(06-04-2013, 19:19 PM)uko Kirjutas: [ -> ]See 102 seal pildil oli siis turbo mootoriga ja poolautomaat kastiga.Eestis oli 100 sid 3 tükki,üks oli lõpuks minu käes.Sellest sai siis lõpuks 82.Mitu aastat sai metsa veetud,praegu Viiratsis,töökoja juures kuuri all.
Äkki saaksid kirjeldada kuidas see kõik toimus. Muidugi lühitalt. Huvitav oleks kuulda ikka.
Mis seal ikka,sai Suislepa nimelisest kolhoosist pärit MTZ100 ära äritud.Traktor oli kuuri all pooleks võetud ja öeldi ,et mootor kutu.Vänt ei käi ringi.Sai raamsaaled lahti võetud,üks valepidi sees.Õigesti kokku ja käis ringi nagu ennemuiste.Miks üldse laiali võeti ei tea.Järgmisel päeval masin igatahes sõitis Viljandi poole.Äge aparaat ikka oli ,eriti kui enne pole olnud.Läks ikka vahvalt edasi,lükkasid lihtsalt kangi nagu T150k .Kuna käigukasti surve jupsis pidevalt ja tollel ajal,pea 20aastat tagasi ei olnud sinna tükke eriti võtta saigi külge tavaline kast ja vedav sild.Sai ehitatud metsakäru järgi ja metsa veetud.2005saikõige täiega edasi müüdud Viiratsisse,sealne härra vedas metsa edasi.Nüüdseks käru müüdud,traktor töökoja juures kuuri all seisab.Ah jah,kasti lahkasin ka hiljem huvi pärast lahti,osa käigusidureid oli lastud siniseks ja puruks,aga mõõdu poolest tundusitki sobima T150 sidurid.
Ostsin d240 mootoriga masina, mtz 80 87´a, millel on väidetavalt mootori remont tehtud. Plokikaas on päris uus. Teisel päeval pingutasin plokikaane polte, kuna surve tuli veesärki ja kaane vahel oli imelik liikumine, nagu mullid vms, kui lähedalt uurisin. Nüüd sellega korras, aga ajab ikka sinist suitsu, kui järsult gaasile vajutada. Eriti peale tühikäigul töötamist. Alguses ajas puhta õli korstnast välja. Nüüd õli enam ei tule ja olen ka suuremat koormust mootorile andnud, kuid sinise pilve viskab ikka. Samas õlivarda peal õlikulu nagu ei tähelda. Mootor töötanud nüüd umbes 10...20h. Kas võib loota, et sissetöötamisega kaob sinine ära (ja kui kaua see aega võtab) või on äkki vaja siiski lahkama hakata?
Kui sumps ikka õline, siis peab õli kuluma ja rõngad ei koori õli maha ja peksab välja, suuremal koormusel põletab sumpsi puhtaks. Kui remont tehtud, siis peaks varsti õlikulu ära kaduma, kuigi ei pruugi. Oleneb, kas vahetati hülsid-kolvid või ainult rõngad, viimane on aga suht mõttetu töö.
Hülsid-kolvid ikka ka. Kui pikka aega see "varsti" üldse hõlmab?
(11-04-2013, 00:06 AM)hannest Kirjutas: [ -> ]Hülsid-kolvid ikka ka. Kui pikka aega see "varsti" üldse hõlmab?
Kümned mototunnid on piisav. Kui sellega maha ei rahune, on remont üleaisa tehtud.
Peale hülsside ja kolbide vahetust ei tohiks russ eriti õli välja ajada. Nagu v6sa just mainis, mõnestkümnest tunnist piisab, et mootor normaalse tiheduse saavutab.
Küll on aga russi üks kapriis varuks. Kui rõngaid õieti sisse ei lao, on kaputt, õli pidama ei saa.Rõngastel on tähtis pool. Hele rõngas on ainuke, mis võib suvalt sisse pista ja see on kõige ülemine rõngas. Ülejäänud kollakad rõngad vajavad õiget poolt. Vaatama peab kirjet "BEPX" (üles). Kui see "BEPX" aga sai allapoole on silinder nagu õlipump. Kõik mis kätte saab, korstnasse kihutab.
Kokku pani russi spetsialist, seega võiks nagu oletada, et kõik ilusti tehtud. Õli on sees mingi poolsünt 5w40.
