(30-06-2016, 15:48 PM)Envir Kirjutas: [ -> ]Tsitaat:aga kui püsti ei jaksa tõsta ei jaksa ka hargile tõmmata vist
Külili sikli ülestõstmine ja hargile tõmbamine on kaks täiesti ise asja. Hargile tõmbamine on oluliselt mugavam, olen isiklikult õpetanud selle selgeks õblukesele naisterahvale, kes kaalus vb 45kg. Külili motikat tuleb sõna selles tähenduses maast tõsta, hargile tõmbamiseks tuleb keha lihtsalt sirgu suruda.
Kehabsirgu suruda ja vast kergendab ka inerts.Pane nt 5cm paks pruss ratta ette ja kohapealt lükates kas jaksad üle lükata?Kerge hooga lupsti üle.
Vähemalt Yamaha Diversionil on seisujalal pedaalimoodi pikendus. Võtad paagiäärest, tõmbad nõks tahapoole ja kohe parema jalaga kogu keha raskus pikendusele. Kerkibki jalale. Keti vahuga möksimisel hädavajalik.
(30-06-2016, 12:11 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ] (30-06-2016, 11:34 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kõigile ohtlik on mahl limaskestadele sattudes, nahale sattumisel ei erine nõgesest 
.
Tean meest, kes omal ajal kraavipervede ja liinialuste niitmisega töö kõrvalt lisa teenis. Läks Sosnovskile kah trimmeriga ära tegema nagu eesti mees muiste - palja peaga, maikas ja lühikestes pükstes... Lõpetas naha-arsti juures, ise rämedalt kärnas. Pool suve tuli pikki riideid kanda ja ennast salvidega tohterdada. Ja ei ole mingi allergik. Seepärast nii julge oligi, et midagi polnud varem juhtunud.
Nõgesest asi kaugel - juba kerge riivamisega (nii et ise ei pruugi tundagi) on prisked villid üleval, paranevad ja armistuvad aeglaselt (omast kogemusest, jäljed peale 7 aastat siiani seljal). Põhjuseks naha vastupanuvõime kadumine UV-kiirgusele ehk pilves ilmaga pole tagajärjed nii hullud. 4x4 foorumis pajatas keegi kuidas lapsepõlves plaanisid vilepille või puhkpüsse teha... õnneks mõtteks jäigi.
Limaskesta-jutt - ei taha uskuda, toodi siia ju lehmade toidulaua rikastamiseks.
(30-06-2016, 22:41 PM)mart77 Kirjutas: [ -> ]Nõgesest asi kaugel - juba kerge riivamisega (nii et ise ei pruugi tundagi) on prisked villid üleval, paranevad ja armistuvad aeglaselt (omast kogemusest, jäljed peale 7 aastat siiani seljal). Põhjuseks naha vastupanuvõime kadumine UV-kiirgusele ehk pilves ilmaga pole tagajärjed nii hullud. 4x4 foorumis pajatas keegi kuidas lapsepõlves plaanisid vilepille või puhkpüsse teha... õnneks mõtteks jäigi.
Limaskesta-jutt - ei taha uskuda, toodi siia ju lehmade toidulaua rikastamiseks.
Ju ma siis olen tundlik nõgesele ja ei ole tundlik sosnovskile...
Samas - ma ei ole sosnovskit trimmerdanud ka, noaga vehkides läbi tavaliste tööriiete ei olnud mingit kahjulikku mõju. Paljale nahale sattunud piisad ei teinud samuti muud, kui kerge punase laigu paariks päevaks. Samas tean ma inimest, kes läheb kärna juba ainuüksi sosnovski nägemisest - eks tundlikkuse aste on erinev. Eks igaüks peab ise otsustama, kas tal on vaja oma tundlikkuse teadasaamiseks inimkatse läbi viia või mitte. Ohutum on end sosnovski mahlas mitte marineerida
Karuputk noorena on üsna ohutu - silokultuurina tuli tarvitada enne sarika moodustumist (siis on see sihuke armas ja pehme roheline tuust). Õitsemalastud põrguline on oma mahlad lõpuni valmis treinud ja seepärast ükski rohusööda seda ka ei puutu. Ning ega ta noorena ka suurem asi ole - egas ilmaasjata praeguse aja lehmad (ja muud rohusööjad) hoopis teistest liikidest meisterdatud silost toitu lumisel ajal. Kord siiatoodud sitta peame aga jätkuvalt koristama...
