automoto.ee foorumid

Tsitaat:Elu jooksul olen pidanud olude sunnil igasugustel tööohutus ja tõstetööde koolitustel käima, lausa kirjaliku tunnistuse saanud mis lubab mitmes põhjamaa riigis lausa tornkraana peal töötada, kuid seda kuidas värvi järgi tõstevõimet või varutegurit määrata nüüd küll ei oska... 


Üldiselt ja laias laastus ei ole konksu värvil tõstevõimega mitte mingisugust seost.  Mõned tootjad on seda praktiseerinud kuid värvi järgi tõstekette eristada on rangelt keelatud, nö igaks juhuks.    Vajus endalgi suu ammuli alles kui 12 tonnist tõstukit nelja trossi otsas tõsteti.... noo need trossi mida siingi foorumis ikka müügiks olen pakkunud.  Nägi kes nägema pidi ning havatori mees läks uuesti koolitusele

Ma sain küll oma küsimusele vastuse, aga kuna ma ise arutelu algatasin, siis võtsin eraldi aega, et tõstekomponentide värvide asja selgitada. Meeldetuletuseks: väide oli konksu värvi kohta, keti kohta see ei käinud.

Niisiis, kas konksu tõstevõime ja värvi vahel on või ei ole mitte mingisugust seost? Certex kodulehel on välja toodud tõstevahendite komponendid klasside kaupa (mina ise ei ole selle firmaga seotud, see on lihtsalt hea koht kuhu viidata):
* klass 8 http://www.certex.ee/ee/ketid-ja--kompon...did__13904
* klass 10 http://www.certex.ee/ee/ketid-ja--kompon...did__13922
* klass 12 http://www.certex.ee/ee/ketid-ja--kompon...did__13942

Linkidel klõpsides on näha, et komponendid on klasside kaupa erinevat värvi. Seega väita, et ei ole mitte mingisugust seost, ei päde isegi väga laia laastu korral. 

Järgmine küsimus on see, et mida värv täpselt tähendab. Selle kohta esitasin küsimuse spetsialistile. (Jüri Piigli, Juri.Piigli@certex.net, tsitaat avaldatud tema loal.)


Tema vastus kett-troppide ja nende komponentide kohta: /... Siin on asi läinud seda rada, et värv eristab tootjaid ja lisaks veel iga tootja erinevaid tugevusklasse.

Tänapäeval kasutatakse peamiselt tugevusklasse 8, 10 ja 12. Klass 8 puhul on levinud, et kett ise on must ja komponendid võivad olla näit. kollased, punased, pruunid jne. ; klass 10 võib olla lilla, roosa, neoonroheline jne.; klass 12 sinine, helelilla jne.

Selgituseks veel, et komponentide baas on kett-troppidel väga lai ja vastavalt kliendi soovile saab koostada väga erinevaid tooteid. Reeglina erinevate tehaste tooted ühilduvad ( saaks ühendada isegi kl.8 ja kl.12 tooteid), kuid see võib kõne alla tulla vaid mingi spetsiifilise probleemi lahendamiseks, tulenevalt mõnede tootjate spetsiifilistest lahendustest (näit. keti lühendid).

Et eristada klass 10 ja klass 12 tooteid värvi järgi, peab olema teatud vilumus. Ainuke kindel garantii on usaldada toote maaletoojat ja muidugi lipiku andmeid .../

Seega kõige kindlam on tõepoolest mitte teha optimistlikke oletusi tõstevõime kohta. Kui meelde tuletada minu algset küsimust ja selles sisaldunud väidet, milles avaldasin kahtlust, et konks on/oli liiga väike või nõrk tema rakendusala kohta, siis ma ei näe vastuolu. Kui arvestada, et värvust ei või usaldada, siis oli kahtlus igati põhjendatud. 4x tugevusvaru käib kindla päritoluga konksu kohta.

