automoto.ee foorumid

Täisversioon: Hüdrostaatiline jõuülekanne
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Kuidas kasutada kahte hüdromootorit ühelt pumbalt. Pump koos jaoturiga asetseb diiselmootori otsas(nagu Jenissei ja Don kombainil ikka) Jaoturist juhitakse õli kogust ja liikumise suunda. Katsetaks ka teise silla vedama panna. Sillaks siis kas  gaz 66-e või Zil 131 esisild.
Kuidas seda teha oleneb kasutada olevatest agrgaatidest ja see omakorda rahakoti suurusest.
Ma pole nii tark, et hakata erinevate täishüdrol edasiliikuvate masinate skeemide põhjal siin nimetama erinevaid vajaminevaid kodinaid.
Tasub omandada algatuseks mõned hüdro skeemid.
Või võtta asi käsile ja valmistada lihtsalt mingi algne projekt. Katse-eksituse meetodil.
Mulle jääb muidugi suuresti arusaamatuks, et miks on tarvis igatseda ühe pumba otsa mitut mootorit. See on suurim viga, mis on tehtud näiteks selliste metsamasinate puhul, nagu tänane EcoLog ja Entragon ning kunagine Logset.
Mitu mootorit ühe pumba järel ei hakka iialgi normaalselt tööle selliselt, et kõik rattad (sinu puhul sillad) veaksid  rasketes oludes ühtlaselt ehk siis teeksid seda, mida nad tegelikult tegema peaksid.
Kui keegi väidab, et see töötab, siis ta valetab.
Nähtud, sõidetud selliste nurisünnitistega igasugustel pinnastel ja - ei tööta!

Pane üks pump, üks meh. jaotuskasti käitav hüdromootor, jaotuskastist jaga jõud laiali kardaanidega ja asi toimib ning on igati töökindel ja korrekt Smile.
Aga kui panna hürdoliin jadamisi, ühest pumbast väljuv õlikogus surutakse läbi teise mootori ja siis alles tagasi paaki. Samas Tecnoma taimekaitse prits, 4 ratast ise mootoritega veavad ja võimalus diff lukku kasutada rasketes oludes, töötas ilusti pehmel turba pinnasel...
Lahenduseks oleks kas vooluhulga jagurid või kompenseeritud hüdrojagaja, mis suudab ise vooluhulka ümber jagada. Viimase kasutamise võimalus oleneb muidugi vajalikest vooluhulkadest - üle 300 l/min läheb valik oluliselt väiksemaks ja hinnad oluliselt koledamateks
(12-05-2016, 17:17 PM)maisalup Kirjutas: [ -> ]Aga kui panna hürdoliin jadamisi, ühest pumbast väljuv õlikogus surutakse läbi teise mootori ja siis alles tagasi paaki. Samas Tecnoma taimekaitse prits, 4 ratast ise mootoritega veavad ja võimalus diff lukku kasutada rasketes oludes, töötas ilusti pehmel turba pinnasel...

Ühe mootori õli ei saa lasta läbi teise mootori.
Sel juhul jääb liini esimene mootor topeltrõhu alla ja seda ei pruugi ta üle elada.
Samuti oletades, et meil on töörõhk 400 bar ja ahelas on kaks mootorit ning mõlemad veavad siseneb esimesse mootorisse 400 bar, kuid kuna tagasivoolul on teine mootor takistuseks on rõhu langus esimeses mootoris 200 bar ja teise mootorisse jõuab seega samuti 200 bar.
Järelikult on mootorite arendatav vääne poole väiksem ja aparaat ei sõida raske veoga.
Parem plaan oleks panna kaks mootorit paralleelselt tööle ühendades pumbast tulevale torule kolmiku ja sealt kumbagi mootorisse.
Sel juhul toimib skeem ka diferentsiaalina, võimaldades kasutada erineva töömahuga mootoreid eri sildadel.
See ei võimaldaks küll kõigil ratastel pöörelda sama kiirusega, kuid kombainile on ka see suureks abiks kui tagasild kasvõi natukenegi veab.
Negatiivse poolena langeb sõidukiirus teise mootori õlitarbe võrra ja seega on kaval tagasilla mootorile kraanid vahele panna.
Sel juhul kui tagasillavedu vaja pole saab kraanid kinni keerata ja kõik õli läheb esisilla mootorisse.
kraane ei saa kinni keerata kui pole mingit ringvoolu tagasilla mootorites, sest siis jääb tagumine mootor vaakumi ja hakkab pidurdama???
(13-05-2016, 05:12 AM)maisalup Kirjutas: [ -> ]kraane ei saa kinni keerata kui pole mingit ringvoolu tagasilla mootorites, sest siis jääb tagumine mootor vaakumi ja hakkab pidurdama???

