automoto.ee foorumid

Täisversioon: Saeraami laagrid kuumad.
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Mure vana "Terase" sae/höövel raamiga. Teenis usinasti paarkümmend aastat. Sai käsile võetud laagrite vahetus. Kahjuks uued tikuvad kole kuumaks minema.

[attachment=62217]

Uued ostsin pealinnast Laki tänavalt. Ei tule praegu firma nimi meelde. Maksid tükist 25 eurorubla. Pole vist kõige odavama otsa kaup. Paigaldasin pressiga ja läksid normaalse pinguga peale. Määre riistamarketist: http://www.tooriistamarket.ee/et/viima-synthetic-220-ep2-420ml   Minu pisikese mõistuse järgi peaks sobima. Pukkidele sai niplid külge aretatud. Mootor 3kw 2800 p/m. Rihmad 3tk A profiil. Võll ise peaks kuskil 4000 pööret ära paugutama.

Umbes peale viie minutilist tühikäiku mõlemad pukid kuumad. Kätt saab küll peale hoida kuid kardan, et tõsisema tööga võib asi hapuks minna. Mis kurat sai valesti tehtud? Oskab keegi nõu anda. On ehk siis tõesti vale laager? Või peavad nad siis nii kuumad olema, pole taibanud varem kontrollida.

Uus laager: NSK 1306 TNGc3
Vana laager: 1306 вгп3 ч
Vanad laagrid olid ühe kuulireaga, mittetsentreeruvad? Uued samuti?
Üherealise laagri puhul peavad pukid olema täpselt igatpidi joondu. Äkki pukid saanud poltidega kinni tõmmates natuke nihkesse ja sealt poomine.
Määret ka ei tohi üleliia silmini täis lüüa. Sellise kiiruse juures hakkab see ka hästi soojust tootma.
Laager ikka kaherealine ja isetsentreeruv. Peenes keeles nimetatakse seda vist: kaherealine sfääriline kuullaager.

Määret sai küll usinasti lisatud. Tegu vene aegse laagripukiga kus simmereid ei tuvastanud ja mõtlesin, et peksab liikse võlli juurest välja. Päris kõvasti on teda sealt juba tulnud, kuid ehk mitte piisavalt. Võtan homme puki kaaned maha ja urgitsen veel määret välja.

Huvitav on selle vana laagripuki "konstrui" kus pole tihendit ette nähtud. Puutolm peaks päris kiiresti iga laagri elunatukese lõpetama ja see pääseb pukki väga edukalt sisse. Mingi sooneke on puki ava sisemisele küljele küll treitud. Ei teagi kas sinna peaks mingi võllitihend käima või peaks too soon ise kuidagi mustuse sissepääsu takistama?
Sinna soonde suruti kunagi viltrõngas. Imbus õlist läbi ja libises võllil. Ei mingit tolmu sissepääsu. Võibolla annab uus mistrast välja raiuda. Liigse määrde on vidiga juba kuulide teelt äärtele kuhjanud, ei sega see enam.
   Mnjah, kaherealine iseseaduv laager. Oleks üherealised, siis soovitaks- anna laks pikuti võlli otsale ja seejärel teisele otsale poole nõrgem tagasilaks(läbi alumiiniumlehe). Üldjuhul võtab koostamispinge laagritelt maha.
Võib ka liiga hea laager olla ja tsipa istu võllil ja pesas surub kuulide jooksutee tihedaks. Pane odavam samasugune laager, las lõriseb tsipa, aga saab vabalt joosta. Vene laagritel oli erilaagritel numbri järel tähti, mis näitasid kiirustaluvust(näit turbiinidele), müravabad, minimaalsete lõtkudega aparaadiehitusele jne. Lihtsalt saadi piirmõõtude eri otsa detailide kombineerimisega eri omadustega aga sama numbriga laager.
Rihmad ka hullusti pingule tõmmatud pole?
Näe sinder, hiljaks jäin. Need ise"tsentreeuvad" on sellise vinklist ebatäpse raami puhul esimene nõue.
Liigne määre ronib ise välja ja O-rõngaga teda ei peata.
Isetsentreeruv on tegelikult vale sõna. Need kaherealised või siis tünnikestega rull-laagrid suudavad paigaldusnurga ebatäpsust korrigeerida mõni kraad, tsenter on ikka tsenter.
Punktiga penskar teab ka asja.
(14-03-2017, 00:29 AM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]Sinna soonde suruti kunagi viltrõngas. Imbus õlist läbi ja libises võllil. Ei mingit tolmu sissepääsu. Võibolla annab uus mistrast välja raiuda. Liigse määrde on  vidiga juba kuulide teelt äärtele kuhjanud, ei sega see enam.
   Mnjah, kaherealine iseseaduv laager. Oleks üherealised, siis soovitaks- anna laks pikuti võlli otsale ja seejärel teisele otsale poole nõrgem tagasilaks(läbi alumiiniumlehe). Üldjuhul võtab koostamispinge laagritelt maha.
Võib ka liiga hea laager olla ja tsipa istu võllil ja pesas surub kuulide jooksutee tihedaks. Pane odavam samasugune laager, las lõriseb  tsipa, aga saab vabalt joosta. Vene laagritel oli erilaagritel numbri järel tähti, mis näitasid kiirustaluvust(näit turbiinidele), müravabad, minimaalsete lõtkudega aparaadiehitusele jne. Lihtsalt saadi piirmõõtude eri otsa detailide kombineerimisega eri omadustega aga sama numbriga laager.
Rihmad ka hullusti pingule tõmmatud pole?

