(02-09-2016, 23:05 PM)Qunts Kirjutas: [ -> ] (02-09-2016, 22:30 PM)alfredo Kirjutas: [ -> ]Lgp.ksf Quints, mis kaardiga sealt 25 prossa maha saab, tahaks ka sellist? Säästukas annab vist -5 ja mul pole sedagi. Teeks siis parem kohe selle suurema soodukaga kaardi, kui juba mingeid nimesid-värke kuhugi andma peab hakkama, mida küsida.
Sellise kaardi sain siis kui sõber seal veel töötas nii umbes 7+ aastat tagasi aga kui tänapäeval teha firma kaart siis vist max 15 prossa. Enda kaarti päris jagama ei hakka pärast võetakse sootuks ära.
Alati tuleb pöörduda juhataja poole ja selgeks teha, et sa ostad ju pidevalt ning sulas, ning talle selgeks teha, et sa ju ei lähe mujale kui hind õiglane. (miks peakski) Ega küsija suupihta ei lööda nagu ütleb iidne KASSI vanasõna 
Väljarebitud tsitaat:"
et sa ostad ju pidevalt ning sulas," ... hakkasin kohe täiega naerma sest kogu see pissness on seal selle peale rajatud. Muide pange tähele üht pisiasja elust enesest ... autot tankides maksavad venekeelt kõnelevad sularahas ja euroopa tähti kasutavad inimesed kaardiga. Miks?
etkvl-i värk. neil ju mingi säästukas või mingi taoline kaart on, mis miljonis kohas väikse kopiku alet teeb. tööriistamarketites toimib ka.
mudu aga on lihtne. aegade alguses kui pood või paar alles oli ja kundesid ka jäksas veel meeles pidada, siis oli suhtumine viisakas ja personaalset teenindust sai küll.
nüüd on asi suureks kasvand ja mingi üksiku kunde pärast enam eriti ei vaevuta ennast liigutama. personaalia vahetub ka koleda kiirusega, ilmselt siis palk lahja. no ei saagi siis ju erilist teenindust oodata.
Enne oli saalis paar nooremat meeskodanikku kes oskasid suhelda ja nõu anda. Aga nüüd mingid flegmad, kes ennast klientide eest peidavad... Aga viimane müüja kelle seal kinni püüdsin vastas igale küsimusele "vahet pole" :
- tõeline tase!
Hind oleneb ikka väga julmalt kogustest. Võin ehitusega seoses tuua ühe näite, et kui poes tavahinnaga maksab asi 100 eur, siis suures koguses (summas u. 10 000 eur) neid ostes on 1 tk hinnaks 25 eur. Selle summa pealt veel teenitakse ju kasumit (nii hulgimüüja kui tehas) ja riigimaksud on hinna sees, 100 eur lõpphinnaga asja omahind võibolla on 10 eur.
Tööriistamarket alustas ju lasnamäel Maksimarketis kui keegi teada soovib.
(03-09-2016, 10:55 AM)alfredo Kirjutas: [ -> ]marketi teema pikenduseks.......
eks see eraisik jah paistab meil saatanast olema, eriti kui veel midagi osta tahab 
aga selge siis, kaarti vist teha ei saa. pole häda, elasime kuidagi ennem ja saab ka edasipidi hakkama.
Tööristamarketis firmad saavad jah kassas 5 % alet,jumal tänatud,et mingt tobetat kaarti pole lihtsalt ütled firma nime ja korras.Müüjad küll asjalkud vahemalt need kellede otsa olen sattunud,ütlevad ikka kohe ära kui mõni asi väga fekaal on.
firmad tahaksid ikka rohkem alla saada, kui see nutune miinus viis.
ega ma muidugi täpselt teagi, palju siis eraisikule antakse, pakkusin selle miinus 5 umbes. aga ükspäev kui polti ostsin ja müüja säästukaarti küsis ja ma ütlesin, et ei ole, aga alla võiks ikka teha ja naeratasin talle, siis vajutaski vist kaastundest mingit klahvi ja mõne kopiku jagu läks summa ekraanil väiksemaks küll. kui palju täpselt, seda ei mäleta, sest summa oli niigi väike, mingi paari euro kanti ja tsekkide vastu on mul tõsine allergia, võimalusel neid ei võtagi.
saali teeninduse kohta on mul siiski ainult isiklikud kogemused ja need jäävad ikkagi positiivseks, kuigi paistab, et kõigile pole seal inimlikku soojust jagunud. kahjuks.
Firma saab ju käibemaksu ka tagasi küsida.
Ega see asi päris nii ei käi, et kogu ostetud asjade käibemaksu iga kuu tagasi saab.
"Kui maksustamisperioodil arvestatud käibemaks on väiksem maksukohustuslase samal maksustamisperioodil mahaarvatavast sisendkäibemaksust, tagastatakse enammakstud käibemaks maksukohustuslasele maksukorralduse seaduses sätestatud korras (KMS § 34 lg 1)."
