automoto.ee foorumid

Täisversioon: Mobiilne lintsaeraam
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5
Hakkasin lõpuks pikalt planeeritud mobiilset saeraami ehitama. Ilmselt hakkab 99 % ajast ikkagi statsionaarselt kodus seisma, aga kui juba uut ehitada, siis miks mitte juba mobiilne. Saepukk saab olema esialgu keti ja latiga, jälle. Kui tulevikus leian, et on rahaliselt mõistlik saelindi terituspink osta, siis ehitan ketiga puki ringi või teen täielikult uue puki.

Haagis tuleb 7 m pikk, kasutan 80x80x4 nelikanttoru, mille kahekordselt kokku keevitan. Saab olemasolevatest juppidest valmistada ja põhilisteks lõigeteks peaks pikkusest piisama. Lisaks on plaanis juurde teha 2,5 m (või enam) pikendus, mida on võimalik vajadusel kaasa võtta. Eelmine saeraam oli 12 m pikk, lõigata sai 11 m pikkust palki, mida tegin ainult paar korda. Muidu ikka 3 ja 4 meetrised.

Täna sain ühe poole treilerist / raudteest enamvähem kokku:
[Pilt: Qo6Nvb4-Yq_rV7HWketgDRgfCsQ1AO_7bcSR-h8f...58-h595-no]

[Pilt: TpM7W1z586RScRq7aGtT54lVmFfrYvPx3YbwYt4D...63-h599-no]
Tee kohe lindiga saagimine. Saetee on kohe kitsam ja teenid mõne nädalaga terituspingi raha tasa. Veel kavalam, teed ise terituspingi, sul need asjad käpas, tuleb parem kui hiinakas. Kui mahti, valgusta ikka foorumit ka.
Jagaks ka rõõmu.

Nimelt väikese orgunni tulemusena tuleb mulle nüüd igasugune kaadervärkide ehituseks vajalik valts-ja (kant)torumaterjal maale võsa vahele ise kohale. 

12m pikk latt lõigati väikese tööraha eest 8 m sooloautole mahtuvaks ka. 
Saatja on suur metallimüüja ja transportija pesa, muide, on Otepääl. 

Hind on selline, et ise järel käia pole kindlasti enam mõtet, isegi mitte "tõmbekeskuse" metallitöökoja õue peal.
Materjal on muidugi uus, vanaraua hinnaga ei võistle.

Et kui teemasse, siis saeraamile ma telliks raami materjaliks täpselt paraja ristlõike mõõduga torud, sest nende olemasolevate pikuti kokku keevitamine tugevdamiseks ei ole lõpptulemuse sirgsuse huvides väga lihtne tegevus.

Kunagi ammu-ammu eelmisel aastatuhandel sai tehtud üks kahe kettaga "palk paigal saed sõidavad" saeraam.

Et sõidutee oleks täiesti sirge oli selgrooks 270 mm ümartoru millele kinnitatud sõidutee raami sai poltidega rihtida-sättida.

Päris hea jäik sai.  Rattad käisid ka liigutamiseks alla.

Oh ja kui veel tolle aparaadi joystick-juhtmisisest, nupuvajutusega töötavast mõõduvahetusest ja automaatsest järjest-lõikusest rääkida...
Mis sa siin räägid umbisikuliselt mingist ettevõttest - vaja on NIMESID!  Big Grin  Poleks paha, kui uus materjal mullegi õuele tuleks. Seekord lihtsalt oli vajaminev materjal juba olemas, sisuliselt tasuta. Missest, et tarvis kahekordselt kokku keevitada. Saab odavamalt läbi.