Kust võiks meie kaubandusvõrgust leida määrdenipleid M6x0,75? Baltic Bolt ja "traktoripoed" pakuvad ainult M6x1,0. Või on kellelgi vanadest varudest veel selliseid nipleid vedelemas?

Viljandi linnas Paistu uulitsas olev Enberg kauples aastate eest küll kahes keermemõõdus niplitega. Tänast seisu ei tea. Samuti võib küsida raudtee juurest Hydroscandist (Raeli TÜV-ga ühes majas).
Metsamasinatel olenevalt tootjast on erineva sammuga niplid kasutusel.

Oskab keegi atsetüleeniga metalli painutamise kohta infot anda?
Nimelt vaja vedru ots ära painutada, kuid painutusel tekkisid praod painde kohta. 
Leek oli reguleeritud selliselt, et ca 1cm pikkuselt oli heledam leek. Kuumutuse ajal hoidsin kuumutatavat metalli heleda leegi sees (ca 7mm otsikust). 
Lasin erekollaseks (peaaegu sulama) ning lõin haamriga soovitud painde.
Mis puhul võib tekkida karboniseerumine vms mis metalli selliselt rabedaks muudab? 
Antud materjal on tegelikult ka külmalt painutatav (st viga on mu tehnikas).

Tere,kas kusagil müüakse taolist lainelist plekki??

(17-05-2016, 19:51 PM)Janka Kirjutas: [ -> ]Viljandi linnas Paistu uulitsas olev Enberg kauples aastate eest küll kahes keermemõõdus niplitega. Tänast seisu ei tea. Samuti võib küsida raudtee juurest Hydroscandist (Raeli TÜV-ga ühes majas).
Metsamasinatel olenevalt tootjast on erineva sammuga niplid kasutusel.

Viljandis on ka Hansaflex  raudteejaama lähedal, siis Pargi uulitsas enne Politseimaja Pargi ja Pärnumnt ristis Sanok ja pääle Pol maja MTZ varuosad

(17-05-2016, 22:44 PM)Raudteehull Kirjutas: [ -> ]Tere,kas kusagil müüakse taolist lainelist plekki??

võiksemate tükkidena leiab nn taaskasutus-analoogi ka mõningate masinate tagaistmete seljatoelt. Ma olen kadettE sedaani ja M 2137 istmete utiliseerimisel need tükid alles jätnud

(17-05-2016, 19:54 PM)qwerty009 Kirjutas: [ -> ]Oskab keegi atsetüleeniga metalli painutamise kohta infot anda?
Nimelt vaja vedru ots ära painutada, kuid painutusel tekkisid praod painde kohta. 
Leek oli reguleeritud selliselt, et ca 1cm pikkuselt oli heledam leek. Kuumutuse ajal hoidsin kuumutatavat metalli heleda leegi sees (ca 7mm otsikust). 
Lasin erekollaseks (peaaegu sulama) ning lõin haamriga soovitud painde.
Mis puhul võib tekkida karboniseerumine vms mis metalli selliselt rabedaks muudab? 
Antud materjal on tegelikult ka külmalt painutatav (st viga on mu tehnikas).

Kas praod tekkisid painutamisel? Kas painutamise abivahendid olid toatemperatuuril või ette kuumutatud?

Kahtlustaks kohtkarastumisest tekkinud termopingeid...

(17-05-2016, 23:12 PM)JaakH Kirjutas: [ -> ]

(17-05-2016, 19:51 PM)Janka Kirjutas: [ -> ]Viljandi linnas Paistu uulitsas olev Enberg kauples aastate eest küll kahes keermemõõdus niplitega. Tänast seisu ei tea. Samuti võib küsida raudtee juurest Hydroscandist (Raeli TÜV-ga ühes majas).
Metsamasinatel olenevalt tootjast on erineva sammuga niplid kasutusel.

