(14-07-2016, 10:54 AM)_rein_ Kirjutas: [ -> ]Otsid tuttava kellel tööpingilood.Neid on täpsusega kuni 0,02mm meetri kohta.Minul on olemas 0,1mm meetri kohta.
See on vast ikka eraldusvõime, mitte täpsus. Näidu viimane koht ei ole riista täpsus mitte
Kuidas hinnata õhkjahutusega kahetaktilise mootori jahutussüsteemi efektiivsust? Nimelt üks sundjahutuseta kahetaktiline sai endale iseehitatud sundjahutuse ühe projekti tarbeks. Kui kõrgele võib silindripea temperatuur tõusta ilma komplikatsioonidetta? Praegu mõõtsin osakoormusega töötava mootori silindripea pealt 160 C.
(14-07-2016, 11:42 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (14-07-2016, 10:54 AM)_rein_ Kirjutas: [ -> ]Otsid tuttava kellel tööpingilood.Neid on täpsusega kuni 0,02mm meetri kohta.Minul on olemas 0,1mm meetri kohta.
See on vast ikka eraldusvõime, mitte täpsus. Näidu viimane koht ei ole riista täpsus mitte
Kui pingiloodi olete näinud,siis saate aru et jaotise väärtusega on ka võimalik loodida.Samas treipingi limbi jaotis on 0,1,aga treida saab vajadusel 0,02mm.
(14-07-2016, 20:58 PM)CORRADOg60 Kirjutas: [ -> ]Kuidas hinnata õhkjahutusega kahetaktilise mootori jahutussüsteemi efektiivsust? Nimelt üks sundjahutuseta kahetaktiline sai endale iseehitatud sundjahutuse ühe projekti tarbeks. Kui kõrgele võib silindripea temperatuur tõusta ilma komplikatsioonidetta? Praegu mõõtsin osakoormusega töötava mootori silindripea pealt 160 C.
Ma ep tea kas seda nüüd piibli eest võtta tasub, aga mingi ettekujutuse suurusjärgust ehk saab:
[
attachment=58653]
Kui temperatuuri muidu maha ei saa, siis küsi AGA-st vedelat lämmastikku, -195,8*C peaks maha jahutama küll.
Väikseim nõu on neil 20L minu teada. Ülejäägiga peaks saama lastele keset suve hoovi liuvälja teha.
(15-07-2016, 08:04 AM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Kui temperatuuri muidu maha ei saa, siis küsi AGA-st vedelat lämmastikku, -195,8*C peaks maha jahutama küll. Väikseim nõu on neil 20L minu teada. Ülejäägiga peaks saama lastele keset suve hoovi liuvälja teha.
Ega ma mersuniidukit ei ehita, et niivõrd töökindlat ja tõhusat meetodit vaja oleks...
muruniiduki kohta öeldi, et töötemperatuur on 200-300 kraadi suvel
300c juures on alumiinium juba pehme ja silindrikaane peal püsimine kahtlane.
200c on aga kastoorõli maksimaalne taluvuspiir.
Kui rääkida mitte korraks töötamisest enne kokkujooksmist vaid kestvast töötamisest ei tohiks 120-130c ületada.
Üle selle hakkab juba võimsus langema ja hõõgsüüde ning detonatsioon on kerge tekkima.
Kahetaktilise mootori temperatuuri kontrolli all hoidmisel on võlusõna küttesegu koostis, ehk mida rikkam seda jahedam.
Teadmata mida see mootor teeb, mis töömahuga on ja mis pööretevahemikus käib on raske midagi konkreetset soovitada.
(16-07-2016, 09:40 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]300c juures on alumiinium juba pehme ja silindrikaane peal püsimine kahtlane.
200c on aga kastoorõli maksimaalne taluvuspiir.
Kui rääkida mitte korraks töötamisest enne kokkujooksmist vaid kestvast töötamisest ei tohiks 120-130c ületada.
Üle selle hakkab juba võimsus langema ja hõõgsüüde ning detonatsioon on kerge tekkima.
Kahetaktilise mootori temperatuuri kontrolli all hoidmisel on võlusõna küttesegu koostis, ehk mida rikkam seda jahedam.
Teadmata mida see mootor teeb, mis töömahuga on ja mis pööretevahemikus käib on raske midagi konkreetset soovitada.
Kõik oluline öeldud.
Jahutuse tõuhusust aitab lisada see, kui jahutusribid on puhtad ja valujääkideta ning soojenenud õhu lahkumine on võimalikult vaba.
(14-07-2016, 22:07 PM)_rein_ Kirjutas: [ -> ] (14-07-2016, 11:42 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]See on vast ikka eraldusvõime, mitte täpsus. Näidu viimane koht ei ole riista täpsus mitte
Kui pingiloodi olete näinud,siis saate aru et jaotise väärtusega on ka võimalik loodida.Samas treipingi limbi jaotis on 0,1,aga treida saab vajadusel 0,02mm.
Analoogskaalaga jah - jagad skaalaühiku väiksemateks osadeks. Kogemuse ja hoolikuse korral töötab päris hästi.
Diginäidu korral ei ole kunagi kindel, kas 25,4 kraadi on tegelikkuses 25,36 või 25,44 - mõlemad ümardab süsteem näiduks 25,4... Analoognäidu korral on täpsel ja hoolikal mõõtjal võimalik hinnata, kummale poole näit kaldub. Ning vastavalt putsukarva kolmandiku võrra juure panna või maha võtta, eksole
(15-07-2016, 08:04 AM)Basilio Kirjutas: [ -> ]...
