Krt, mul kella peal 5648 tt. Käima läheb teise korraga(starter+küünlad ja ei ketra väga kaua). Võimalik et kolhoosis tehti kapremont ära ja ei pandud uut kella.
See võibki olla kõige loogilisem, kuna masin teeb aastas tööd u 50 tundi praegu. Masin olnud erakätes 20+ aastat.
(03-08-2016, 21:06 PM)unimüts Kirjutas: [ -> ] (03-08-2016, 20:30 PM)hannest Kirjutas: [ -> ]1) 6000h
2) haardekaalu suurendaja ja positsiooniregulaatori õlipaak.
Najla teed ve??
Kui traktor põllutööd teeb siis oli veneajal nõue, et 6000tt on ees, siis võetakse kapital remonti. Kui sul masinal on juab 4000tt ees siis on ta õre kui sõel.
Ma siiski natuke vaidleks vastu, Mul on mõlemal pillil üle 4000 tunni ees, pole kolbe-hülsse - rõngaid vahetanud veel kummalgi. Üks neist (sinine) hakkab vaikselt õli võtma, aga paar kolm päeva rasket tööd saab ikka teha, enne kui miinimumi lähedale jõuab õlitase.
Teine on uuem ja halli värvi, mitte mingit õlikulu ei eksisteeri ja 4200 kopikatega on kella peal.
Ehk siis tahan jälle sinna jõuda, et päris suurel määral sõltub kasutajast...
(03-08-2016, 21:06 PM)unimüts Kirjutas: [ -> ] (03-08-2016, 20:30 PM)hannest Kirjutas: [ -> ]1) 6000h
2) haardekaalu suurendaja ja positsiooniregulaatori õlipaak.
Najla teed ve??
Kui traktor põllutööd teeb siis oli veneajal nõue, et 6000tt on ees, siis võetakse kapital remonti. Kui sul masinal on juab 4000tt ees siis on ta õre kui sõel.
Reaalselt erinevate traktorite puhul on ikka nii, et 2500-3000tt juures vahetatakse hülsse kolbe ja saalesid ja siis töötavad nad kuni 5000tt ja see viimane tuhat on ikka väga nöökimine enne kapi. Vene morssidel töötavad mootorite puhul võid kõrva vastu mootorit panna ja kuulata kuidas hõõrub nagu lihviks liivapaberiga.
Uuemad 82.1 ja 820 ning uuemad suuremad jah töötavad hädaga rohkem kui veneaegsed sinised rusid.
Vaidlen vastu: tean mitut masinat, mille mootorid kestsid 1xxxx tundi enne, kui avati. Ehk tunniluger keeras nullid ette. Märksõnaks hoolikas vana kooli juht, korrektsed õlivahetused ja õhufiltri ettenähtust tihedam rookimine. Ning ilmselt olid ka masinad kokku laotud päeva ja kuu keskel, mitte plaanitäitmiseks kiiruga kokku visatud.
Praeguse aja russid käivad "veidi" parema õliga. Samas juhtide oskus masinat kuulata on langenud
Lääne tehnikal korraliku hoolduse ja viisaka ekspluatatsiooni korral ei ole 15 000 h mingi eriline tulemus.
Vasaku käise peal on rippsüsteemi rõhuaku, mida pruugitakse surnult sündinud aretise (hüdrokoormuri) näiliseks tööks. Kui ümber ühendada, saab teoorias rippsüsteemile vedrustuse tekitada
Minu isendil on tühjendamiseks taga all punn.
Kas see on normaalne, et kui võimendiga belarusi esirattad täitsa välja pöörata hakkab võimendi juures pinisema. Mis seda tekitab? Olen seda ka teisel vanematel mtz-del kuulnud. Mõned väidavad, et kui niimoodi pinisema hakkab on roolivõimendi pump korras.
(07-08-2016, 21:07 PM)deeremees Kirjutas: [ -> ]Kas see on normaalne, et kui võimendiga belarusi esirattad täitsa välja pöörata hakkab võimendi juures pinisema. Mis seda tekitab? Olen seda ka teisel vanematel mtz-del kuulnud. Mõned väidavad, et kui niimoodi pinisema hakkab on roolivõimendi pump korras.
See on reduktsiooniklapp mis tööle hakkab ja see pinin on hea pinin. Kui enam ei pinise vot siis tuleb muretsema hakata. Ja üle üldse, seni kuni normaalselt pöörab pole tähtsust kas piniseb või ei.
Omal vahetasin roolivõimendi ära, keeras normaalselt aga kuna lahmas õli võllivahelt välja siis pistsin korraliku peale. Vot see vana tegi ka pininat aga "uus" on vait kui sukk kuigi keerab sama kergelt kui vana. saa siis aru kuidas see pinin indikaatoriks on.
Nende puhastus ainetega võib minuarust pesta küll. Kui sisse valad, siis tee tööd vähemalt 10tundi ja pärast loputa mitu korda läbi. Kunagi tehti mingi ime segu ja see tegi küll väga puhtaks. Kahjuks ei mäleta enam "koostisosade" nimesid.
Pane ikka esimene kord tavalist pesupulbert. Las lööb vahule. Peseb õli ja tahma ka lahti. Hiljem siis vaatad mis ja kuidas edasi. Esialgu kõige odavam. Õunamahla-aeg ju tulemas......