Kui oleks kolm kraani, siis kanaleid ühendades tekiks tagasillas ka ringvool. Tagumise mootori õli käiks iseseisvalt ringi. Mis juhtub aga õli soojenedes ja paisudes? Sulgedes magistraalidevahelise kraani ja avades magistraalid, peaks töötama mõlemad mootorid. Kas siis veaks ainult see mootor, mille koormus on väiksem. Õli läheb sealt kust on kergem minna.
(13-05-2016, 09:13 AM)Meistrimees Kirjutas: [ -> ]Kui oleks kolm kraani, siis kanaleid ühendades tekiks tagasillas ka ringvool. Tagumise mootori õli käiks iseseisvalt ringi. Mis juhtub aga õli soojenedes ja paisudes? Sulgedes magistraalidevahelise kraani ja avades magistraalid, peaks töötama mõlemad mootorid. Kas siis veaks ainult see mootor, mille koormus on väiksem. Õli läheb sealt kust on kergem minna.

Kui tahta head lahendust peaks neid kraane 4 tk olema.
Kahega lahutatakse tagasilla mootor esisilla mootorist ja kahe ülejäänuga ühendatakse tagasilla mootor hüdropaagiga ja sõites töötab see siis pumbana ja ajab õli ringi.
Kavalam lahendus oleks tagasilla mootor kiire sõidu ajaks mehaaniliselt lahutada ratastest et vältida mootori asjatut kulumist ja energiakadu selle ringiajamiseks.
Mis veojõudu puudutab, siis kui kõik 4 ratast on maas ei ole niimoodi et veab ainult üks mootor.
Oletades, et kõik neli ratast on võrdselt koormatud ja üks satub kehvema pidamisega pinnale hakkab see küll ringi käima aga teistele pidavatele ratastele kantakse üle samasuur veojõud kui libisevale rattale.
Kui me ühe ratta üles tõstame ja ta täiesti vabalt pöörleb siis tõesti masin ei liigu paigast aga kui tihti kombainil selline olukord tekib?
Kritiseerida võiks plaani kasutada veoauto esisilda kombaini tagasillana.
Vedava esisilla rataste pöördenurk on nii väike, et selle masina ringikeeramiseks on vaja hektarit maad.
Kavalam on kombineerida kummalegi tagarattale oma mootor sest siis jääb ta normaalselt keerama ja sellise arvestusega, et tagasild annaks umbes 30% veojõust sest tagaots on kergem ja muidu hakkaks tagarattad liiga kergelt kraapima.
Seltsimehed, kõsfid või kuidas peaks veel pöörduma...?? Big Grin
Ärge leiutage jalgratast.
Kordan veelkord, et suurte ja tuntud tehaste insenerid on täieliku hüdrostaatveo kallal palju vaeva näinud, igasugusid lahendusi välja mõelnud, tundisid ja palju pappi kulutanud
Neisse masinatesse on matnud väga suuri rahasid nii tootja kui kasutaja (ostu ja hilisema remondi näol), aga õiget asja pole neist iialgi saanud.
Raamialune koosneb voolikurägastikust ja kallitest jagajaklotsidest, milledest turritavad kümneid tihendeid vajavad solenoidklapid, milliseid omakorda käitavad segaste juhtmepundarde kaudu veel segasemad elektroonikaplokid... 
Ja kogu selle mäsu kokkuvõte on ikkagi - see mehu ei tööta!
Pole korralikku igarattavedu. Pole isegi kindlaid tööpidureid kallakutel ja nõlvadel askeldamiseks.
Ühe mootori väsides hakkavad teised väsinut järele vedama ja kahjustavad sellega väsinut veelgi enam, samas saades ise suuremat koormust lühendades seetõttu ka enese eluiga.

