Hei
Siia alafoorumisse tekkinud igasuguseid aparaate. Loodan, et ka pealkirjas mainitud isend siia mahub ja sobib. Vahelduseks muudele loomadele selline aparaat
Tegu peaks ( pole kindel) olema E-301 tüüpi liikurniidukiga. Tootmisaastaks tehaseetiketil 1980. Ehk targemad oskavad kinnitada, kas tegu e-301/302-ga .
Pildimaterjali tuleb, hetkel pole :
Niipalju ise uuritud, et 301-l pole vaaluheedri väljundit? Kus ja milline see peaks olema ? Mootor peaks olema D-50, peal on D242( võib ka vahetatud olla)
Käikude lülitus pidi ka erinema ? Minu masinal, pean endast eemale lükkama,siis saan valida, kas edasi või tagasikäigu vahel. Kui enda poole tõmmata ja ettepoole lükkata veel üks võimalus, kuid selllele ei saanud pihta kohe , mis see olema peaks.
Värviskeem on sinine-valge.
Plaan oli kiirelt koju tuua, 14km , mis ta ära ei ole,
Lõpuks kulus selleks üle 5 tunni, sest 6km ennem kodu lõpetas roolisüsteem koostöö, peaaegu puhaste pükstega sain teeserval seisma, üks kuusk oleks peaaegu kaasa tulnud koos heedriga :S .
Lõpuks tuli ta traktorile tagurpidi sleppi panna, ning siis tund aega koju tiksuda :
Värsked muljed kirjas. Eks lähipäevil lisan pildimaterjali .
K.
Tootmisaasta 1980 järgi peaks see olema E-302 mootoriga D-242 . E-301 mootoriga D-50 toodeti 1971-1977. Kui tahad masinale remonti teha lisasin siia remondikataloogi saad oma tehnillistele küsimustele vastused kui mõistad saksa või vene keelt.
https://agrargeschichte.museum-digital.d...806502.pdf
[quote pid='462551' dateline='1541363112']
Niipalju ise uuritud, et 301-l pole vaaluheedri väljundit? Kus ja milline see peaks olema ?
Käikude lülitus pidi ka erinema ? Minu masinal, pean endast eemale lükkama,siis saan valida, kas edasi või tagasikäigu vahel. Kui enda poole tõmmata ja ettepoole lükkata veel üks võimalus, kuid selllele ei saanud pihta kohe , mis see olema peaks.
[/quote]
Vaaluheedri väljund on kabiini nurga all heedri väljavõtte vastas.
Enda poole ja ette on teine käik edaspidi. Paremale ja ette on esimene edasikäik ja tagurpidi. Kui põrandale soone sisse lõikad teise käigu vastu saad tagasi ka kaks käiku.
Hei
Jõudsin pildimajanduseni ka. Masinal kõhuall ka mingi omaaegne külglaadimise süsteem. Kaasa sain ka originaalse heedrikäru(rehvid küll utiil kahjuks). Puudu veel vaalupööramis heeder. Selle sooviks ka juurde soetada.
Probleemiks on ikka veel esiklaas. Lasin lõigata klaasi. Peale kahte tundi maadlemist sellega sai ükshetk jõud kainest mõistusest jagu ja klaas vandus alla. Lisaks on eriti naljakas see, et klaas on altpoolt ca. 3 cm laiem, kui ülevalt. Klaas sai lastud ka vastavalt lõigata.
Kui keegi teab, kus vedeleb mõni vrakk, või ehk on kuurinurgas seismas õige asi sinna ette, siis oleksin tänulik info/ abi eest.
Kris
Väga tore näha, et keegi peale minu veel Fortschritti masina ette võtnud on.
Kas see mingi "lehmanäljutaja" pole olnud? Paistab võõras värk külgtransportööri jaoks külge keevitatud. Omal ajal sai E 301`st kergemad ja E 280`st raskemad pika massi niidukeid-autolelaadijad vähemalt üks majandi lüpsifarmide teenindamiseks tehtud. Iseliikuv Füttermeister!
Olemas kaks korralikku heedrikäru ratast teljel, aga kas sinna zapika rehv ei istu? Mäletan et vahest leiti kadunud kärurehv zapika alt...
Miks kutsuti E niidukeid ja liikurhekseldeid nn LEHMANÄLJUTAJATEKS sest oma olemuselt olid need head masinad - äkki oskab ksf Penskar sellele vastata.
