(18-08-2016, 12:43 PM)kr8nik Kirjutas: [ -> ]Viskan lihtsalt ühe küsimuse õhku, mis mind aeg-ajalt on kukalt kratsima pannud. Miks nimetatakse elektrilisi klaasitõstukeid mugavusvarustuseks?
Olen kasutanud palju erinevaid autosid, nii elektriliste klaasitõstukitega kui ilma. Kui tavalisel autol tahad akent veidi avada, siis tõstad vasaku käe (rooli taga olles), liigutad klaasitõstuki vänta ja lased käe uuesti alla. Kokku 3 liigutust. Niinimetatud mugavusvarustusega autos tõstad vasaku käe, vajutad nuppu ja lased käe alla. Täpselt sama arv liigutusi. Seis 1:1, kui elektriline klaasitõstuk tegi ikka akna vajalikul määral lahti. Vastasel juhul tuleb nuppu veel mitu korda ühte ja teistpidi klõpsutada.
Sageli tuleb aga autos istuda ja kedagi/midagi oodata (praamijärjekorras, kaupluse parklas, teeremondi foori taga jne). Kui mootor on välja lülitatud, piisab tavalises autos akna paotamiseks/sulgemiseks ikka kolmest liigutusest, niinimetatud mugavusvarustusega autos on aga juba jupp maad rohkem sebimist - tõstad parema käe, keerad süüte sisse (tuled süttivad, kütteseade ärkab ellu, turvavöö andur hakkab piiksuma jne, jne), tõstad vasaku käe, vajutad aknatõstuki klahvi, lased vasaku käe alla, keerad parema käega süüte välja, lased parema käe alla. Kokku vähemalt 7 liigutust. Seis 2:1 niinimetatud ebamugavama variandi kasuks.
Hoopis hulluks läheb aga asi situatsioonis, mil pead mõneks ajaks autost lahkuma, aga keegi jääb sind autosse ootama. Läksin hiljuti panka, 10-aastane tütar jäi autosse. Loomulikult ei jätnud ma süütevõtmeid ette, aga et lapsel liiga lämbeks ei läheks, jätsin akna veidi lahti. Pangas oli pisike saba, tuli oodata. Mingil hetkel läks õues päris pimedaks ja hakkas tihedat hoovihma sadama. Ilma mugavusvarustusega autos oleks lapsel piisanud sirutada käsi välja, keerata veidi klaasitõstuki vänta ja oleks kõik korras olnud. Aga kuna mul on mugavusvarustusega auto, pidin jooksma õue, avama auto ukse, istuma autosse, õngitsema taskust auto võtmed, toppima need süütelukku, keerama võtit, vajutama klaasitõstuki nuppu, lülitama süüte välja, eemaldama võtme süütelukust, ronima autost välja, virutama ukse tagantkätt kinni ja jooksma läbi tiheda vihma taas panka, et teada saada, et minu järjekord on juba läbi. Kokku tuli umbes 15 liigutust, pluss veel see, et olin läbimärg, nagu ka auto juhiiste. Mugav, kas pole? Seis 3:1 niinimetatud ebamugavama variandi kasuks.
Miks küll nimetatakse elektrilisi klaasitõstukeid mugavusvarustuseks?
Mitte keegi ei keela moskvitsiga sõita, seal ei ole seda painavat mugavusvarustust.
Uskumatu lihtsalt, mille üle inimesed vinguda viitsivad.
Päris autodel liiguvad aknad ka mõnda aega peale süütevõtme eemaldamist süütelukust. Nagu ka salongivalgustus kustub ise peale mõnda aega põlemist ära isegi lahtiste ustega. Naljakas on seletada iga kord et mul nii nuti pill (1996a B5
) kui küsitakse et kas aku tühjaks ei saa kui auto päev läbi lahtiste ustega seisab...
(18-08-2016, 13:11 PM)Laurts Kirjutas: [ -> ]Päris autodel liiguvad aknad ka mõnda aega peale süütevõtme eemaldamist süütelukust. Nagu ka salongivalgustus kustub ise peale mõnda aega põlemist ära isegi lahtiste ustega. Naljakas on seletada iga kord et mul nii nuti pill (1996a B5 ) kui küsitakse et kas aku tühjaks ei saa kui auto päev läbi lahtiste ustega seisab...
