automoto.ee foorumid

Täisversioon: Belarus traktorid.
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
(07-04-2018, 22:06 PM)Kult Kirjutas: [ -> ]
(07-04-2018, 21:07 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Nii äratapetud kasti polegi ennem näinud...
Seal tuleb enamus hammasrattaid vahetada.
Hea näide mis juhtub kui käike ragistada.

Kui juba peab lahti lammutama, siis oleks mõistlik see kiirema käigu hammasratas sisse pista. 
Kust sellist saab osta/tellida, on kellegil kogemusi?
Vaata börssi, seal keegi kuulutab, et ehitab bellarusse kiiremaks
Kas kiiremaks mitte ei saa ainult 80/ 82 teha. Ja seda vahekastist. 9. vist peaks kastist otse läbi jooksma ilma hammasratazte abi kasutamata.
Panen võrdluseks pildi enda traktori käigukastist. Selgelt näha, et lülitushammasrattad on sul rohkem kulunud.
[attachment=69115]
Käigukasti selgeks tegemiseks kasutasin mina järgnevat lihtsustatud skeemi:
[attachment=69116]
Parimat,
Henri
(07-04-2018, 23:01 PM)motamees Kirjutas: [ -> ]
(07-04-2018, 21:07 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Nii äratapetud kasti polegi ennem näinud...
Sama siin, aga ma arvasin, et olen vähe kaste näinud. 
Igastahes sõiduautodel ei jõua ükski kast nii kaugele.

Sõiduautodel sünkronisaatorid kah :Big Grin
Ja kes vahesidurit ei kasuta, see käiabki. Seal kastis vist tulepilv sees olnud Big Grin
K.
Mitu liitrit mootoriõli üldse läheb D240 mootorisse ? Ja kui pikalt peaks laskma mootoril pärast remonti sisse töötada, et võiks juba vahetada ? 30h ?
Osta 15l siis jääb peale valamiseks ka. Algul kanalid pooltühjad ju. Ise plaanin 20-25h pealt ära vahetada.
(12-04-2018, 11:35 AM)juss82 Kirjutas: [ -> ]Mitu liitrit mootoriõli üldse läheb D240 mootorisse ? Ja kui pikalt peaks laskma mootoril pärast remonti sisse töötada, et võiks juba vahetada ? 30h ?

12l
Ja edaspidi annab belest välbaks 250h
Sai siis täna panustatud natuke, sai valmistatud "abinõu" et russi lihtsamalt poolitada, kuna russe on teisigi siis vast läheb ikka vaja. 
 Siit kohe küsimus targematele, kas tuleb midagi peale korpuse poltide veel lahti teha et eraldada vahekast käigukastist.
[Pilt: y4mpRZ4-X--LMskb6BewU5jbOJBXMVJ7-hnfVoFO...pmode=none]
[Pilt: y4mh1hNa387aD2XVJDodq6ak_6iJ_kfVB32iBpGN...pmode=none]
[Pilt: y4mwfPyjdhI5GabSuYbCTGO7kNpu9rd3ZCQt70sD...pmode=none]

Veel üks küsimus et mis too on, kas siduripidur. Töllerdas seal niisama võlli peale ja lülitus kahvli võll oli ka pesast väljas.
[Pilt: y4mWJOSuHKlX6oaT7R1ZqAJhyfJdiAtjspTBarZJ...pmode=none]
Vahekasti poldid peaks kõik väljaspool olema, kuid käigukasti ja tagasilla liitel on üks polt esisilla väljavõtte kaane all.
Igaks juhuks, kui ma õieti ei mäleta võib käigukastikaane maha võtta ja veenduda et seal üleval polte ei ole.
Siduripidur on aga pöördumatult hävinud.
Huvitav et seda kuulda polnud et miski koliseb.
(12-04-2018, 21:31 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Vahekasti poldid peaks kõik väljaspool olema, kuid käigukasti ja tagasilla liitel on üks polt esisilla väljavõtte kaane all.
Igaks juhuks, kui ma õieti ei mäleta võib käigukastikaane maha võtta ja veenduda et seal üleval polte ei ole.
Siduripidur on aga pöördumatult hävinud.
Huvitav et seda kuulda polnud et miski koliseb.

käigukasti ja tagasilla vahel on 2 polti käigukasti seespool. Seega kaan maha 100%
Mul unustati uuel kastil need poldid panemata ja korpusel murdis kõrvad maha. Nüüd otsingi ise uut korpust juba Smile
Lisasin manuse kus näha need kaks poldiauku kaSmile
Kaks polti jaotuskasti taga/sees ja kaks üleval kaane all.
Kas pole mitte nii, et Mtz 50/52 neid peidetud polte polnud ja need tulid alates 80/82 ajal?
(13-04-2018, 10:12 AM)hannest Kirjutas: [ -> ]Kas pole mitte nii, et Mtz 50/52 neid peidetud polte polnud ja need tulid alates 80/82 ajal?