Eed jagunesid kõnekeeles suur ja vaike E. Kui aga üks kõik kumb nendest kohandati nn.pikkamassi võtjaks, et varustada farme värske heinaga nii muutus see automaatselt rahvasuus lehmanäljutajaks. Võta sa kinni miks?
Ega E 301 ja E 280 keegi näljutajaks kutsunud, need olid ikka auvärt töökindlad masinad. Aga Direktori, zootehniku, partorgi nõudmisel ja iseoma tarkuse, võimetega ümbertehtud mahakandmiseelsest tehnikast tehtud masinavärk polnud seda enam. Juhtus et ei saanudki mõni päev loomad värsket, pikka ja rohelist niidet. Nälg päevaks käes, piim kukkus, tuli vett rohkem hulka soristada. Võibolla kombinaati torti viia, et üldse vastu võetaks see sinetav vedelik...
Eelkäijaks oli CK teraviljkombaini baasil kuskil EPT`s (Eesti PõllumajandusTehnika) tehtud absoluutselt mittetöökindel masinavärk, mis puhus jämmut toru pidi massi autokoormase. Ja kutsuti "Halliks Hundiks" . Võta sa sa kinni, miks. Mäletan, et alailma ummistus, mehanisaatorile tõeline trahvirood.
Kui Leedu pole liiga kauge, otsi varuosi sealt. Ka Tsehhis, Poolas, Saksamaal on nendele masinatele varuosi külluses ja oi kui palju paremate hindadega. Leedu romulates olen 4 korda käinud, iga kord tulen suure kärutäie juppidega pluss auto kast ka veel täis. Ka tutikaid juppe nsvl ajast on seal lademetes.
(08-01-2019, 22:51 PM)saarrand Kirjutas: [ -> ]Kui Leedu pole liiga kauge, otsi varuosi sealt. Ka Tsehhis, Poolas, Saksamaal on nendele masinatele varuosi külluses ja oi kui palju paremate hindadega. Leedu romulates olen 4 korda käinud, iga kord tulen suure kärutäie juppidega pluss auto kast ka veel täis. Ka tutikaid juppe nsvl ajast on seal lademetes.
On sul plaanis uuesti minna mingiaeg ? Ehk saaks sulle tellimuse sisse anda ? :
Muid pudinaid saan vast doonori küljest, mis vaja ka koju tuua veel, kuid esiklaas ka seal puru. Otseselt see klaas hetkel ei häiri, kui korras võiks olla. Lumi kipub ka sisse ja kõige tipuks arvab kass, et talle toodi uus maja :
Kris
Lehmanällutajaks kutsuti niidukitest,läbustajatest ja teraviljakombainidest ümberehitatud pikamassivõtjaid.Ja neid oli palju erinevaid variante,isegi eletrilisi.
Sai neid nn lehmanäljutajaid netist otsitud üks koledam kui teine .Minu lemmik on muidugi E-281 peale korralikult ehitatud puhuriga masin aastast 1984 .See paistab lausa tehasetöö olevat kuigi ametlikult Fortschritt sellist modifikatsiooni ei tootnud.
Selline puhuriga E-281 oli Keeni sovhoosis täiesti olemas. Pikamassivõtja.Oma ratsionaliseerijate näputöö. Aga maha spikerdatud masina pealt mis samuti oli ise tehtud. Kust algupärane idee pärit ei tea.
(09-01-2019, 14:26 PM)kris282 Kirjutas: [ -> ] (08-01-2019, 22:51 PM)saarrand Kirjutas: [ -> ]Kui Leedu pole liiga kauge, otsi varuosi sealt. Ka Tsehhis, Poolas, Saksamaal on nendele masinatele varuosi külluses ja oi kui palju paremate hindadega. Leedu romulates olen 4 korda käinud, iga kord tulen suure kärutäie juppidega pluss auto kast ka veel täis. Ka tutikaid juppe nsvl ajast on seal lademetes.
On sul plaanis uuesti minna mingiaeg ? Ehk saaks sulle tellimuse sisse anda ? :
Muid pudinaid saan vast doonori küljest, mis vaja ka koju tuua veel, kuid esiklaas ka seal puru. Otseselt see klaas hetkel ei häiri, kui korras võiks olla. Lumi kipub ka sisse ja kõige tipuks arvab kass, et talle toodi uus maja :
Kris
Kindlasti on plaanis minna, Kris. Kevadel. Jätan meelde ja annan teada, kui minek, klaasi saab ikka kaasa toodud, kui on parasjagu olemas seal.