Lisaks saab päris autodel võtmest aknaid kinni/lahti panna/teha ühe näppuvajutusega ja seda pangast või toast lahkumatta.
Ja eelpoolmainitud VW masinatel (vähemalt Golf 3 ja Passat B5) saab ukselukus võtit põhjas (kinni või lahti) hoides ka aknaid (mõlemaid) üles-alla lasta juhiukselukust. Üsna mugav tegevus akende kinnilaskmiseks autost lahkumisel või jahutuseks enne sisenemist.
Aga traditsiooniliste "vänttronic" akende kindel eelis on mehaanika lihtsus (odavamad komponendid mis katki võivad minna) ning näiteks jääteel musta tsenaariumi korral paluks igaüks igaksjuhuks manuaalselt vändatavaid aknaid.
Odavamate osade kohapealt meenub näide kui ca. 8 aastat tagasi lammutusest Vectra B-le juhipoolset peeglit otsisin ja kohe õhinaga küsiti et kas el. peegel? Kui vastasin et ei, siis vajus mitmes kohas töötajal nägu mossi ja tuju kadus sest teenitav rahasumma kahanes märgatavlt (vist oli 150 vs. 4-500 krooni selajal umbes).
Aga mind kummitab juba mõnda aega üks küsimus. Et tänapäeval peab lapsel autos kaasasõitmiseks vastavalt suurusele ja vanusele olema autos turvavööga kinnitatud turvatool, mille puudumisel saab trahvi (reaalselt olen näinud). Aga teoretiseerime et igapäeva autoks on turvavöödeta masin (puusalt nt. Gaz 21 aastast 1965) millel polegi turvavöid ja seega pole ka turvatooli kuhugi kinnitada. Kas sellisele masinale siis antud "lapseveo" seadused ei kehti? Või ei tohigi nii vanas masinas lapsi sõidutada (palju huumorit on EU seadustega igapäevaeluks saanud, nt. auto ise lammutamise keeld). Või on tegu nn. halli alaga, et võib teha nii aga õige päris ei ole?
Oeh, EU seadusi ei ole olemas.
Samas võiks juht olla kursis kehtivate Eesti seadustega... Lapse vedamise kohta on terve
§36 LS.
Kuigi jääb selgusetuks, miks on selleks piirpikkuseks just 150 cm ja vanuseks 3 aastat. Mu tirtsud peaks olema üsna HArju keskmised, aga kohe-kaheksa-aastane on ikka 130 kanti...
Ma ikkagi tahaks kuulda põhjendust, miks peaks turvavöödeta sõidukis turvatooli/istmekõrgendust pruukima. Mul on olnud kaks korda vestlus kordnikega selle üle, kas tagaistmel keskel 2-punktivööga kinnitatud laps on nõuetekohaselt või mitte. Seni oleme jõudnud ühisele arusaamisele, et on küll.
Pidamata on (ja loodetavasti ka jääb) diskussioon liiklusjärelvalveametnikuga selle üle, kas 3-punktivöö alumine rihm on võrdne kahepunktivööga või mitte...
Sest 130-sentimeetrisel jookseb 3-punktivöö kenasti üle kõri ilma istmekõrgenduseta. Seni on lühikesed hädasutsud saanud just nii sõidetud: 3p vöö kinni, ülemine rihm selja tagant pingule ja alumine üle puusade.
(18-08-2016, 15:32 PM)mossepower Kirjutas: [ -> ]Aga mind kummitab juba mõnda aega üks küsimus. Et tänapäeval peab lapsel autos kaasasõitmiseks vastavalt suurusele ja vanusele olema autos turvavööga kinnitatud turvatool, mille puudumisel saab trahvi (reaalselt olen näinud). Aga teoretiseerime et igapäeva autoks on turvavöödeta masin (puusalt nt. Gaz 21 aastast 1965) millel polegi turvavöid ja seega pole ka turvatooli kuhugi kinnitada. Kas sellisele masinale siis antud "lapseveo" seadused ei kehti? Või ei tohigi nii vanas masinas lapsi sõidutada (palju huumorit on EU seadustega igapäevaeluks saanud, nt. auto ise lammutamise keeld). Või on tegu nn. halli alaga, et võib teha nii aga õige päris ei ole?
