automoto.ee foorumid

Täisversioon: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 2)
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
(14-09-2018, 14:57 PM)Mahno Kirjutas: [ -> ]Kui mul on ca 10 mm seinapaksusega torusse vaja saada 4 25mm auku välitingimustes (paigaldatud aiapost), siis kas bimetallist augupuuriga on tehtav (fairyvee ja väikeste pööretega)? Vaja neid auke keevitatavate hingede mutriaukude jaoks.

võid ka plasmaga lõigata või joonistad augu pääle ja drelliga auk augu kõrvale ja jälle olemas.
ilmselge ülemõtlemine.
lased normaalse toosipuuriga ja töö hõlbustamiseks võid spreipudelist lõikamise vedelikku ka vahele sutsata.
koos minemise-tulemise ja ninanokkimisega maksimaalselt 10 minutit.
(14-09-2018, 17:19 PM)pat1 Kirjutas: [ -> ]
(14-09-2018, 14:57 PM)Mahno Kirjutas: [ -> ]Kui mul on ca 10 mm seinapaksusega torusse vaja saada 4 25mm auku välitingimustes (paigaldatud aiapost), siis kas bimetallist augupuuriga on tehtav (fairyvee ja väikeste pööretega)? Vaja neid auke keevitatavate hingede mutriaukude jaoks.

Ehk lõikab need augud ka keevitusega sisse, saan aru, et mutter tuleb ju sinna keevitusega peale. Kas auku on vaja ainult selleks, et hinge polt läbi mahuks

Pmst küll. Taoline hing: http://www.sungate.ee/pics/products/120_...222324.jpg Mutter ise peaks ka sinna auku minema.
(14-09-2018, 17:56 PM)Mahno Kirjutas: [ -> ]
(14-09-2018, 17:19 PM)pat1 Kirjutas: [ -> ]
(14-09-2018, 14:57 PM)Mahno Kirjutas: [ -> ]Kui mul on ca 10 mm seinapaksusega torusse vaja saada 4 25mm auku välitingimustes (paigaldatud aiapost), siis kas bimetallist augupuuriga on tehtav (fairyvee ja väikeste pööretega)? Vaja neid auke keevitatavate hingede mutriaukude jaoks.

Ehk lõikab need augud ka keevitusega sisse, saan aru, et mutter tuleb ju sinna keevitusega peale. Kas auku on vaja ainult selleks, et hinge polt läbi mahuks

Pmst küll. Taoline hing: http://www.sungate.ee/pics/products/120_...222324.jpg Mutter ise peaks ka sinna auku minema.

Bimetall saega saab nigu niuhti need aigud sinna sisse. Soovitan würth-is müüdavaid odavamad bauhofist ja espaki kraamist ning justkui lõikavad kiiremini. Aega võib kuluda ca tund kuni 1,5 kui varasemalt kogemusi pole võib puuri hambad kergelt murda. Ise olen augusaega kõigerohkem 45mm ava 12mm paksusesse plaati lõiganud 25 pole veel midagi... 55mm võttis 50nm trellist kärsahaisu välja Big Grin
Tsitaat:ca 10 mm seinapaksusega torusse vaja saada 4 25mm auku
Kas toru on ümar või nelikant? Kui ümar, siis õpetage mind ka kuidas augusaega seda teha.
(14-09-2018, 18:39 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]Kas toru on ümar või nelikant? Kui ümar, siis õpetage mind ka kuidas augusaega seda teha.

Puurisin (OK saagisin) kuu aega tagasi keevituspudelitesse augud. Need teatavasti ümartorust, kandilised läheksid natu paiste.... Ühtegi probleemi ei täheldanud. Ilma tsentris oleva puurita on alustamine ilmselt tiba keerulisem, aga see nagunii edasijõudnutele Smile
Ma lõikasin 48tk 40mm läbimõõduga auku 150m läbimõõduga torusse ja augu all olid pikklikud pilud mis tegid asja keerulisemaks alustamise osas kuid muus osas pole midagi keerulist torusse aukudelõikamisel. Sama nagu plaati lõikamine. Õli aga kõvasti vahele ja tuld
Millisele vanarauaplatsile Tartus on kõige kasulikum ja valutum auto sõidutada, st hind, asjaajamise lihtsus ja arveltvõtmise korralikkus?
Pole kokkuostudega kursis.
Kuusakoski...
(15-09-2018, 08:06 AM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Kuusakoski...
Kuusakoski kasuks räägib kogemus, et Tolmetsis keelduti O-M lepingu alusel mulle kuuluvat autot vastu võtmast. Samas Kuusakoskis võeti vastu. Näide küll Pärnust aga toetab Kuusakoski paremust selles osas.
Miks geneka kontaktrõngad erineva kiirusega kuluvad?

Lähiminevikus olen kahel harju vahetama pidanud ja mõlemal on otsapoolne rõngas suht viimase piiri peal olnud, sisemised jällegi tunduvalt paremas seisukorras. Oli see nüüd kokkusattumus või teatud seaduspära, ei tea.
(15-09-2018, 20:35 PM)alfredo Kirjutas: [ -> ]Miks geneka kontaktrõngad erineva kiirusega kuluvad?