Erinevate liikide limaskestade vastupidavus erinevatele ainetele on kaunikesti erinev, seda ei tasu ka unustada.
Õnnetuseks valmivad õitsemahakanud sarikas seemned idanemisvõimeliseks isegi siis, kui putk läbi lõigata. Ehk hea tulemuse saamiseks tuleb sarikad kokku koguda ja hävitada kas prügikotis või põletades. Kel oma maal häda ja mahlale tundlik ollakse, siis aitab ka sarikatele kottide pähe sidumine, et valmivad seemned levida ei saaks. Kui pruukida musta kotti ja taevaisa kõvasti päikest annab, võib heal juhul seemned ka surnuks keeta
(30-06-2016, 12:00 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (30-06-2016, 11:55 AM)Necro Kirjutas: [ -> ]Oh. Väga äge kaardirakendus. Ma katsun koos piltidega ka asukohad ära määrata. Kasvõi koordinaatidega. Siis saab edasi tegutseda. Idee poolest see vist paha ei tee, kui ma selle info kuhugi vallale või keskkonnaametile edastan?
Kui ei põe jälitamismaaniat, siis ei sünni kahju. Aga kui tundub, et juba jälitatakse, siis jääb veel üks märk maha küll...
Enne kiika kaardilt, kas koht mitte juba menetluses ei ole.
Vaatasin järgi. Neid alasid kaardil märgitud pole. Igaks juhuks kontrollin üle, enne kui tõsisemaks asjatamiseks läheb!
Eile käisin, tegin sellest suuremast isendist pilti. Hoidsin kuskil 4-5 meetrit vahet. Pildid jäid praegu kaamerasse. Õhtul viskan siia ka üles. Kaugelt paistab suur taim, aga lähedalt on päris könnivõitu. Kuskil 1,6-1,8m pikk. Ja pisemad taimehakatised on kõrval. Jälgisin hoolikalt maapinda, et neid pisemaid võsukesi rohkem poleks kuskil jalge all ning hoidsin ohutut distantsi. See ülemine õisik oli suuremal taimel väga võimas. Valge puhmas peas. Nagu miskine albiino-afro.
Mida sa selle jälitamise all silmas pead? Et võimud panevad lutika külge?
(01-07-2016, 09:03 AM)Necro Kirjutas: [ -> ]Hoidsin kuskil 4-5 meetrit vahet... Jälgisin hoolikalt maapinda, et neid pisemaid võsukesi rohkem poleks kuskil jalge all ning hoidsin ohutut distantsi.
Mida sa selle jälitamise all silmas pead? Et võimud panevad lutika külge?
Nii hull see asi nüüd ka ei ole, et eemalt binokliga vaatama peab. Ei tasu lihtsalt taime katki teha ega tema vastas aeleda nagu kass palderjaniga.
Aga jälitamise vastu aitab ainult fooliummüts.
[
attachment=58458]
Kui ikka kodust vaid kilomeeter, poolteist kaugel, tasub see jäledus ise ära hävitada kui aeglaselt toimiva riigi, vallaga asja ajada. Paljalt labidaga maharaiumisest vähe, mõni päev hiljem gaasipõletiga poolkuiv õiekobar lõplikult hukata.
Mul sauna juurde oli keegi õisiku maha poetanud. Ei paanitsenud, küll kõduneb, Aga ei -seeme oli kuidagi valminud ja oma kaheksa aastat tuli kevadel noori putkesid niita.
Kas Roundup sosnovskile ei mõju?