Projektist ka: keevitasin teise treileripoole kokku. Erinevalt eelmainitust sai mõnus ja sirge. Vähemalt horisontaalis, mis on kõige olulisem. Külje peale banaanilisuse sai koormarihmaga eemaldatud ristijuppide paigaldamisel külgede kokkutõmbamisega. Nüüd on igatpidi sirge.
[attachment=68077]
[attachment=68078]
[attachment=68079]
Tuleb veel lõigata ja paigaldada kõrgendused palgi jaoks ja relsid raamile. Relssideks vast jälle nurkrauad, seekord ainult mõlema servaga vastu treilerit ja raam hakkab mööda tekkinud kolmnurga tippu sõitma. Esmaspäeval saab jälle edasi nokitseda. Hetkel peaks pildil olev raam kuskil 313,48 kg kaaluma. Ehk on siis selle kaalu juures tulevikus jäikust ka.
Vaatan pildilt, et plaan üleni kuumtsinkida. Kas lasid torud liivapritsiga läbi ka või usaldad hapet?
Tundub taaskord üks korralik asi tulema.
Ei tea, kas ikka on plaanis tsinkida, kuid oma raami lasin, ning pärast oli tükk tegemist, et asi jälle sirgeks saada.

Meil on karprauale nurkrauad peale keevitatud sõiduteeks, ning nurkraudade küljele tõmbas pinge sisse, iga raami osa oli 3cm lookas(Käib kokku 3-st osast).  Kuna nurkrauad olid ka umbes 20cm vahedega peale punktutud, siis need ka lokkisid peal.

Lõikasin vinklid uuesti maha, ning panin raamid seljakuti kokku, surusin raame tungrauaga omavahel laiali, et õigemaks saada.

Hape teeb sellise materjali kenasti puhtaks. Värvi ainult ei võta.

Kahe kokkukeevitatud lameda osa vahele ronib vaid hape, ning räbusti, kuid tsink sinna ei roni. Hiljem hakkab sealt roostekarva vedelikku välja tulema, mis ka tsinki oksüdeerima ajab.
Tuttav tegi endale samamoodi ise selle saelindi terituspingi. Mootoriks kasutas auto kojamehe mootorit ja kui ma nüüd ei eksi, siis oli sama mootoriga lahendatud nii teritamine kui lindi automaatne etteanne...Samas oli seade nii robustselt lihtne...
Minu 2 kettaga eco-sagen-i malli saeraami alusraam oli sellise ristlõikega:

[attachment=68118]
Ma kohe kuidagi ei tahtnud usaldada raamiks redelraami, mis paljujalgselt maapinnale toetub, see tähendanuks igakordset raami sirgsuse kontrolli enne lõikuspäeva, kui muidugi juhtumisi betoonpaneel all ei ole.

Minu kaadervärgil oli otstes 4 jalga ja kogu jäikuse tagas 270 mm toru, sirgsuse reguleeritavuse huvides oli pealmine karp 12 redelraam poltidega torule keevitatud ca meetrise vahega karpide küljes.   Võib-olla overkill  aga vähemalt polnud raamil kordagi mingit järelõgvendamise vajadust.    

Toru, muide oli kaubajaama katlamaja korstna toru, millest isegi suits olla läbi käinud ja mis jämedama vastu vahetati.


Raam oli suht kõrge, aga palgid olid vastava kõrgusega estakaadi peal.

Kahe kettaga raamil on palgi toetuskoht veidi erinev, kui lint- ja kettsael aga sellel, et raam on karbist on ka mõte, selle joonistan järgmisel korral.   Vihjeks, seal oli materjali kiirkinnitus.  Ei mingit käsitsi kruvimist...
(03-02-2018, 20:05 PM)reljo86 Kirjutas: [ -> ]Ei tea, kas ikka on plaanis tsinkida, kuid oma raami lasin, ning pärast oli tükk tegemist, et asi jälle sirgeks saada.

Meil on karprauale nurkrauad peale keevitatud sõiduteeks, ning nurkraudade küljele tõmbas pinge sisse, iga raami osa oli 3cm lookas(Käib kokku 3-st osast).  Kuna nurkrauad olid ka umbes 20cm vahedega peale punktutud, siis need ka lokkisid peal.

Lõikasin vinklid uuesti maha, ning panin raamid seljakuti kokku, surusin raame tungrauaga omavahel laiali, et õigemaks saada.

Hape teeb sellise materjali kenasti puhtaks. Värvi ainult ei võta.