(03-09-2016, 21:02 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Ega see asi päris nii ei käi, et kogu ostetud asjade käibemaksu iga kuu tagasi saab.
"Kui maksustamisperioodil arvestatud käibemaks on väiksem maksukohustuslase samal maksustamisperioodil mahaarvatavast sisendkäibemaksust, tagastatakse enammakstud käibemaks maksukohustuslasele maksukorralduse seaduses sätestatud korras (KMS § 34 lg 1)."
Põhimõtteliselt käib küll. Maksukohustus ikkagi väheneb isegi kui sisendkäibemaks ei ületa tasutavat käibemaksu. Lõppkokkuvõttes pole ju vahet kas tuleb see summa ringiga tagasi või selle summa võrra jääb raha makse tasudes rohkem kontole. Sellest ilmselt ei hakka rääkima, et igasugused muruniiduki poldid jms peaksid üleüldse ettevõtlusega seotud olema, et üleüldse nende pealt sisendkäibemaksu arvestada.
Ega ma ei olegi sellest lõpuni aru saanud. Kui suur siis antud juhul nö. kasu on?
"Üldjuhul Maksuametist KM eraldi tagasi ei küsita, kuna müügitulu on tihtipeale suurem, kui ostukulu ning seega tehakse iga kuu KM tasaarveldus. Näiteks kui müügitulu on 2000 eurot ja ostukulu on 900 eurot, siis käibemaksu tuleb sisuliselt maksta 1100 euro pealt. Sellisel juhul ei ole võimalik KM tagasi küsida vaid peate müügitulu pealt käibemaksu hoopis Maksuametile maksma – tõsi ostuarvete KM jagu saate sisendkäibemaksuna sellest maha arvestada."
(03-09-2016, 22:27 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Ega ma ei olegi sellest lõpuni aru saanud. Kui suur siis antud juhul nö. kasu on?
Kui firma muutub on kohuslane, siis teenib juba ka pisema käibega firma raamatupidaja palga välja.
Vihje: mittekohuslane arvetele km ei lisa, aga kuludokumentidel oleva 20% maksab ikkagi...
(03-09-2016, 22:27 PM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Ega ma ei olegi sellest lõpuni aru saanud. Kui suur siis antud juhul nö. kasu on?
"Üldjuhul Maksuametist KM eraldi tagasi ei küsita, kuna müügitulu on tihtipeale suurem, kui ostukulu ning seega tehakse iga kuu KM tasaarveldus. Näiteks kui müügitulu on 2000 eurot ja ostukulu on 900 eurot, siis käibemaksu tuleb sisuliselt maksta 1100 euro pealt. Sellisel juhul ei ole võimalik KM tagasi küsida vaid peate müügitulu pealt käibemaksu hoopis Maksuametile maksma – tõsi ostuarvete KM jagu saate sisendkäibemaksuna sellest maha arvestada."
Kasu ei peagi ühestki maksust saama. Kui antud näites oleks ainult müük, siis peaks riigile tasuma kogu müügi pealt. Aga kuna oli ka ostusid 900 eest siis peab tasuma KM ainult 1100 pealt kuna selle 2000 kasu saamiseks on tehtud 900 eest kulutusi. Põhimõtteliselt on ju juba selles näites kõik ära seletatud. Normaalses firmas üldjuhul ei tohiks tekkida olukorda kus pidevalt on ostud suuremad kui müük, et eelnevast tehtest tekiks miinusmärgiga tulemus ja riik peaks firmale tagasi maksma. Mingite suuremate ja pikaajalisemate investeeringute puhul seda kindlasti tuleb ette aga üldjuhul ja pikas plaanis pole see väga normaalne ja MTA hakkab sellise asja vastu kindlastu huvi tundma.
Kogu jutt kehitb jah muidugi eeldusel, et ollaks KM kohuslane
Mainin, et ksf s2si on käibemaksu poliitikast hästi aru taibanud... ja soovituslikult teistele: tehke see asi enesele selgemaks, siis saate aru, miks on vaja alati kassast tsekk võtta... naabrimehele
kes on fie või väike....ettevõtja
(04-09-2016, 19:06 PM)h2rra Kirjutas: [ -> ]Mainin, et ksf s2si on käibemaksu poliitikast hästi aru taibanud... ja soovituslikult teistele: tehke see asi enesele selgemaks, siis saate aru, miks on vaja alati kassast tsekk võtta... naabrimehele kes on fie või väike....ettevõtja
Oü puhul jah saab sisuliselt kõi kuludesse panna,nt oled kaupmees ja ehitad maja ja materjalid kõik kuludesse.Fie-l sellist luksust pole,ainult otseselt antud alal asjad saad kuludeks.Nt hambaarstist fie maja materjale kuludeks ei kanna.Lisaks fe maksab sots maksu kvartali ette ja maksuamet ütleb summa ja neil pohh kust klotsi välja situd.Oü maksab igakuiselt juhul kui soovid haigekassat,kui ei soovi siis ei maksa ja kõik,vaba valik.