Tsitaat:Ostsin d240 mootoriga masina, mtz 80 87´a, millel on väidetavalt mootori remont tehtud.
siis on kõik võimalik, olenemata spetsialiteedist
Pead kolvid uuesti välja võtma ja üle vaatama.Kohalik kolhoos just maadles selise asjaga,viisid sisu lõpuks poodi tagasi ja võtsid teisest poest .Kolvil olevat õlirõngaste all olevad augud puudu olnud,kuid jupi müüja pidi nagu raudpolt raiuma,kõik õige,te ei oska ise kokku panna.
(12-04-2013, 07:00 AM)uko Kirjutas: [ -> ]Pead kolvid uuesti välja võtma ja üle vaatama.Kohalik kolhoos just maadles selise asjaga,viisid sisu lõpuks poodi tagasi ja võtsid teisest poest .Kolvil olevat õlirõngaste all olevad augud puudu olnud,kuid jupi müüja pidi nagu raudpolt raiuma,kõik õige,te ei oska ise kokku panna.
Huvitav,et kust sellised poolfabrikaadid tuuakse meile. Kas hiinlased toodavad või keegi on tehase prügikastides sorinud.....
Aga tegelikult mootori remontija peab ise kõik osad üle kontrollima ennem,kui mootorisse laob ja vajadusel ise tegema tehase tööle remondi... Kui tegu on laialtlevinud osadega siis pole häda midagi aga kui lugu juba vana-aegse asjaga,ei ole kobiseda midagi. Pead asja ise üle siluma,kui ei silu, siis ei sõida......või ei taha sõita.
(12-04-2013, 12:20 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: [ -> ] (12-04-2013, 07:00 AM)uko Kirjutas: [ -> ]Pead kolvid uuesti välja võtma ja üle vaatama.Kohalik kolhoos just maadles selise asjaga,viisid sisu lõpuks poodi tagasi ja võtsid teisest poest .Kolvil olevat õlirõngaste all olevad augud puudu olnud,kuid jupi müüja pidi nagu raudpolt raiuma,kõik õige,te ei oska ise kokku panna.
Huvitav,et kust sellised poolfabrikaadid tuuakse meile. Kas hiinlased toodavad või keegi on tehase prügikastides sorinud.....
Aga tegelikult mootori remontija peab ise kõik osad üle kontrollima ennem,kui mootorisse laob ja vajadusel ise tegema tehase tööle remondi... Kui tegu on laialtlevinud osadega siis pole häda midagi aga kui lugu juba vana-aegse asjaga,ei ole kobiseda midagi. Pead asja ise üle siluma,kui ei silu, siis ei sõida......või ei taha sõita.
Need praakasjad tulevadki meie usinate ärimeeste koostööna kohalike ärimeestega praakosade hulgast.
Millega muidu seletada, et Venemaal poes on traktoriosad kallimad kui meil ja Venelased käivad siin asju ostmas...
Võru traktoripood on ses osas eriti kuulus ja pärastine õiguse nõudmine on mõtetu aja raiskamine.
Näiteks Belarusi hülssidest üks oli praoga ja õnneks nägime veel ära enne kokkupanekut.Tagasi ei võtnud aga keegi ja üteldi et ise lõhkunud.
Siis T-25 roolikarbi korpuses olid võllide avad nii mööda et lõtku ei õnnestunud välja reguleerida ja ühes ääres poos kinni ja teises oli lõtk pool pööret.Lisaks oli käpa võll üle karastatud ja esimese keeramise peale murdus sel kõrv maha lihtsalt.Tagasi jällegi ei võetud vaid anti uus võll kas täie või poole hinnaga enam ei mäleta.Sai siis kokku ja esimese keeramise peale koormaga käis rool jälle vabalt.Seekord oli teo rull pooleks läinud ja enam ei võetud poes jutulegi ja rulli eraldi ei müüdud.Sai siis teisest poest võetud rull ja asi jäi pidama esialgu.
Siis kompressori õlitorul jäi nippel väikse tõmbamise peale näppu ja selle jätsime niisama.On veel sidurikorv ostetud kus käpa kõrvad maha murdunud ja ka seda ei võetud tagasi.
Siis sai sellele samale T-25 ostetud uus sidurikorv mille plaat oli nii pehmest plekist et vajus sisse ja sidurit oli ainult paariks vajutuseks.
Neid asju on veel, kuid vähema hinnaga ja iga asja juures ei jõua ka õigust nõuda vaid kasulikum on teisest poest uus võtta.
Seega ostes uurige poes asja väga hoolikalt ja kus on laagriistud siis kindlasti mõõtke üle kui omale ja korralikult teete!