Praegu kõigil kiired ajad, asju-toimetamisi palju, kuid panen paar rida kirja, muidu jääb tegemata :
Esiklaasi pole siiani leidnud. Palun, kui keegi Põlva-Tartu maakonnas mõnda vrakki teab, siis paluksin infot/kontakti. Kaugemale hetkel kahjuks ise järgi ei jõua( pole just suur klaas, kuid väike kah mitte ;
) .
Tuttav annetas ka kuurikoristuse käigus väljatulnud kütusepaagi, millel minu üllatuseks( ja õnneks) oli küljes ka üks originaal kronstein. Nüüd kindel, kus paak originaalis asus ja ehk õnnestub ka puuduv teine kronstein leida.( varuosakataloogist otsisin, kuid seal paagi kinnituse kohta midagi ei leidnud) .
Ja koju sai veetud ka doonor, kus ühtteist saab võtta, kuid suures osas on tegu taaskäitlusse mineva metalliga. Lisaks üks niidu heedri kere. Käigukastid ja külgülekanded jätan varuks, muu läheb kokkuostu. Doonorilt saan ka veel ühepoole kapotilukusti vastuse. Mootor oli ka peal, kuid see paras hübriid, nimelt 240-i plokk, ja siis kaan, õlitsentrifuug ja sissevalamise osa D-50 :
Kris
(30-04-2019, 15:10 PM)kris282 Kirjutas: [ -> ]. Mootor oli ka peal, kuid see paras hübriid, nimelt 240-i plokk, ja siis kaan, õlitsentrifuug ja sissevalamise osa D-50 :
Kris
Kas mootoril birka on küljes. See ehk D-242 mootor. Neid pandi kokku nii kuis jumal juhatas. Üks on kindel, neid mootoreid ei tohi kruvida. Isegi kui on D-240 kolvid sees siis väntvõll on neil D-50 oma, ilma vastukaaludeta, ei kannata 2200 pööret välja.Ja kui trehvaski sisse 240 väntvõll siis jäeti vastukaalud panemata. Kui ise vastukaalud paneed saad teha D-240 sellest motorist. D-242 on KSP 1800 pööret ja regulaatori vihid on erinevad nii D-50 kui ka D-243.
Pirkat pole. Valujäljel küljepeal 240 .
Ega mul endal teda vaja polegi. Plokk võiks varuks jääda, aga pole ka oluline. Kui on keegi huviline saab kaupa teha.
Kris
Tervitus
E-le tekkis eelmise aasta numbri sees seltsiline
Lisan ühte teemasse, ehk on lihtsam.
Ja lisan ta selle mõttega, et targematelt ikka nõu vaja küsida (kuidas näiteks õigesti käigukasti õli vahetatud saab ja kuidas hülsid plokist kätte saaada)
Tegu 1982a. Harkovi traktoritehase mudeliga T-150K
Tegu on varasema mudeliga, on olemas ka küljeplekid. Ennem seda vesistas suu Maaülikooli õppetraktorit, mis oli veel varasema ninaga, kuid tolle hind jäi minujaoks liiga suureks.
Kõnealune ekseplar on omajagu tööd näinud, kellal oli miskine 8000h vist, kes teab mitmes ring ja minukätte jõudes lugeja üldse ei toiminud
Traktoriga kaasa sain saha ette, 6m kultivaatori ja topeltrataste komplekti ( sealt küll kahe ratta kinnitamise abinõud puudu)
Töötab ja liigub täitsa, kuid nokitsemist jagub kõvasti. Kaks pihustit pissivad(stendis käinud, ootavad remonti), hülsi tihend lekib ( terve mootori jaoks komplet ostetud, vaja teha), õlide vahetus ( õlid ostetud) ja hüdrovoolikud jagajast taha( suht kakad kõik, üks läks puru ka)
Käivitus mootorit sai putitatud juba, alt kadus polt ära ja kogu kütus jooksis lihtsalt karterist välja. Karburaator sai uus ja ka õhupuhasti talle, mis ennem üldse puudu oli.
Jupihaaval nokitsen, tahaks kunagi veidi mulda tõugata ja ehk järgmine kevad ka kultivaatorit tirida
Vot.
Selline ta on :