, siis peab olema ikka väga halvasti laotud. 

(23-04-2016, 21:48 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Ümmargune riit naljalt ümber ei lähe, siis peab olema ikka väga halvati laotud. 

Oled sa lappinud?
Mina olen. See polegi nii lihtne. 
Raamatus "Küttepuud" on ka kirjakoht, kus üteldakse see keeruline olema. 

mul pole eriti riidad laiali vajunud. Põhjuseks on see et riida alus peab olema hea, kindel. Viimasel ajal armastan nn koerakaela nurka laduda. Pole vaja otsaposte ega nööre vaja vedada. Viimane suurem riit oli ahjupuud (mul ahju lähevad 50cm halud) 10m pikk,  2m kõrge- Ei kukkunud kusagile. Ja riita tuleb osata laduda kahujks