Viljandis on ka Hansaflex  raudteejaama lähedal, siis Pargi uulitsas enne Politseimaja Pargi ja Pärnumnt ristis Sanok ja pääle Pol maja MTZ varuosad

Nonii, saaga sai vast õnneliku lõpu. Sanokid, Lehod, Hansaflexid, Würth'id, Enbergid, Baltic Bolt'id jt polnud sellise mööduga niplist kuulnudki. Lõpuks õnnestus läbi Hydroscand'i 5 saadaval olevat niplit ära tellida. Eestist oleks veel 4 tk võimalik läbi nende tellida 

Kas laagri ucp209 sisemine puks on treitav? Oleks tarvis senna sisse panna 46mm võll... Või on see lollimast lollim mõte ültse? Võlli ei kannata väiksemaks teha

Veneaegne kombain oli täis koonilise sisesaalega+mutriga pingutatava koonuspuksiga laagreid. 45 mm juures +- 1 mm pole neile probleem. Olen ka korra laagrit seest treinud- ajasin kuulidevahe nii liiva täis, et kinni kiilus. Pärast puhtakssaamisega tegu...

Kuulide vahele on kavalam kaltsu toppida, treida saab.

(20-05-2016, 22:57 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Kuulide vahele on kavalam kaltsu toppida, treida saab.

Mina olen kasutanud saepuru.

ise lootsin ka koonuspuksi peale, kuid sai siis külastatud laagripoodi ja +-0,2 võibolla aga millimeetrist pole haisugi. Laager on ise kinnine

Hüpe laagritelt ja tehnikalt haljastuse valdkonda Nimelt mure liiga kõrgeks kasvanud kuusehekiga, varjutab õuel meeletult palju päikest ära. Tänaseks on see u 16m kõrgune(eelnevalt 2x lõigatud ca 30a tagasi vb) ja mõte on see poole madalamaks teha ja ära kasutada vana lõikekoht. kas sellises kõrguses kuusehekk elaks sellise lõikuse üle või mitte? Või oleks mõistlik kohe jalapealt maha ja miskit kiirekasvulist asemele leida?

(21-05-2016, 09:51 AM)rbr999 Kirjutas: [ -> ]Hüpe laagritelt ja tehnikalt haljastuse valdkonda    Nimelt mure liiga kõrgeks kasvanud kuusehekiga, varjutab õuel meeletult palju päikest ära. Tänaseks on see u 16m kõrgune(eelnevalt 2x lõigatud ca 30a tagasi vb) ja mõte on see poole madalamaks teha ja ära kasutada vana lõikekoht. kas sellises kõrguses kuusehekk elaks sellise lõikuse üle või mitte? Või oleks mõistlik kohe jalapealt maha ja miskit kiirekasvulist asemele leida?

Kas soovitud kõrgusel, või sellest madalamal haljaid oksi on?
Kui on, siis kärbid okstest kõrgemalt ja painutad oksad üles ja seod (8m kõrgusel...?). Jõulukuuskede kasvatajad pidada sama trikki kasutama. Mina noorendasin erandkorras õunapuid.
Ilusat ja head sellest ei tule...

Latvasi tuleks alati lõigata desembri lõpus...  siis saab osa raha tagasi.   Jõuludeks kuused tuppa.

(21-05-2016, 09:58 AM)h2rra Kirjutas: [ -> ]Latvasi tuleks alati lõigata desembri lõpus...  siis saab osa raha tagasi.   Jõuludeks kuused tuppa.

Jajah. Ja vähemalt 75 cm. peab jääma ilma ladvata kasvama. Siis on hea omanikul vaadata,et kuusevargad on jälle käinud.

Kuused elavad selle kärpimise lõdvalt üle aga okasteta ala ei lähe iialgi enam roheliseks, see on kuuskedega toimetamise juures point.

VIKAN
Sellise kirja leidsin ühelt kõveralt "kraapsult", no see, millega kumera autoosa (katus jne) pealt pesuvee saab maha. Internet juhib näguderaamatusse. Kas keegi teab, kus müüakse kõverat kraapsu?