Lähiminevikus olen kahel harju vahetama pidanud ja mõlemal on otsapoolne rõngas suht viimase piiri peal olnud, sisemised jällegi tunduvalt paremas seisukorras. Oli see nüüd kokkusattumus või teatud seaduspära, ei tea.

Järsku on see sellepärast,et välimine hari saab rohkem tolmu ja sodi.
(15-09-2018, 20:35 PM)alfredo Kirjutas: [ -> ]Miks geneka kontaktrõngad erineva kiirusega kuluvad?

Lähiminevikus olen kahel harju vahetama pidanud ja mõlemal on otsapoolne rõngas suht viimase piiri peal olnud, sisemised jällegi tunduvalt paremas seisukorras. Oli see nüüd kokkusattumus või teatud seaduspära, ei tea.

Järsku see on sellepärast, et välimine hari saab positiivse laengu, ehk peab akule andma voolu ja sisemine ehk negatiivne miinus saab vähem koormust kuna kõik asjad ju alati topelt maandatud.

Minu väited ei vasta alati apsoluutsele tõele aga vahest äkki kasu.
Tolm pole vist põhjuseks, harjad on kaetud plastiktopsiga.

Kui kulumine on sõltuv plussidest-miinustest, miks ei ole targad insenerionud harju erineva suurusega joonistanud, et kulumine ühtlane saaks?

Sõber, kes autode remondiga igapäevaselt kokku puutub, ütles et see on praktiliselt klassika, et üks kiiremini otsa saab, kui teine, põhjust ei osanud temagi otseselt välja tuua.
(15-09-2018, 22:16 PM)alfredo Kirjutas: [ -> ]Tolm pole vist põhjuseks, harjad on kaetud plastiktopsiga.
Tolm on alati põhjuseks. 
Relaka ankru keerab ka kiiremini tuksi kui sealt raua ja käiapuru läbi käib. Harjad kuluvad ka kiiremini ära. Peaks kõigepealt ära kuulama elektrikute arvamuse ja siis saab vea otsimisega edasi minna.
Järsku + hari saab rohkem vatti ja sellest kulumisest ja "tolmust" kulub kõrvalolev hari kiiremini. Jõle hea on siis jahuda asjadest mida kindlalt ei tea.... Big Grin aga võib arvata.

T.
No pluss pool saab alati ennem otsa. Seal on tegu mingi keemilis/füüsikalise omausega, et ioonid lahkuvad. Ma ei oska ilmselt seda õieti seletada, aga tegu sama efektiga, nagu keevitamisel. Teatud metallide puhul keertakse pluss ja miinus pooled teistpidi. 
Miks oksüdeerub plussjuhe?
(14-09-2018, 22:31 PM)honkomees Kirjutas: [ -> ]Millisele vanarauaplatsile Tartus on kõige kasulikum ja valutum auto sõidutada, st hind, asjaajamise lihtsus ja arveltvõtmise korralikkus?
Pole kokkuostudega kursis.

Eelmisel suvel oli Refonda (Vitamiini tn.) Hind oli parem ja kundekaart tehti kohe.
(15-09-2018, 22:53 PM)motamees Kirjutas: [ -> ]No pluss pool saab alati ennem otsa. Seal on tegu mingi keemilis/füüsikalise omausega, et ioonid lahkuvad. Ma ei oska ilmselt seda õieti seletada, aga tegu sama efektiga, nagu keevitamisel. Teatud metallide puhul keertakse pluss ja miinus pooled teistpidi. 
Miks oksüdeerub plussjuhe?

väike ot teemast pisut välja,aga traatkeevitusel miks tuleb täidistraadiga keevitamisel poolused vahetada?
(16-09-2018, 10:17 AM)muska71 Kirjutas: [ -> ]... miks tuleb täidistraadiga keevitamisel poolused vahetada?

Ega ma vastust ei tea, aga võtame loogikaga...
Kui tavakeevitusega keevitada, siis on käpas pluss. Nii on säetud see, sest kuidagi elektronide liikumisega kuumeneb alusmetall siis rohkem ja keevisõmblus tuleb kvaliteetsem. Kui vaja keevitada õhukest materjali, siis sooviatatakse polaarsust vahetada, et alusmaterjal läbi ei põleks... Kui jutt käib täidistraadist, siis täidis tekitab gaasikeskonna keevisõmbluse ümber. Gaasi täidisest tehakse kuumusega. Kui polaarsus on vahetatud, siis kuumeneb traat rohkem ja gaas tekib paremini või õigeaegsemalt ...
Ehk midagi sellist võiks olla õige vastus.
Siin ka palju teadjamehi koos ja kõik võibolla Kipper.ee foorumis ei käi. Seega küsin millest teha uut bensiinipumba membraani?
[attachment=71391]
Või on ehk kellelgi pakkuda Veterok 8-le uut/korralikku bensupumba membraani