Kui on kindel tahe seda kõike teha, siis tõesti, jaga pumbast tulev liin kaheks ja asi mutt. Kiiruseid sa aga ei ühtlusta iialgi. 
Harveri peadel on näiteks selline lihtlahendus käigus. Aga sealsed rõhud ja vajaminevad/kasutada olevad jõud on kaarega pisemad, kui üle kümne-tonnise massiga masina enese liigutamiseks vaja läheb. 
 
(13-05-2016, 09:44 AM)Janka Kirjutas: [ -> ]Seltsimehed, kõsfid või kuidas peaks veel pöörduma...?? Big Grin
Ärge leiutage jalgratast.
Kordan veelkord, et suurte ja tuntud tehaste insenerid on täieliku hüdrostaatveo kallal palju vaeva näinud, igasugusid lahendusi välja mõelnud, tundisid ja palju pappi kulutanud
Neisse masinatesse on matnud väga suuri rahasid nii tootja kui kasutaja (ostu ja hilisema remondi näol), aga õiget asja pole neist iialgi saanud.
Raamialune koosneb voolikurägastikust ja kallitest jagajaklotsidest, milledest turritavad kümneid tihendeid vajavad solenoidklapid, milliseid omakorda käitavad segaste juhtmepundarde kaudu veel segasemad elektroonikaplokid... 
Ja kogu selle mäsu kokkuvõte on ikkagi - see mehu ei tööta!
Pole korralikku igarattavedu. Pole isegi kindlaid tööpidureid kallakutel ja nõlvadel askeldamiseks.
Ühe mootori väsides hakkavad teised väsinut järele vedama ja kahjustavad sellega väsinut veelgi enam, samas saades ise suuremat koormust lühendades seetõttu ka enese eluiga.

Kui on kindel tahe seda kõike teha, siis tõesti, jaga pumbast tulev liin kaheks ja asi mutt. Kiiruseid sa aga ei ühtlusta iialgi. 
Harveri peadel on näiteks selline lihtlahendus käigus. Aga sealsed rõhud ja vajaminevad/kasutada olevad jõud on kaarega pisemad, kui üle kümne-tonnise massiga masina enese liigutamiseks vaja läheb. 
 

Kuidas oleks kasutada kahte metsakäru ratast ja kaht veorulli. Surve saaks võtta peamootori pumbalt kus on 50-nene pump. jagajast lülitades suruks silinder rulli vastu ratast ja surve tõustes veaks hüdromootorid rulle nagu metsakärul. Probleemiks on rataste pööramine ja seega peaks kogu surumise, rulli- ja hüdromootorisüsteem olema käändtelje küljes ja pöörama ratastega koos. Päris hunnik rauda!
Põllumasina järel veetaval metsaveokärul on balansiir- ehk tandemlahendus. Rullid surutakse kahe ratta vahel olevasse tühimikku. Selleks kasutatakse ka spetskirjaga rehve, et rullil seal haakumist oleks. Ilma tandemsillata selline asi ei tööta, sest pole olemas sellist jõudu, mis rulli kindlalt rehvi vastas hoiaks. Kahjuks.
Monoratta puhul oleks mõistlikum kasutada pigem veotähik-kummilint lahendust. Lindi saab peale pingutada vastava tõmmitsaga. Kasvõi otse põlluservas.