Tänud, viltrõngaste info väga huvitav. Kui nüüd tõesti uuesti laagri vahetuseks läheb siis peaks need sinna nikerdama.

Laager ise ei tohiks küll kuskilt otsast puua. Istus väga hästi võlli kaelale ja puki korpusse sai õrnalt haamriga sisse toksatud. Laua peal käega ringi ajades käis nagu siidi.
Mäletan vanasti treiali onu õpetust, et  üks pukk peaks jääma telje suhtes pisut "ujuv". Kaan ei tohiks laagrit lõplikult puki korpusse kinni suruda. Minu mõõtmise järgi jäi sinna natuke alla milli jagu mängimise ruumi. Teise puki kaan fikseeris laagri korralikult. Teoorias siis üks pukk võtab tuugalt vastu telgkoormuse ja teine laseb võllil piki suunas pisut mängida. Peaks igati pidi  laagril siselõtk tagatud olema.

Tark internet ütleb, et see laager (NSK 1306 TNGc3) peaks taluma edukalt 11000 pööret õlis. Määrdega ei tohiks poole väiksem koormus probleemiks olla. Ei tea kas asjast õieti aru sain, sest jään nende keeruliste numbritega hätta.  Olen praegu puhkusel ja ei saa poodi pärima minna.

Rihmad on normaalselt peal. Peaks neid vist isegi pisut juurde pingutama.
(14-03-2017, 00:33 AM)Marko Kirjutas: [ -> ]Isetsentreeruv on tegelikult vale sõna. Need kaherealised või siis tünnikestega rull-laagrid suudavad paigaldusnurga ebatäpsust korrigeerida mõni kraad, tsenter on ikka tsenter.

Kuidas seda paigaldusnurka mõõta? Laagripuki korpused pole ju nii täpses mõõdus, et nende järgi asja joonele saaks. Klappis päris hästi aukudesse ja eriti mängimisruumi seal ei jäänud. Vanad vene laagrid käisid paarkümmend aastat ehk siis need kraadid enam-vähem paikas.
sai ka kunagi aastat 15 tagasi vanal kreissael võlli laagrid vahetatud ja pärast vahetust samuti pukid kuumad,olid vist üherealised.kuna otsest vajadust saagida pole siis seisma jäigi.lisaks kadus lambist jõud ja kardan,et lülitist mootorisse kaablid hapud.
kuumaks lähvad kui kuskilt poob ja see koht vaja üles leida.
Tsitaat:Sinna soonde suruti kunagi viltrõngas. Imbus õlist läbi ja libises võllil. Ei mingit tolmu sissepääsu. Võibolla annab uus mistrast välja raiuda

Kavial müüb (müüs) laagrite  vildiriba. Millalgi paar aastat tagasi oli täitsa mõõdu järgi saadaval.
Vahel, kui poovat kohta üles ei leia, siis olen võtnud puust või kummist haamri ja toginud kõik kohad üle. Laagri pukkidele külgedele, otse pähe ja niisama võllipihta mõni toks.
Üks tihti juhtunud asi mis aitab on võlli otsa pihta pikki võlli ühte ja teise otsa. Toks ei pea olema väga tugev, aga silitamine ka ei aita.
(16-03-2017, 00:03 AM)karvik Kirjutas: [ -> ]Vahel, kui poovat kohta üles ei leia, siis olen võtnud puust või kummist haamri ja toginud kõik kohad üle. Laagri pukkidele külgedele, otse pähe ja niisama võllipihta mõni toks.
Üks tihti juhtunud asi mis aitab on võlli otsa pihta pikki võlli ühte ja teise otsa. Toks ei pea olema väga tugev, aga silitamine ka ei aita.