Vaatasin mingi hetk tagasi üht filmi, kus autos kõrvalsõitjana olev isik, lõi sõidu pealt ukse lahti ja väljas olev relvaga pahalane sai otsustava löögi. Silma järgi võis auto kiirus olla oma 60-70 km/h. Ja siit tekkis küsimus... Auto uksele mõjub õhu poolt tekitatud surve. Mitu kg peab inimene suutma endast ühe käega tõugata kui sõiduk liigub ütleme 60 km/h, et uks ristseliti valla lüüa, eeldades et tegemist on keskmise keskklassi sedaaniga, minu arust üsna raske ülesanne, kuid üsna tihti näeb sellist pilti kinudes. Kuna ma igasugu arvutustes üsna tume olen, siis ei oska seda ise välja arvutada.
Ma saan aru, et siin on tegemist üpris paljude teguritega. Näiteks ukse nurk auto suhtes, enne pahalaseni jõudmist. Ukse pindala ja kas klaas oli ukse avamise ajal kinni või lahti. ukse voolujoonelisus, Ukse inertsist, mis sõltub ukse massist ja millele antakse suurem kiirus alguses, kui ukse nurk ja sellele mõjuv õhusurve on väiksem, kuid kas oleks sellist keskmist kg võimalik välja arvutada?
Kindlasti on võimalik arvutada aga muutujaid on liiga palju, et tulemus hea saaks. Enamuse neist loetlesid juba üles. Proovi lihtsalt kusagil vaiksemas kohas ise juhiust erinevatel kiirustel lahti lükata ja vastus (nagunii ligikaudne) ongi käes!
(01-07-2016, 18:51 PM)Walter Kirjutas: [ -> ]Kas Roundup sosnovskile ei mõju?
Ainult noorele taimele. Kui õisik on tekkinud, sii glüfosaat enam ei tapa seda taime. Vat nii kõva tegelane.
Nende ainetega ongi oma aeg kas oli vist kahe idulehega vist.
(02-07-2016, 01:36 AM)viplala Kirjutas: [ -> ]Vaatasin mingi hetk tagasi üht filmi, kus autos kõrvalsõitjana olev isik, lõi sõidu pealt ukse lahti ja väljas olev relvaga pahalane sai otsustava löögi. Silma järgi võis auto kiirus olla oma 60-70 km/h. Ja siit tekkis küsimus... Auto uksele mõjub õhu poolt tekitatud surve. Mitu kg peab inimene suutma endast ühe käega tõugata kui sõiduk liigub ütleme 60 km/h, et uks ristseliti valla lüüa, eeldades et tegemist on keskmise keskklassi sedaaniga, minu arust üsna raske ülesanne, kuid üsna tihti näeb sellist pilti kinudes. Kuna ma igasugu arvutustes üsna tume olen, siis ei oska seda ise välja arvutada.
Ma saan aru, et siin on tegemist üpris paljude teguritega. Näiteks ukse nurk auto suhtes, enne pahalaseni jõudmist. Ukse pindala ja kas klaas oli ukse avamise ajal kinni või lahti. ukse voolujoonelisus, Ukse inertsist, mis sõltub ukse massist ja millele antakse suurem kiirus alguses, kui ukse nurk ja sellele mõjuv õhusurve on väiksem, kuid kas oleks sellist keskmist kg võimalik välja arvutada?
Siin peaks lahenduskäik olemas olema, vaja ainult oma algandmed sisse panna:
http://imageshack.com/a/img922/8625/yZ3u2Y.jpg
(02-07-2016, 11:27 AM)veix__ Kirjutas: [ -> ] (02-07-2016, 01:36 AM)viplala Kirjutas: [ -> ] Mitu kg peab inimene suutma endast ühe käega tõugata kui sõiduk liigub ütleme 60 km/h, et uks ristseliti valla lüüa,
Siin peaks lahenduskäik olemas olema, vaja ainult oma algandmed sisse panna:
http://imageshack.com/a/img922/8625/yZ3u2Y.jpg
Langevarjuri vabalangemise kiirus olenevalt asendist õpetati vene ajal 180 km/h +- 30km/h. Pidi kehtima normaalatmosfääri korral 0m kõrgusel merepinnast.