Kahe kokkukeevitatud lameda osa vahele ronib vaid hape, ning räbusti, kuid tsink sinna ei roni. Hiljem hakkab sealt roostekarva vedelikku välja tulema, mis ka tsinki oksüdeerima ajab.

Sama teema siin, nurkraua vedas ikka mõnusalt lainesse see kinnipunktimine ja päris head nahka asjast ei saanudki.
Vinkli hari kogub ka mõnuga saepuru külge, eriti märja lehtpuumaterjali puhul ja raam piisavalt raske ning pressib kõik kenasti kinni. Isegi traatharjaga annab puhtaks kaapida..
Kavas asi ümber teha nii, et vinkel ühe küljega lapiti (poltidega kinni, mitte keevitusega) ja serv püsti nii, et masin hakkab sõitma serva peal.
Teine variant oleks ümarmaterjal, aga seda samuti kehv kinnitada.
Mina keevitaks umbes 80-100mm laia 10mm paksu lattraua C-profiili ülemisse serva vertikaalselt kinni ja mööda lattraua serva hakkab siis rullik sõitma, selleks sobivat rullikuid olen kohanud värava automaatikaga tegelevates ettevõtetes ja viljandi espakis oli ka 8eur millegagi tükk, laagriga rull+ kinnitus puksid ja polt/mutter komplektis, pole endal midagi leiutada, keera ainult külge.
Olen ise ka mõtelnud seda saekaatri tegu kuna oleks vaja materjali lõigata, kuid tahaks lintkaatrit teha, samas puruveski jaoks oleks olemas mootorsaag mida metsas tassida ei viitsi suure kaalu tõttu kuid oleks parajalt võimas selle töö jaoks.
Sellist asja mõtlesin siis
Eile leidsin sellise :
http://www.cncrouterparts.com/v-con-asse...5urllor5k7

Uba on selles klotsis ja selles, et nii tekib V-groove rollerite ( V-soontega juhtratastele)  sobiliku asendiga latist rööbas, mida sirgeks seadistada saab.  

http://www.cncrouterparts.com/v-con-clamp-p-237.html

Aga rööpa puhastajaks käib sõiduratta ette kaldus-viltu pintsel.   No või hari.  Või jupike harjast.


V-groove ratta rööpaks on originaalis V-rail  suuremad mõõdud kahjuks roppkallid (Mekanex)  
[attachment=68133]

Ma projekteerin-kalkuleerin praegu ühte metallitöö kaadervärki, kus täpsuse numbrid on teised, kui palgisael aga mõttele abiks ikka. Õige märksõna ja detaili nimetuse leidmine Google jaoks polegi tegelikult lihtne.

Aga kui saemasina üles-alla teema käsile tuleb, siis paneks siia märksõnaks kalibreeritud lihvitud ümarmaterjal. 
See võtke siis, kui kanttoru kanttorul üles-alla juhtpinna nikerdamisega piisavalt "saab ju ka"- d on tehtud. Pronkspuks sinna võlli peale on letikaup.
Õu, kutid, te olete ikka korralikult mu teema kaaperdanud.

Läheb päris hulluks kätte ära see täpsuse tagaajamine. Termin "saematerjal" ise viitab juba mitte nii täpsele materjali mõõdule.

Mul ei tõmmanud küll vinklid eelmisel saeraamil lainesse. Materjal tuli sirge ja millimeetri täpsusega mõõdus, kui just latt ja kett polnud üleliia kulunud ja ei hakanud palgis sukelduma või ronima. Latt võrreldes lindiga (1-1,1 mm) on üsna stabiilne.

Küll aga tuleb lintsae puhul ette materjali lainelisust, kui raam on jõuga materjalist nüri teraga läbi surutud, mis mulle isiklikult üldse ei meeldi. Ise lintsaeraamiga tööd teinud pole, kuid sellel lõigatud materjali olen üritanud paksusmasinast läbi ajada. Oli ikka tüütu.

Puruveski nii hullult lainetama ei hakka, kuigi jah, see saepuru teema muutub tüütavaks, kui lõigata omajagu palke üsna lühikese ajaga prussideks, laudadeks.