(04-09-2016, 19:57 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]Oü puhul jah saab sisuliselt kõi kuludesse panna,nt oled kaupmees ja ehitad maja ja materjalid kõik kuludesse.Fie-l sellist luksust pole,ainult otseselt antud alal asjad saad kuludeks.Nt hambaarstist fie maja materjale kuludeks ei kanna.Lisaks fe maksab sots maksu kvartali ette ja maksuamet ütleb summa ja neil pohh kust klotsi välja situd.Oü maksab igakuiselt juhul kui soovid haigekassat,kui ei soovi siis ei maksa ja kõik,vaba valik.
Ka OÜ saab ainult otseselt oma majandustegevusega seotud asju kulusse kanda. Keegi ei keela küll kaupmehel (OÜ-na) lisaks ka ehitusega tegeleda ja sellega firmale raha sisse tuua, aga siis peaks OÜ-l raamatupidamises ka sobiva summaga ehitusega seoes olev müügiarve kajastuma.
Teatud juhtudel aga ei ole üldse otstarbekas käibemaksukohustuslane olla, ma näiteks olen oma jaoks seda teemat juba kalkuleerinud.
(04-09-2016, 19:06 PM)h2rra Kirjutas: [ -> ]Mainin, et ksf s2si on käibemaksu poliitikast hästi aru taibanud... ja soovituslikult teistele: tehke see asi enesele selgemaks, siis saate aru, miks on vaja alati kassast tsekk võtta... naabrimehele kes on fie või väike....ettevõtja
Sel juhul küll kui oled sularahaga tasunud, siis ei jää jälge kes tegelikult ostnud on.
(04-09-2016, 19:06 PM)h2rra Kirjutas: [ -> ]Mainin, et ksf s2si on käibemaksu poliitikast hästi aru taibanud... ja soovituslikult teistele: tehke see asi enesele selgemaks, siis saate aru, miks on vaja alati kassast tsekk võtta... naabrimehele kes on fie või väike....ettevõtja
Eks see tuleneb sellest, et olen nii ühel kui teiselpool asjaga tegeleva repressiivorgani lauda istunud
(05-09-2016, 12:10 PM)s2si Kirjutas: [ -> ]Eks see tuleneb sellest, et olen nii ühel kui teiselpool asjaga tegeleva repressiivorgani lauda istunud
Novat, nüüd on arutelu otsas. Pole ju tääda kummal pool lauda Süsi paergast istub.
Irve ja tooni järgi võiks küll arvata, et meie pool on. Tooni aga saab muuta...
Seemnevili puhitud. Bag`e vanale zil kärule tõstes näha, et üks rehv ei pea õhku. Ventiil välja ei tule, kübara keerasin puruks. Kas on sellist vahetükki olemas, mille saaks näiteks ventiili kübarakeermele keerata ja siis lisaventiil panna?
Tõin ka karbi "pizda v drebezgi ili hui po polam" valmis, kui ratta mahavõtmiseks läheb. Veendusin,et momendikordistil tõesti kama kas keerad päri- või vastupäeva. Keegi tõprik oli 20 aastat tagasi vasakute rattamutrite sekka ühe parempoolse spilka koos mutriga pannud.
Nõks aega külviga. Kui sellist vaheventiili pole olemas, siis kas kohapeal üles tõsta ja rehv osandada? Õhukummile uus plätsventiil kleepida või poldid lahti murda ja kogu ratas spetside kätte viia? Kui kiireks läheb, siis tuleb muidugi voolikujupist "kolhoosnik " panna.
(07-09-2016, 14:12 PM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]Seemnevili puhitud. Bag`e vanale zil kärule tõstes näha, et üks rehv ei pea õhku. Ventiil välja ei tule, kübara keerasin puruks. Kas on sellist vahetükki olemas, mille saaks näiteks ventiili kübarakeermele keerata ja siis lisaventiil panna?
Tõin ka karbi "pizda v drebezgi ili hui po polam" valmis, kui ratta mahavõtmiseks läheb. Veendusin,et momendikordistil tõesti kama kas keerad päri- või vastupäeva. Keegi tõprik oli 20 aastat tagasi vasakute rattamutrite sekka ühe parempoolse spilka koos mutriga pannud.
Nõks aega külviga. Kui sellist vaheventiili pole olemas, siis kas kohapeal üles tõsta ja rehv osandada? Õhukummile uus plätsventiil kleepida või poldid lahti murda ja kogu ratas spetside kätte viia? Kui kiireks läheb, siis tuleb muidugi voolikujupist "kolhoosnik " panna.
Sellised vahetükid on täitsa olemas. Ostsin PM kaubamajast. Koosneb siis mutrist, mis läheb vana kübara asemele, siis on jupp voolikut ja otsas koht ventiilile ja kübarale. Kasutasi Gazi topeltratastel sisemistel ratastel, et oleks mõnusam pumbata.
https://www.pmkaubamaja.ee/index.php?page=shop.product_details&flypage=flypage_images.tpl&product_id=1633&category_id=545&keyword=ventiil&option=com_virtuemart&Itemid=20&lang=et