Kui temperatuuri muidu maha ei saa, siis küsi AGA-st vedelat lämmastikku, -195,8*C peaks maha jahutama küll. Väikseim nõu on neil 20L minu teada. Ülejäägiga peaks saama lastele keset suve hoovi liuvälja teha.
Oli see vist nii, et siuksel temperatuuril on elavhõbe haamriga kildudeks purustatav? Mida siis muud metallid veel teevad, kui temperatuuri šokk on 400 kraadi? Toda kino tahaks isegi näha, kui tulisele malmblokile vedelat lämmastikku lasta...
Igas suuremas lüpsifarmis on Devari anum vedela lämmastikuga olemas. Kui "pulliga" jutule saad, ei keela sulle lusikatäit. Pead muidugi kiire poiss olema, haihtub see leem sekunditega. Viljandimaal käib kaubik lämmastikutünniga kas kord nädalas või oli kord kuus Jämejala vetpoe hoovis neile lisa andmas. Lendavad "pullid" oma nikkeltünnidega kohale. Kilohind polnud midagi hullu- vist 5 eurot. Saad, kui kuskile panna...
Sõjaväes vedele hapniku vagun oli suurem ehitis, aga valati niisama voolikust kui lämmastikkugi.
Kust võiks Tallinna nimelises linnas leida suurima valiku vene muusikaga CD-sid?
Ühe nostalgiaürituse jaoks on vaja veidi spetsiifilist muusikat.
A.
(16-07-2016, 09:40 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]300c juures on alumiinium juba pehme ja silindrikaane peal püsimine kahtlane.
200c on aga kastoorõli maksimaalne taluvuspiir.
Kui rääkida mitte korraks töötamisest enne kokkujooksmist vaid kestvast töötamisest ei tohiks 120-130c ületada.
Üle selle hakkab juba võimsus langema ja hõõgsüüde ning detonatsioon on kerge tekkima.
Kahetaktilise mootori temperatuuri kontrolli all hoidmisel on võlusõna küttesegu koostis, ehk mida rikkam seda jahedam.
Teadmata mida see mootor teeb, mis töömahuga on ja mis pööretevahemikus käib on raske midagi konkreetset soovitada.
Enda tunne ütles ka, et kuidagi kahtlaselt kuuma hakkas mootor õhkama ja kahtlast lõhna levitama. Võimsuse langemist mis nii väiksel mootoril kohe tunda on ei täheldanud veel. Paarist lühikesest katsetusest kaugemale ei läinud. Segu kindlasti lahja ei ole ja silindri jahutusribid täiesti puhtad.
Soovitada pole midagi vajagi. Lihtsalt tuleb õhuvoolu kogust/kiirust silindripea ümber suurendada. Selle saavutamine nõuab küll pisut ventilaatori ja tuulekoja modimist...
(16-07-2016, 10:43 AM)hulgus Kirjutas: [ -> ]Toda kino tahaks isegi näha, kui tulisele malmblokile vedelat lämmastikku lasta...
Pakun et midagi erilist ei juhtu. Sekundi murdosa jooksul tekib aurustunud gaasist kiht vahele ja ülejäänud vedel osa kargab kuulikestena põrandat pidi laiali. Tagasi võib ka virutada, vastu silmi ntx. No teoreetiliselt.
Tundub, et 'veneaegsed' montaazipüstolid ПЦ 84 ja МЦ 52 on Venemaal täitsa kasutuses veel
http://www.komplektacya.ru/pc84.htm. Huvitav, kas tänasel päeval neile erinevaid padruneid ja naelu ka Eestis müüakse?
Lähed venest tood seal ju praegu hinnasula
.
Kas keegi teab, mis on sellise (puidu)puurpingi/freespingi nimi, mida saab kasutada liimupuitkilpide servadesse tüübliaukude (8mm) tegemiseks?
Vaja paras ports auke teha ja sooviks paremat täpsust, kui käsitsi tegemine, kuna detailid lõikab CNC pink välja (suuremal tasapinnal ka tüübliauke piisavalt).
Väikestel tegijatel seda võimekust pole ja päris suurte juurde pole mõtet minna aega viitma, kuid kellelgi keskmisel vast ikka on.
Kui Viljandimaa Abja kaugel pole, siis helista mu pojale 53747287. Töötab puitkilpide liimijal. Seal veel igasugu imemasinaid, vast saavad aidata. Annab vähemalt ülemuse telefoni.
(18-07-2016, 11:11 AM)Jahimees Kirjutas: [ -> ]Kas keegi teab, mis on sellise (puidu)puurpingi/freespingi nimi, mida saab kasutada liimupuitkilpide servadesse tüübliaukude (8mm) tegemiseks?
Vaja paras ports auke teha ja sooviks paremat täpsust, kui käsitsi tegemine, kuna detailid lõikab CNC pink välja (suuremal tasapinnal ka tüübliauke piisavalt).
Väikestel tegijatel seda võimekust pole ja päris suurte juurde pole mõtet minna aega viitma, kuid kellelgi keskmisel vast ikka on.
Selle masina nimi oli meil kooli aeg mitmespindliline puurpink
Need vahed seal olid vist 32mm vahega ja alates 21 puuri korraga kuni 100-ni välja, oleneb palju raha on välja käia...
Üks masin ka-
http://www.puidumasin.ee/et/puurimissead...gf-21.html
Need väiksed metsatõstukid mis atv ja väikeste põkade taha tehakse,noole toru on 100x80,aga teab keegi palju seinapaksus võiks olla?3-4 mm?