Elust enesest:
Jaguar, 1978a. Taga turvavöid pole. Tagaistmel on kaks Recaro turvatooli koos kahe ühevanuse ja näost sarnase titega. (ilma toolideta sõit lõppeks kisa saatel, sest keegi ei näe välja ja mitte keegi täiskasvanutest ei viitsi seda kisa kuulata)
Toolid on ilma turvavöödeta.
- Vabandage, pidasin teid kinni selle pärast, et kaugtuled on peal.
- Tõesti või, vabandan, see sinine indikaator on siin nii nõrk, et päeval pole näha.
- Näidake. - On jah nõrk, krt. Aga siis edaspidi käige auto eest läbi ja veenduge.
- Ok, muidugi.
- Kas taga lastel turvavööd peal? Ma näen, et ei ole.
- Ei ole, sest taga pole turvavöid. Sel aastal veel ei pandud neid kahjuks.
- Azoo. Mis aasta masin on?
- 1978a.
- Ok. No head teed siis ja ärge kihutage.
- Muidugi mitte...
))
(18-08-2016, 13:04 PM)zazik Kirjutas: [ -> ][quote pid='399860' dateline='1471513405']
Uskumatu lihtsalt, mille üle inimesed vinguda viitsivad.
[/quote]
Ma ei vingu, ma viskasin lihtsalt ühe küsimuse õhku. Kui Sul pole mitte midagi asjalikku vastata, siis ole lihtsalt vait.
(18-08-2016, 12:43 PM)kr8nik Kirjutas: [ -> ]Viskan lihtsalt ühe küsimuse õhku...
Miks küll nimetatakse elektrilisi klaasitõstukeid mugavusvarustuseks?
Olen omaette mõtelnud samuti. Küsimuseks pole osanudki seda formuleeridagi.
Eks ta rohkem müügiartikkel on. Samapalju on kasu naistel geelküüntest või botoksist. Ühel hetkel on jama rohkem, kui kogu asi väärt oli.
Autos sõites on ju aega küllaga, et aknaid jõuda keerata. Selleks ei peagi just mossega sõitma.
No OK.küljeklaasidega sebitakse ikka rohkem.Üldjuhul on auto ikkagi ühe mehe oma,miks siis kõikvõimalikud elektriasjad oma mäludega,rihid paika ju korra ja aamen.(istmed,peeglid kliimad,isegi raadiojaamad)Kõik justkui mugavusvarustus
(18-08-2016, 22:35 PM)motamees Kirjutas: [ -> ] (18-08-2016, 12:43 PM)kr8nik Kirjutas: [ -> ]Viskan lihtsalt ühe küsimuse õhku...
Miks küll nimetatakse elektrilisi klaasitõstukeid mugavusvarustuseks?
Olen omaette mõtelnud samuti. ...
Sama siin, talvel ei saa tavaliselt enne pooletunnist sõitu el. aknaid lahti et näituseks loomajälgi vaadata. Vändaga keerad iga kell lahti aga va tark el. masin saab aru, et klaas kinni külmand ja ei tee piiksugi. Olen uue auto ostmisel üritanud otsida varianti, et vändaga aknad aga muud lisad - tutkit, ei pakuta, vändaga aknad on vaid plank variantidel, tahad midagi juurde, pead ka el. aknad soetama. Need kuradi varustustasemed ... mitte et võtaks plangu ja siis endale vajalikud lisad juurde.
Sama siin, talvel ei saa tavaliselt enne pooletunnist sõitu el. aknaid lahti et näituseks loomajälgi vaadata
Suts teemast küll mööda,aga....
Huvitav,mis elukaga Sa sinna metsa trügid loomajälgi vaatlema Ilma mingi irooniata.Olen ise olnud eluaeg 4x4 kasutaja..
Eks loogika sama nagu el.starter vs. käivitusvänt.
Elektriline aknatõstuk on hea talvel tuisuga, kui tarvis peateele keerates kõrvalistuja või vahel lausa tagumisest küljeaknast välja kiigata. Võid ju enne sõitu akna puhtaks teha, aga tuisk mätsib selle kohe täis. Siis ei pea pimesi kellelegi ette sõitma või ägisedes ja turvavööga võideldes vändani küünitama. Kui selg hetkel haige, ei pruugi see küünitamine õnnestudagi. Nupust lased akna alla, vaatad ära ja hakkad sõitma. Kinni saab lasta juba sõidupealt.
On olnud elus ka juhus kus ma ei olnud füüsiliselt võimeline akent vändast alla keerama.