Juba ümara ninaga russil olid need olemas.
Belarussi meestele pakkuda selline lisatükk, mis võimaldab kävitusmootorit käivitada nii elektristarteriga kui ka vajadusel tõmbamisega.

Soovi korral saab kaasa ka toimiva elektrilise starteri.

A.
Kas kellegil on kogemusi russi juppide tellimisega ukraina  või mõne muu sealtkandi riigi netipoest ja kas oskab keegi midagi soovitada. Russi jupid niisamagi odavad aga netist vaatan et sealkandis poole odavamad veel.
Palju soolo jumzi rippsüsteemi tõstevõime võiks olla?
Sai täna jälle lammutatud ja uued leiud ja küsimused.

Siin ilmselgelt kuule vähe võitu(või siis muud laagri jupid puudu), kas see võis põhjustada vahepeal hirmsat kolinat nagu mõni võll vms. peksaks kuskile vastu. Juhtus tavaliselt kallaku peal, võis siis jõuvõtuvõll sees või sõites. 
[Pilt: y4mWfHFO35OQwZpJoZ13GxQTFnMh059jCB-HrmgY...pmode=none]

Selle pildi peal on näha ka üht kulunud(alles umbes 1/4 nuuti) nuutidega asja(pealmine osa, mis ajab ringi hüdropumpa ja jvv.), kas see on loomulik kulumine või on see millegist tingitud.
[Pilt: y4mvK6PKZhiqwR25JDoE3MzSEV78sNW0SBCy-aMR...pmode=none]

Kas see alumine asi/võll tuleb niisama välja või peab käigukasti ikka tagasilla küljest eemaldama ja sealt kaudu midagi lahti laskma.
[Pilt: y4mHw2pX3yxkultFr9_xX2c_fEMPFNOThtmCmfaH...pmode=none]

Ja viimane küsimus, lähemal vaatlusel ilmnes prao moodi asi nii vahekasti sees kui ka väljas pool, kui ohtlik see on ja kas vaja ette võtta midagi sellega.
[Pilt: y4mNuL5SDjwXGisUZ1Bi8Kn4kDWmwulzKq6THc7I...pmode=none]
[Pilt: y4mtck6ZO9KbyJLNvhA10s_YezikbJroxwsVm5jX...pmode=none]
Hetkel ei väida et alumist võlli ei saa kätte kasti maha võtmata, kuid see protsess oleks tunduvalt lihtsam kui kast maha võtta, korralikult mootoripesuvahendi ja survepesuriga puhtaks teha ning lauapeale tõsta.
Nagunii on ka teolaagritel lõtk sees ja nende vahetuseks on vaja kastile tagantpoolt läheneda.
Mis aga puutub kulunud nuutidesse, siis kas on väga pika aja peale ära kulunud või kiiresti?
Seal võib olla ka palju põhjusi miks.
Näiteks kui esimene mootoripadi on katki/kulunud, mootori tagaotsa plekk on kõver või on poolraami poldid lahti olnud ja toetuspinna ära kulutanud.
Ühel metsatraktoril sai uus vahekast pandud ja peale seda oli 6 kuud ja sel võllil nuudid läinud.
Põhjus oli viltu freesitud liitepind sidurikojal.
Kontrollida saab nii, et need võllid kõik uute laagritega sisse ja siis näiteks traadist teha võlli peale osuti mis ulatub liitepinnani ning siis võlli keerutades saab jälgida kas pilu osuti ja liitepinna vahel on igas asendis sama.
Mõra aga on tark välja faasida ja malmielektroodiga ära keevitada.
Kui on tehase karter siis see on üsna hästi keevitatav materjal.
see kena laager sellel on separaator jalga lasknud ja siis kuulid jooksevad kokku,kuulid nii välja ei tule,eemaldad võlli siis saada kuulid ka kenasti kätte.