Olen kindel, et veel pikema otsimise peale oleks sellest meeltust andmekogust siin foorumis ka vastuse leidnud kuid kuna otsingud siiani tulemust pole andnud siis küsin targematelt.
Nimelt belarusi nelivedu, tavaliselt on mingi kindel ülekanne ja sellest olenevalt paigas mis suuruses rattad peavad telgedel olema, kuid vaadates pilte siis nendel metsarussidel, millel on 700 rattad taga, on ka üsna suured esirattad osadel külge aetud. Mõndadel, millel ka nelivedu küljes aga olen täheldanud ka originaal ratast ees kui on suurem 700 ratas taga. Kas vahekastile see kuidagi ei mõju, või on midagi ümber ehitatud või mõni kolmas lahendus.
Tänud vastajatele juba ette!
(23-01-2018, 15:30 PM)Luz Kirjutas: [ -> ]Olen kindel, et veel pikema otsimise peale oleks sellest meeltust andmekogust siin foorumis ka vastuse leidnud kuid kuna otsingud siiani tulemust pole andnud siis küsin targematelt.
Nimelt belarusi nelivedu, tavaliselt on mingi kindel ülekanne ja sellest olenevalt paigas mis suuruses rattad peavad telgedel olema, kuid vaadates pilte siis nendel metsarussidel, millel on 700 rattad taga, on ka üsna suured esirattad osadel külge aetud. Mõndadel, millel ka nelivedu küljes aga olen täheldanud ka originaal ratast ees kui on suurem 700 ratas taga. Kas vahekastile see kuidagi ei mõju, või on midagi ümber ehitatud või mõni kolmas lahendus.
Tänud vastajatele juba ette!
Kui ees originaal rattad, siis ülekanne paigast ära. Metsas nelivedu kasutades pole väga hullu, aga kui pidevalt ka kõva pinna peal 4x4 siis ega kaua kesta.
Ei taha see russ sisselülitatud nelikveoga ma niisama kõval pinnasel sõitmist, sest puudub esi- ja tagasillavaheline diferentsiaal.
Kris
Metsakatel millel taga kirovetsi rattad ja ees T150-k omad, neil enamjaolt ikka esisillaks pandud gaz 66 esisild.
Siin on mitu asja.
Esiteks: automaatasendis hakkab jaotuskast vedama alels siis, kui tagarattad hakkavad libisema. Kuniks libisemist ei ole, ei ole ka vedu. Suurem tagaratas suurendab vahet veelgi.
Jäiga asendi korral hakkab esiots lihtsalt rohkem maha jääma. Aga nagu mainiti, siis kõval pinnal russi nelivedu kauaks ei ole.
Pehmel pinnal pole vahet - targem (loe: pehmemas olev) annab järele
Ümberhituste korral on jällegi üsna suuri erinevusi sõltuvalt sellest,milline on konkreetne asendav raudvara ja kuidas on sobitatud rehvide veereraadiused.
Või on jäetud sobiamata - kuniks vedu ei ole,pole sellest erinevusest ka suuremat häda. Ning pehmes pole ju vahet.
Kunagi selline teema olnud siin, keegi väitis, et kui ees originaalid, siis taha võib suurema läbimõõduga rattad panna nt K701 omad. Ise ei julge pead anda. Minu traktoril (MTZ 82) on taga K700 rattad ja ees E liikurniiduki rattad mõõduga 16-20. Ei ole viimase 20 aastaga midagi juhtunud, esisild on sisselülitatud ainult metsas ja mujal pehel pinnasel ning ainult väikesel kiirusel. Kasutusel on ka MTZ 52 vahepukk, mis teadupärast on jäik. 82 vahepukk on ketastega, mis tavaliselt metsatraktoritel ei taha kesta.
aga oskab keegi öelda, mis see suhe on, või mis valem on, et vâlja arvutada kui tagarattad on X diameetriga, siis palju esimesed peavad olema?
Lihtne järjestikülekande arvutus. Ülekandearvud leiad näiteks "Mehhaaniku käsiraamatust".
(23-01-2018, 20:06 PM)Luz Kirjutas: [ -> ]aga oskab keegi öelda, mis see suhe on, või mis valem on, et vâlja arvutada kui tagarattad on X diameetriga, siis palju esimesed peavad olema?
Esirattad hakkavad automaatlülituse korral vedama tagarataste 10% läbilibisemise korral. Ja hädast aitab välja exel.
Kui hammasrataste kallale pole plaanis minna,siis saaks sellise mõttekäiguga hakkama.Et poleks nühamist,või läbilibisemist,selleks peab esi ja tagasilla rataste raadiuste suhe jääma nagu tehasest tulnul.
....või tagarattad natuke suuremad/esirattad väiksemad. Sedapidi jääb automaatreziim õigesti toimetama.