Aga ikkagi on parim lahendus selline, nagu oma esimeses postituses kirjeldasin. Pump-mootor-vahekast ja sellest kompunnist kardaanid sildadesse. Vahekastist võid mehaaniliselt või elektiliselt või hüdromehaaniliselt alati tagaveo välja lülitada. Töökindel, lihtne ja odav. Kõigil normaalsetel metsamasinatel on see kasutusel ja kestab.
Iseasi loomulikut, kuidas need kardaanid ja kast kombainile põhja alla ära mahuvad.
Kombainile väga ei mahu kardaan kuhugi põhja alla ära ja väljavõtet pole ka kuskilt teha sest sillas on 2 käiku ja võllid on sillaga paralleelsed ning tahapoole ei lähe sealt midagi välja.
Tegelikult ei kujuta kombaini jäiga mehaanilise veoga hästi ettegi sest keerab ta oma töölaiuse peal tagasi ja seega tagasild peaks pöörde ajal tegema poole rohkem pöördeid.
Ega see tagasild tal väga kõvasti ei vea ka sest mäletan, kui sai claas kombaini käidud välja aitamas siis ega ta tagarattaid ringi ei tõmmanud.
Kiirel otsimisel leidsin mingid illustreerivad pildid ka kombaini veomootorist.
http://www.ebay.com/itm/RE33338-New-Rema...1854396373
(12-05-2016, 13:03 PM)Meistrimees Kirjutas: [ -> ]Kuidas kasutada kahte hüdromootorit ühelt pumbalt. Pump koos jaoturiga asetseb diiselmootori otsas(nagu Jenissei ja Don kombainil ikka) Jaoturist juhitakse õli kogust ja liikumise suunda. Katsetaks ka teise silla vedama panna. Sillaks siis kas  gaz 66-e või Zil 131 esisild.

Võta kogu krempel mõnelt põlenud kombainilt ja ära vaeva oma pead jalgratta uuestileiutamisega. Niikuinii on Venelase ujumaõpetamine surnult sündinud ettevõtmine. Ning isegi roomikutelepanek tähendab vaid seda, et koduste vahenditega seda päterdist elusalt enam kätte ei saa.

Olulise ehitamise kohta on eelkõnelejad ära öelnud. Kui midagi lisada,  siis vast seda, et kombainide hüdrovedu ei ole mitte mõeldud püsivaks edasilükkavaks jõuks kõval pinnal, vaid põhisilda toetavaks jõuks kehvades oludes. Sellisel puhul ei ole pöörlemiskiiruste sünkroniseerimine primaarne Big Grin
lugupeetud ksf. Janka juttu toetan samuti. Olen sarnaste asjadega kokku puutunud - igati töökindlad ja pikaealised asjad. Pumbast liin jagajasse ehk juhtplokki, sealt mootoritesse. Olen tähele pand, et raskematel masinatel on kasutatud paariskangi ehk siis eraldi sektsioone, kergematel masinatel neljapositsioonilist nn. joystick-kku.
Mul on 4 wd traktor hüdroülekandega.
Mootori otsas on muutuva tootlikusega hüdropump ja sealt läheb edasi ainult üks liin esisilla hüdromootorisse ja sealt edasi (järjest) teise mootorisse ja siis uuesti paaki.

Mõlemad sillad on identsed, ülekande ja reaalse diffriga
Keegi äkki toob selguse. Kui tahan seda hüdromootorit https://www.pmkaubamaja.ee/index.php/et/...-32mm.html  ringi ajada 300 Rpm, siis kui suure tootlikusega pump tuleb valida? See oleneb ka ilmselt pööretest, aga oletame et 1500Rpm pumba pöörded.
Üldse, kuidas näiteks NS-50 pumba tootlikus on saadud. Üks pööre...
Veel huvitab, et kui valida väiksema tootlikusega pump, siis kas lisaks pööretele väheneb ka mootori väändemoment?
Hüdromootori vääne tuleneb rõhust, kiirus tootlikkusest. Nende korrutise näol on tegu võimsusega. Ns50 pump toodab 50ccm ühe pöörde kohta. 250ccm mootoriga on siis ülekande suhe 1:5. Ehk ühe mootori pöörde jaoks peab pump tegema 5 pööret.