Sama mõte siin. Üks tark härra ütles, et ta ei pane ühtegi laagrit pressiga paika. Laseb korpuse kuumaks, laagri külmkapi ja viskab kokku. Pärast pidi korra veel sooja andma ja haamriga koputama niimoodi pidavat korralikult paika istuma.
(16-03-2017, 07:40 AM)Inri Kirjutas: [ -> ]
(16-03-2017, 00:03 AM)karvik Kirjutas: [ -> ]Vahel, kui poovat kohta üles ei leia, siis olen võtnud puust või kummist haamri ja toginud kõik kohad üle. Laagri pukkidele külgedele, otse pähe ja niisama võllipihta mõni toks.
Üks tihti juhtunud asi mis aitab on võlli otsa pihta pikki võlli ühte ja teise otsa. Toks ei pea olema väga tugev, aga silitamine ka ei aita.

Sama mõte siin. Üks tark härra ütles, et ta ei pane ühtegi laagrit pressiga paika. Laseb korpuse kuumaks, laagri külmkapi ja viskab kokku. Pärast pidi korra veel sooja andma ja haamriga koputama niimoodi pidavat korralikult paika istuma.

kerge istuga laagrid kopib haamriga kenasti paika.minuarust kui suure jõuga laager pessa taguda-pressida eriti võllii peale siis laagrisaale võib pisut jämedamaks muutuda ja ongi jama majas ja poob kergelt.
Ja just, pliidi peale korpus sooja ja laager sügavkülma. Suurepärane lahendus ja tulebki nii teha, kui tegu on kuumistu jaoks tehtud kohaga. Näiteks mootorsae vända laagrid.
Küll aga on juhtunud ka nendesamade vändalaagritega seda lugu, et vänt ei jää päris puhtalt jooksma. Ilmselt on see tingitud sellest, et laager ikkagi ei kukkunud niimodi paika nagu vaja. Selle olukorra parendamiseks on kuumistuga laager sisse ja vastava abinõuga kerge kõps kandvale saalele enne, kui kinni paisub. Muidu ongi pahurad kliendid ukse taga, etnäe eile vahetasid laagrid, täna on keps kottis, kolb sulanud jne.
Peale sae koostamist on kah väike kõps vändale pikki suunas mõlemalt poolt kasuks. Kui see meetod nüüd kedagi üllatab, siis ausõna ei ole ma ainuke kes seda teinud on ja tehakse edasi kah.
Vända kopsimine annab ilmselt selle, et vända ja karteri sobivus ei ole 100% õige ja see kõps raputab nad omavahel paika.

Paljud laagri pesad ei ole siiski tehtud nii täpsed, et peale kokku pressimist jäävad jooksma nii nagu peab. Seal tulebki appi see kerge kõps. Kui võtta 8kg kuvalda ja üritad 206 laagreid õpetama hakata, siis peab ilmselt poodi minea.
(17-03-2017, 01:40 AM)karvik Kirjutas: [ -> ]Ja just, pliidi peale korpus sooja ja laager sügavkülma. Suurepärane lahendus ja tulebki nii teha, kui tegu on kuumistu jaoks tehtud kohaga. Näiteks mootorsae vända laagrid.
.

mis vahet seal on kas sae vänt või nt iz vänt?meenub põrsapõlvest,et iz vändal olid laagrid praktiliselt lahti peal ja tookord arvasin,et praak väntaga(aga mida 18 nolk ka teab kui esimest korda mootorit näpib).neli kahel erinevus gabariitides ja töötamise pööretes.
Ametlikult on IŽidel kah vaja kuumistu(vist?).
Minu Jawa 250 Sport oli lausa peiliplekki raamlaagri ja karteri vahele topitud ja seepärast ka natuke on tema taastamine venima jäänud.
(17-03-2017, 15:34 PM)karvik Kirjutas: [ -> ]Ametlikult on IŽidel kah vaja kuumistu(vist?).
Minu Jawa 250 Sport oli lausa peiliplekki raamlaagri ja karteri vahele topitud ja seepärast ka natuke on tema taastamine venima jäänud.

sii foorumit lugedes on nagu kusagilt kõrva jäänud,et iz peab laager vabalt peal olema,ku see tõde on ei tea.too mootor mida tookord näppisin tänaseni riiulis jup3.