Kui nüüd nö puust ja punaseks teha siis: ratta, st ringi, ümbermõõdu valem on teadaolevalt C = 2 π r , st π = umbes 3,14 (pii, konstant), r = raadius = 0,5 ratta läbimõõdust (läbimõõt on 2 r). Ümbermõõt on piltlikult see vahemaa mida ratas ühe täispöördega läbib. Kui näiteks esiratta ümbermõõt on 2 m ja tagaratta ümbermõõt on 4 m siis on ilmselge, et esiratas peab tegema 2 pööret sama ajaga kui tagaratas teeb ühe. Kui nüüd konkreetse, küsija MTZ orig. rattad ära mõõta ja pisut arvutada siis saab kätte ülekandearvu. Antud arvutuskäik on nö teoreetiline. Reaalses elus tuleb üht-teist veel mängu. Küll aga on MTZ piisavalt robustne ja ebatäpne, samas ka lihtne massin, et eelnimetet arvutuskäigust võiks piisata. Jõudu!
(23-01-2018, 20:06 PM)Luz Kirjutas: [ -> ]aga oskab keegi öelda, mis see suhe on, või mis valem on, et vâlja arvutada kui tagarattad on X diameetriga, siis palju esimesed peavad olema?
Kusagil vene lehel oli erinevuseks märgitud 1,7 korda ja siis pidi väikse läbilibisemise korral esiotsa taha haakima automaatika. Muidugi ratta kõrgus maast võrreldes teise rattaga annaks praktikas suhte.
Proovisin pildilt ära mõõta, esimesel 1,525 suhteks. Teisel läks vale number 292 asemel peab olema 298 ja siis vastus 1,56 asemel 1,592465, no venitab 1,6 välja.
Suhtarvu saamiseks pole see pii 3,14 üldse vajalik. Ta ju mõlema ratta juurest taandatav ja raadiuse asemel on kasulikum kohe läbimõõt võtta, eksimine väiksem kaks korda.
Kes suure hooga arvutama hakkab siis ratta ümbermõõtu tuleb arvutada ratta tsentri kõrgusest maapinnalt mõõdetuna sest rehv on elastne asi ja vajub pisut kokku.
Ehk siis tsentrist maani saadud mõõt korrutada kahega ja see 3,14.
Mis aga ülekannete sobivusse puutub siis taga K-700 rattad ja ees need suuremad rattad kus velg 8 poldiga kannatas päris hästi nelikveoga sõita kui tagarehvid 1 bar rõhuga ja ees 1,1 bar.
Uuematele pandigi need suuremad rattad et kiirused paremini kokku läheks sest ilmselgelt on traktori veovõime ja kütusekulu paremad kui mõlemad sillad sama kiirusega liikudes edasi veavad ja tagasillale ei pea 10% läbilibisemise energiat raiskama.
Kunagi uusi rehve ostes sai traktorit veeretatud edasi ilma esisilla kardaanita ja loetud palju esisilla ja väljavõtte kardaanid erinevalt pöörlesid.
Tulemust paraku ei mäleta enam.
(24-01-2018, 23:22 PM)2715 Kirjutas: [ -> ] tsentrist maani saadud mõõt korrutada kahega ja see 3,14.
Korrutada iseendaga. Ruudus ei ole sama, mis kaks korda.
(24-01-2018, 23:29 PM)Marko Kirjutas: [ -> ] (24-01-2018, 23:22 PM)2715 Kirjutas: [ -> ] tsentrist maani saadud mõõt korrutada kahega ja see 3,14.
Korrutada iseendaga. Ruudus ei ole sama, mis kaks korda.
Kahega ikka kui ümbermõõtu arvutad, ehk ratta läbimõõt korda pii.
Õige! Kuskohast ma selle pindala siia tassisin? Uneaeg vist...
Aitäh matemaatika tunni eest, õnneks sai omal ajal koolis käidud aga väljendus kirjas võibolla jäi nõrgaks
mitte matemaatika. Kuna ma ehitan / restaurueerin omale traktorit üsna imelikul ja teistlaadsel eesmärgil, millest ma enne juttu ei tee kui valmis
siis küsimus tuligi pigem nii, et mis on see tehase antud ülekanne ja kui palju see erineda võib. Metsa traktorit ei ehita ja see tõttu 700 + 150 rattad alla ei lähe. Aga lähipäevil peaks ka ostetud kirjandus kohale jõudma ja püüan siis jälile jõuda kuidas ma omale soovitud rehvid nii alla saan, et 4 vedu ka pidevalt kasutuses oleks kuid kasti laiali ei ajaks.
Ühes venekeelses mtz-i raamatus on märgitud erinevate rehvide variandid millistega russid tehasest tulevad.
Seal on kirjas millisega on esivedu plussis millisega miinuses ja kui palju,ka see oli märgitud kui palju on lubatud max erinevus.
Loogika ütleb et tagarattad võiks ülejooksta.
Ega sa sellest raamatust seda infot siia piltidena panna ei saa?