Sellega järgmised katsed. Mida vissisemad seda parem.
Äädikat pandi 0,3-liitrine pudel 10 liitri vee kohta, see oli siis 30%ne söögiäädikas. Toimis küll.
(08-08-2016, 19:47 PM)52mees Kirjutas: [ -> ]Nende puhastus ainetega võib minuarust pesta küll. Kui sisse valad, siis tee tööd vähemalt 10tundi ja pärast loputa mitu korda läbi. Kunagi tehti mingi ime segu ja see tegi küll väga puhtaks. Kahjuks ei mäleta enam "koostisosade" nimesid.
Vaata vene plokikaane tihendid olid raud-asbestist ja kui pesuaine liiga kauaks sisse unustasid, sõi raua sealt vahelt ära ja mootori remont kindlustatud. Samuti sügaval vene ajal tõime piimakombinaadist vadakut ja päeva sõitsime... radikas oli pärast seest lausa "kuldne"
Kas mtz 82(väike kabiin)rooli esimene ja tagumine kardaani ristid koos kahvlitega on samad(võimendi poolne ja kabiinis olev).
Korrastan russil elektrisüsteemi, oleks tarvis teada kuidas saaks juhtmed niimoodi ühendada et 2. asendisse jääks gabariittuled ja lähituled ja 3. asendisse jääks kaugtuled. Mis klemmide alla juhtmed peaks ühendama.
1. kaug, 2. lähi 3. gabariit ja nr 4. +12 või 24V. Lülitab neid omavahel kolmnurkne plaadike. Kestvuse huvides suurematele tarbijatele releed vahele, kontaktide kvaliteet on kõikuv.
(08-08-2016, 20:18 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Äädikat pandi 0,3-liitrine pudel 10 liitri vee kohta, see oli siis 30%ne söögiäädikas. Toimis küll.
Enda 80 läks sisuliselt 30-40 minutiga tööd tehes pea et keema. Ise just enda 80-l pesin - pool liitrit äädikat kogu jahutuse peale, uus vesi sisse söögisoodaga. Ja loputus ja uuesti äädikas sisse ja jälle loputus ja nüüd läks sisse pehme vesi. Nüüd kannatas juba pea 3-4 h tööd teha enne kui hakkas alles näitama soojaks mineku märke. Tiksub kenasti 80...85 vahel.
Kas kuskil toimub veel nn.vahetusfond mtz roolivõimenditele.Viiks vana ja saaks uue töötava vastu.Kas neid üldse remonditakse veel.
2015 kevadel sai Belestist üks võetud, siiamaani toimib. Samas masin vähe töötab ka..
Eksport masinad tulid siis tehasest juba punastena. Alati mõelnud, et Soomest toodud russidel selline värv ja alt sinist ei paista.
Seega viidi nad komplektsena Soome ja seal Junkkari keeras orig. kabiini maha ja pani omavalmistatud "suure" asemele.
Sai traktorile(mtz82)taha haagitud tõstukimast,et küttepuude konteinereid(koos puudega)teise kohta vedada aga koos mastiga ei jõua kaste üles tõsta(masti enda silinder jõuab vabalt).Traktori nina ka üles ei tõsta,kas pump lihtsalt kulunud või ei peagi nina üles tõstma kui liiga raske.Kui pumpa valida siis kumb on parem kas ümar või lapik ns32 (peal on ümar).Haakerauda ei taha ka üleval hoida(vajub alla)jagaja arvatavast ka kulunud ja läheb vahetusse.Jagaja on tavaline 3seksiooniline(r80),aga müügis on nelja sorti mis neil vahet on(r80 3/1.r80 3/2,r80 3/3 ja r80 3/4)
Enne kapitaalremonti veendu põhiasjade korrasolekus.
Kas on positsioonregulaator? Kas selle hoob on neutraali peal? Ega rippsüsteemilt tulev hoovastik paigast ole?
Edasi jõusilinder. Kui võtad ühe vooliku lahti ja teisest annad survet peale, kas leke on?
Kolmandaks jaguri rõhuklapp - kas selle vedru on terve ja tööpind ikka astmeta?
Siis alles pump ja jagur. Kuigi need maksavad juba sedapalju, et võiks enne mõõta, palju need surved ka on. Kui rõhk jääb madalaks, siis võiks enne jaguri utiilisaatmist kontrolli mõttes ka kaitseklappi kiigata - ennegi neil vedrud katkenud või suisa vigase istuga olnud.
Siit saad ehitust tudeerida:
http://www.ziand.com/html/it/catalog/Hyd...tm?prdid=2
Hõre pump kuumeneb isuga.
P - Гидрораспределител, 80 - nominaalne läbivool l/min, 3 - siibrite/sektsioonide arv, /x siibri tüüp.
http://www.ugm74.com/gidroraspredeliteli...iteli-r80/ järgi tähendab 1 fikseerimata surveasenditega ja fikseeritud ujuvasendiga 4astmelist jagurit, 2 fikseeruvad kõik asendid ja on tagastusautomaadid , 3 ei fikseeru allalaskmine, kuid fikseeruvad tõste ja ujuv, 4 puudub üldse ujuvasend (jagur on kolmeastmeline) ning siibrid ei fikseeru.
Pildil, kohe all servas miskipärast ühel kapoti luuk lahti
. Aga kui saaks otse tehasest uue 50/52, vot see oleks suur väärtus.