Kui lähtuda jälle Belarus 572-est, siis meil farmi juures on selline kleeps kapoti küljel mis siin pildil. Pilt võetud Kolhoos.pri.ee-est.
Seoses eelneva kolvi-hülsi ja suitsemise jutuga...
mul kannatus katkes ja võtsin mootori lahti. Ploki õlikanal, mis õli noorkuritele viib oli kinni kaanetihendi kohalt (arvatavasti liiga vedela ja peseva toimega õli kasutamisest) ja nookurid kuival. Klapisääre tihendid pooled katki ja pooled lihtsalt üles tõusnud mööda klapi säärt. See selleks - see ei puuduta suitsemist. Kuidas neid rõngaid valesti panna saab, sellest ma aru ei saa. Kui esimene heledam surverõngas välja arvata, siis teised on kõik ühesugused ja sümmeetrilised ja pole mingit vahet, kuidas peale istutad. Õlirõnga võiks nagu ka teistpidi panna, kõik sama värk.
Mis puudutab suitsemist ja sissesõitu, siis selle 30 mototunniga olid surverõngad sellised, et ülemises ääres oli näha heledamat töötanud maad, aga alumine äär oli mõlemil veel kollakas ja polnud vastu hülssi veel käinudki. Õlirõngal oli samas terve ring (mõlemad ringid) ikka juba lihvitud. Ka hülsid polnud seest päris peegelpinnalised veel. Seega ma järeldaks, et 10h on ilmselgelt vähe. 30h on ka vähe ja tahab ikka kõvemat tööd ja vast 100+ tunniga teevad rõngad juba täispinnaga tööd ja õli enam põlemiskambrisse ei jõua.
Ma ei julge täpselt vaidlema hakata, võibolla on olemas variandid, kus rõngastel pole vahet kuidaspidi nad sisse lähevad, kuid tavaliselt on kollased rõngad oma poole suhtes nõudlikud. Möödunud suvel loopisime ühe mootori kokku ja olgem ausad, pooltel rõngastel olid märgid nii vaevaliselt nähtavad, et vaatasime luubiga. Siis oli aimatav kiri näha.
Kui need rõngad siledale pinnale asetada siis on märgata, et nende küljed on kergelt koonusjad. See pisike koonus ongi see fenomen, mis paneb õli ühele või teisele poole liikuma.
Juba see näitab, et rõngad pole sümmeetrilised, kui neil üks serv on kulumatta.
Ma Belarusi rõngaid ise näinud pole, aga olles just 150 mootorile remonti teinud, siis selle surverõngastel on kirjade järgi alumine äär natuke laiem, et õlikihi maha kraabiks (vähemalt see on hea, et rõngaste profiil on trapetsikujuline, mistõttu valesti ei saa eriti midagi minna). Aga kui nüüd nendel belarusi rõngastel on ülemine äär kulumisjälgedega, siis vastavalt mu eelnevale jutule need ongi valetpidi sisse läinud, sest Murphy seadus ütleb selle kohta, et kui on millegi tegemiseks kaks võimalust, siis esimesena läheb tavaliselt käiku see vale võimalus.
Külgede koonuses olekut pidasin mina vene detaili normaalseks eripäraks. Seda enam, et see on niivõrd vähe, et rõnga läbilõike kohalt on ta silmaga 100% ristkülik. Aga oletame, et on sellised trapetsi kujulised rõngad ja peaksid olema sees selliselt, et alumine äär käib vastu hülssi ja ülemine "õhus". Kas mitte pärast esimest hooaega see kolmnurk sealt ära ei kulu ja siis ju ikka täispinnaga kontaktis.
Esimene kuludes jääb õli maha kraapima, kolmas peab enne väga vanaks kuluma, et üldse kunagi õli maha kraapida. Kaldpind pressitakse õlikihi poolt suurtel kiirustel õli pinnale.
Väga harva on kolvirõngad sümmeetrilise ristlõikega. Iseasi, kas ebasümmeetrilisus silmaga tuvastatav on.
Küll on kõnekas fakt, et "remonditud" mootoril olid klapisääretihendid katki/paigast...
Kui suur on klapisäärte lõtk puksis? Piisava lõtku korral oskab õli sealtkaudu mootorisse pugeda küll.
Tihendi õliava ummistumise kohta ka küsimus. Kas mootori koostamisel oli kasutatud hermeetikut? Rohkesti?
Hermeetiku kasutamine mõistuse asemel on palju mootoreid enneaegselt loojakarja saatnud...
Nüüd on vähemalt see eelis olemas, et kulumisjälgede järgi on näha, mispidi rõngad peavad sisse minema.