Ei olnud purjus ega invaliid. See oli elu esimene kanuusõit, kus sunniti kohe mingi 15-20km mööda roogukasvanud jõge sõitma. Sõidu lõppu enam lindis ei ole, mäletama hakkan sealtmaalt, kus kanuu saime auto peale alles kolmandal katsel. Nii läbi olime. Koju sõites üritasin akent alla vändata, sest palav oli. Ja vot ei olnud käes nii palju jõudu enam, et oleks akna lahti saanud!
Kuna sõita oli kõigest paar kilomeetrit, siis kannatasin lihtsalt ära.
(19-08-2016, 07:57 AM)Walter Kirjutas: [ -> ]Eks loogika sama nagu el.starter vs. käivitusvänt.
Elektristarteri ja käivitusvända puhul pole absoluutselt mitte mingit küsimust, kumb on mugavusvarustus ja kumb mitte. Loe mu algne postitus enne läbi, loogikaga pole siin mitte mingisugust pistmist.
Basilioga olen nõus, kundepoolse akna kiireks paotamiseks on elektriaken kindlalt mugavusvarustus.
(18-08-2016, 15:32 PM)mossepower Kirjutas: [ -> ]Aga traditsiooniliste "vänttronic" akende kindel eelis on mehaanika lihtsus (odavamad komponendid mis katki võivad minna) ning näiteks jääteel musta tsenaariumi korral paluks igaüks igaksjuhuks manuaalselt vändatavaid aknaid.
Jääteel olen minagi püüdnud ette kujutada, kas ja kuidas aken vees avaneb. Ilmselt ikka avaneb - olemuselt on ju (ka väikese soolsusega?) vesi dielektrik, niiet vaevalt, et vähemasti lihtsam elekter seda nähes kohe minestab.
vähemasti vanakooli releedega süsteemid võiks toimida. Canbusidel on küsimärk veidi suurem.
Vaielge, kui loogikas on viga või praktika on muu
Nii minimaalselt neli korda päevas täiesti lahti kerida sõidu pealt kitsastes oludes. Kui tahad veel kuskile kaubandus asutusse sisse astuda siis veel kaks kord lisaks. Suurtes ja ka väikesemates Euroopa linnades on tõkkepuuga poed, kodu ja kontori parkalad vägagi tavalised.
Laps autos...vestlus riigiametitega garaneeritud kui keegi suvatseb helistada ja pensionäridel on suhtlemisvaegus alati.
Parklas auto aken lahti ... vestlus politseiga kui keegi teavitab, võib ja juhtuda et kui ühendust ei saada siis pead autot tasulisest parklast(ohutust kohast) otsima asuma ja kui veel juhtus laps autos olema...
(19-08-2016, 09:24 AM)13piisab Kirjutas: [ -> ]Jääteel olen minagi püüdnud ette kujutada, kas ja kuidas aken vees avaneb. Ilmselt ikka avaneb - olemuselt on ju (ka väikese soolsusega?) vesi dielektrik, niiet vaevalt, et vähemasti lihtsam elekter seda nähes kohe minestab.
Nii kähku ei tee vesi elektri-vidinatele midagi, sest elektrolüüs võtab veidi aega. Selle aja peale oled ammu väljas või uppunud. Probleem võib tekkida veesurvega, mis aknaklaasi kinni kiilub. Nii et oleneb sügavusest.
(18-08-2016, 22:35 PM)motamees Kirjutas: [ -> ] (18-08-2016, 12:43 PM)kr8nik Kirjutas: [ -> ]Viskan lihtsalt ühe küsimuse õhku...
Miks küll nimetatakse elektrilisi klaasitõstukeid mugavusvarustuseks?
...
Eks ta rohkem müügiartikkel on. Samapalju on kasu naistel geelküüntest või botoksist. Ühel hetkel on jama rohkem, kui kogu asi väärt oli.
...
Nagu kogu autondus - kurradi pärast Sa kaks müürsepaautot oled ehitanud, kui kõik vajalik juba 100 aastat tagasi paika sai? Mootor on - on. Istumise ase on - on. Juhtseadised kiiruse ja suuna muutmiseks on - on. Kõik muu on puhas mugavus.
Täpselt nii, nagu käivitusvänt asendus elektristarteriga, asendub aknavänt elektritõstukiga, sest vändatasoovijaid jääb järjest vähemaks.