Ma ei ole veel kindlat otsust teinud, kas tuleb kett- või lintsaeraam. Puruveski jääkprodukti realiseerimise jaoks on olemas saepurupõleti, mida talvisel perioodil kenasti ekspluateerida saab. Saepuru kohe kindlasti üle ei jää. Hetkel aga kaldun sinna lindi poole, kuid teen otsuse alles siis, kui olen rohkem terituspinkide hingeelusse süüvinud ja leian, et on võimalik selline asi olemasolevate vahenditega kodus kokku lüüa. Eks näis.
Täpsuse taga ajamine ongi täiesti mõttetu +-1-2mm ei ole mingi kõikumine. Isegi kui suudad laua lõigata sajandiku täpsusega, siis peale kuivamist see täpsus kaob kuna iga palk on erineva puidutihedusega ja kuivab erineval hulgal kokku. 
Täpsuse saavutamiseks on höövel mitte saag...
Ma ei saa hästi aru mis kuradi pidi te need nurkrauad sinna kinnitasite, et need lainesse tõmbasid. Pooled maailma saekaatrid jooksevad nurkraua peal, pole mingit probleemi. Hakata siinkohal jalgratast leiutama... noh huvi pärast ju võiks kuid igasugune vajadus sellele küll puudub.
(06-02-2018, 14:40 PM)maisalup Kirjutas: [ -> ]Täpsuse taga ajamine ongi täiesti mõttetu +-1-2mm ei ole mingi kõikumine. Isegi kui suudad laua lõigata sajandiku täpsusega, siis peale kuivamist see täpsus kaob kuna iga palk on erineva puidutihedusega ja kuivab erineval hulgal kokku. 
Täpsuse saavutamiseks on höövel mitte saag...

No raam peab algselt olema tehtud ikka nii sirge kui vähegi võimalik, milleks omale tulevikuks probleeme juurde teha.  Kõverustel on komme liituda, mite kompenseeruda.
Palgikõrgendused ja kandistopperid paigas. Andsin stopperitele väikese kalde, et nende tipp rohkem ennast materjalisse hammustaks.
[attachment=68138]
Nüüd tuleb hakata palgikoerte (kui vägivaldselt eesti keelde tõlkida) ehk palgikinnituste ja tungraudadega tegelema. Vaatasin tööriistamarketist ka, aga seal tungid jõhkralt kallid. Tuleb ikka rotikalt ise teha. Nelikanttoru, keermelatt, mutrid ja seibid abiks. Väike tavotitörakas ka sisse ja siis on elu lill.  Big Grin

Sillale tuleb lehtvedrud küll sealt tuua. Ja võibolla ka vedrukammitsad. Kui just kellelgi üle pole... ?
Alusraam sobiks mõnest NL aegsest kraana noolest teha?
(06-02-2018, 19:23 PM)donn Kirjutas: [ -> ]...
Sillale tuleb lehtvedrud küll sealt tuua. Ja võibolla ka vedrukammitsad. Kui just kellelgi üle pole... ?

Palju kandevõimet vaja on? Mul on üle ühed mosse piruka tugevdatud, ühed piruka originaalid ja ühed sedaani pehmed. Samuti seisab üks Citröeni J5, millel terve lehtedel tagasild vakantne.

Kannatab rääkida, kui on huvi. Big Grin
(06-02-2018, 22:26 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Palju kandevõimet vaja on? Mul on üle ühed mosse piruka tugevdatud, ühed piruka originaalid ja ühed sedaani pehmed. Samuti seisab üks Citröeni J5, millel terve lehtedel tagasild vakantne.

Kannatab rääkida, kui on huvi. Big Grin

Olen praegu silma peal hoidnud 375 kg kandevõimega vedrudel. Ei teagi nüüd, kas see on neil "maksimaalne" kandevõime - st vedrud juba pahempidi lookas vastu läbilöögi puksi või on see okei maanteel 70-ga probleemivaba kulgemise näitaja.

Eeldatav saeraami kaal tuleb üle 600 kilo. Hetkel juba ~ 365 kg.
Lehti: 1 2 3 4 5