Edasi juba lihtne ülaltoodud valemisse andmed sisse ja....
180/60=3; Keskmse langevarjuri kaal 80 kg pindala 1/3 ruutmeetrit. Järeldus: 1 ruutmeetrise ukse avatult hoidmiseks kiirusel 60 km/h läheb 80kg jõudu. Seda ukse keskel asuval käepidemel. Ukse servast hoides poole vähem. No pisinüansid nagu silma paistev päike ja ilusad tibid tee ääres ei peaks musklijõu vajadust mõjutama. Mõjutab küll see, et käsi on ukse suhtes mingi (nt45 kraadise) nurga all aga kes keelab avatud ukse taga väljaspool autot istuda. Teoreetiliselt võib seal ka iste olla.
(02-07-2016, 12:36 PM)aavu Kirjutas: [ -> ] (02-07-2016, 11:27 AM)veix__ Kirjutas: [ -> ] (02-07-2016, 01:36 AM)viplala Kirjutas: [ -> ]Vaatasin mingi hetk tagasi üht filmi, kus autos kõrvalsõitjana olev isik, lõi sõidu pealt ukse lahti ja väljas olev relvaga pahalane sai otsustava löögi. Silma järgi võis auto kiirus olla oma 60-70 km/h. Ja siit tekkis küsimus... Auto uksele mõjub õhu poolt tekitatud surve. Mitu kg peab inimene suutma endast ühe käega tõugata kui sõiduk liigub ütleme 60 km/h, et uks ristseliti valla lüüa, eeldades et tegemist on keskmise keskklassi sedaaniga, minu arust üsna raske ülesanne, kuid üsna tihti näeb sellist pilti kinudes. Kuna ma igasugu arvutustes üsna tume olen, siis ei oska seda ise välja arvutada.
Ma saan aru, et siin on tegemist üpris paljude teguritega. Näiteks ukse nurk auto suhtes, enne pahalaseni jõudmist. Ukse pindala ja kas klaas oli ukse avamise ajal kinni või lahti. ukse voolujoonelisus, Ukse inertsist, mis sõltub ukse massist ja millele antakse suurem kiirus alguses, kui ukse nurk ja sellele mõjuv õhusurve on väiksem, kuid kas oleks sellist keskmist kg võimalik välja arvutada?
Siin peaks lahenduskäik olemas olema, vaja ainult oma algandmed sisse panna:
http://imageshack.com/a/img922/8625/yZ3u2Y.jpg
Kirjuta viimase kasti ALLA, siis näevad teised ka su mõtet!
(02-07-2016, 12:45 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Kirjuta viimase kasti ALLA, siis näevad teised ka su mõtet!
Ei näe.
Kiire muutmine. Teatud ajast tekkis siin foorumis probleem postitamisega. Ükski post läbi ei läinud. Sellest ajast on komme teha postitus ilma omapoolse kommentaarita, mis niikuinii ei salvestu. Et siis kohe teha KIIRE MUUTMINE. Aga näe imet, täna läks Ei näe juba algselt kaasa. Aitähh meenutamast, et nüüd töötab jälle vanaviisi.
Kuulge, kuda te murutraktori terad kätte saate? Mis võtit kasutades? Pneumaatilisega vaid? Kumba pidi keerama peab?
(02-07-2016, 15:52 PM)pannkook Kirjutas: [ -> ]Kuulge, kuda te murutraktori terad kätte saate? Mis võtit kasutades? Pneumaatilisega vaid? Kumba pidi keerama peab?
Kui Yardman, siis vastupäeva keerates. pikk lehtvõti otsa, hoiad ühe käega terast kinni ja teisega surud võtit. Lihtsam on niiduagregaat alt ära võtta ja siis saad kergemini nokitseda, kui kõvasti kinni on. Läks sinna vist 24 võti. Ja niiduagregaat käib väga kergesti alt ära. Jäta lihtsalt meelde, kuidas rihm peal oli, muidu ei oska tagasi panna.