Uuet autode erivarustuse jaoks on kallimatel markidel vastavad osakonnad. Esitad tellimisel oma soovi ja nad panevad vastava priboori külge. Usutavasti saad raske raha eest ka vända. Ja kui ei saa neilt, siis küll kohalikult turult keegi ikka vastava tuuningu teeb.
Teine võimalus on käivitada ülemaailmne kampaania väntade toetuseks. Kui ikka iga kolmas klient lukspemmile või erikuradikiirele laialiveokuudile vänta nõuab, küll siis turundus vastava täiustusega välja tuleb.
(19-08-2016, 09:21 AM)kr8nik Kirjutas: [ -> ] (19-08-2016, 07:57 AM)Walter Kirjutas: [ -> ]Eks loogika sama nagu el.starter vs. käivitusvänt.
Elektristarteri ja käivitusvända puhul pole absoluutselt mitte mingit küsimust, kumb on mugavusvarustus ja kumb mitte. Loe mu algne postitus enne läbi, loogikaga pole siin mitte mingisugust pistmist.
Basilioga olen nõus, kundepoolse akna kiireks paotamiseks on elektriaken kindlalt mugavusvarustus.
Lugesin läbi, ma ei tea mis autodega oled sõitnud aga mul pole siiani ühelgi el.akende töötamiseks vaja olnud süüdet sisse keerata, piisab kui võti on 1. asendis (aga vahest on midagi ümber tehtud, ei tea, pole lähemalt huvi tundnud, aga meeldib nii - ei pea pidevalt süüdet keerama). Uuematel saab funktsioone ka kaabliga progeda. Teine näide kus laps on autos siis el.aknaga auto puhul kui oled piisavalt ligidal ja moodsal autol on ka komfort lisa peal siis vihma alates vajuta vaid puldi sulgemisnuppu pikemalt ning aknad sõidavad kinni. Selle funktsiooni saab tegelikult ka vihmasensori alla ühendada et auto seda ise teeks kui auto piisavalt tark ja varustus peal on. Ohtu et lapse käsi võib vahele jääda pole kuna enamus autodel on sulgemisautomaatika peal - kui ilmneb sulgemisel takistus siis aken ei sulgu vaid seiskub ja sõidab veidi tagasi lahti. Vändaga variandi puhul pead vihmaga autosse jooksma jne. toimingud mis oled juba kirjeldanud. Ilmne pluss ju el.akende kasuks? Samuti võib autosse jäetud laps vändaga akende puhul hakata aknaid avama-sulgema mis ebaturvalises keskkonnas või väga palava suveilma puhul võib anda selgeid tagasilööke, el.akende puhul neid ohte ju pole, salongist seest neid juhtida ei saa (jätad aknad soovitud avatud asendisse et lukkudele ligi ei saaks ning õhk autost läbi käiks). Veel - tuled näiteks perega sõidust ja avastad et rüblikud on tagumised aknad kõik lahti jätnud ning autost jeehat teinud. Vändaga juhul pead nüüd kõik aknad käsitsi kinni ketrama, mugaval juhul piisab auto sulgemisest puldi või võtmega ja aknad jooksevad ilusti kinni. Mugav ju? Kui selliseid asju mõnel el.akendega autol ei saa teha siis esimene autoelektrik suudab su soovidele reageerida ja need autole peale ühendada - enda kogemustest võin nii öelda (vähemalt distantsilt puldiga akende-luugi avamise-sulgemise osas). El akendega on võimalusi auto oma soovidele kujundada lihtsalt rohkem, mõningase aja möödudes ei oskagi enam vänttõstukeid tagasi tahta.
Jah, elekti/elektroonika võimalused on piiramatud.
Mul on autos andur, mis mõõdab testosterooni taset. Kui see liiga kõrgele tõuseb , tuleb armatuuri seest välja eriline seade (meenutab väheke tolmuimejat), mis taseme jälle alla viib. "Vändaga" saab seda ka teha, aga nagu pistab, pole see enam moes. Siit ka igatsorti vikerkaare ronkäigud ja muud jamad. Vaja ju moega kaasas käia.
Mul on autol elektripeeglid, mille nuppe ma pole peale ostu näppinud. Vabalt võiksid olla mehhaanilised. El akende nuppe on tulnud näppida, tavaliselt seisu ajal ja siis peab süütevõtmega jamama.