automoto.ee foorumid

(24-04-2013, 20:56 PM)deeremees Kirjutas: [ -> ][quote='saarrand' pid='309543' dateline='1366725243']
Kui päris aus olla, siis ma ei saa üldse aru, mida ta teha üritab seal?
[/quote
Ega ma ka eriti aru ei saa mida ta teeb. Kas tõmbab rekkat või tahab oma traktorist lahti saada. Hull mõte et hakkata mingit 50 tonnist rekkat tõmbama

Hull ei ole, proovida tasub ikka. Aga enne proovimist võiks natuke arvutada. Vahel on lootusetu, kuid vahel on tõepoolest nii vähe puudu, et p
piisab vähesest. Edukus on kinni asjaoludest ja oskusest neid enda kasuks tööle panna.

Russ on 1,4 kN veojõuklassi traktor - ehk seda suudab arendada kõigil käikudel. Kõval pinnal on maksimaalne haardejõud 3,5tonnise eluskaalu puhul (rattaraskused on küljes) 35000*0,8= 28 000 N ehk 28 kN.
50 t veeretamiseks vajalik jõud kõval pinnal on 500 000*0,05=25000N ehk 25 kN. Kuna väiksematel käikudel piirab veovõimet haardumine, siis võiks teoorias russ 50 tonnile suuta tuule alla teha.

Õnnetuseks oli paak mudas. Võime arvata, et kolmeteljelise teliku korral kasutati ära maksimaalne 21 t teljekaalu. Video järgi oli uppumise ulatus nii 15 cm ehk pea veerand raadiust - veeretakistus vähemalt 30% ehk 210000*0,3=63 kN. Tundub paljuvõitu...

Me ei tea, palju seal tegelikult kaupa oli. Me ei tea, kui sügavalt istus sees paak, kui sügaval veok. Me ei tea, kui libe/püdel oli pind. Me ei tea, milline oli veoki veosillale langev koorem (videolt on näha, et difribloki abiga kõval pinnal olevad rattad pöörlevad).

Aga üsna selge on, et kümnekordse massierinevuse puhul ei ole lootustki jäiga lüliga liikuma saada. Seda näitab üks video, kus nelikend traktoritevahelise "trossi" katki tirib.

Erinevaid trikke, kuidas endast palju suuremaid asju liikuma saada, on palju. Mõned on kirjas näiteks siin:
Vintsimisest algajaile
Venivast köiest

Kas kuskil poes (NT: Võru traktoripoes) müüakse uut T16 originaal hüdropumba võlli, vahehammakat( see mis on hüdropumba võlli ja suure hammaka vahel ) , ja vahehammaka võlli? Ja kui müüakse siis mis hinnaga kätte saaks need jupid?
Mõned pildid Hüdropumba võllist.

http://imageshack.us/photo/my-images/829/p4280916.jpg/
http://imageshack.us/photo/my-images/850/p4280915.jpg/
http://imageshack.us/photo/my-images/850/p4280915.jpg/

(29-04-2013, 00:13 AM)Matuu Kirjutas: [ -> ]Kas kuskil poes (NT: Võru traktoripoes) müüakse uut T16 originaal hüdropumba võlli, vahehammakat( see mis on hüdropumba võlli ja suure hammaka vahel ) , ja vahehammaka võlli? Ja kui müüakse siis mis hinnaga kätte saaks need jupid?
Mõned pildid Hüdropumba võllist.

http://imageshack.us/photo/my-images/829/p4280916.jpg/
http://imageshack.us/photo/my-images/850/p4280915.jpg/
http://imageshack.us/photo/my-images/850/p4280915.jpg/

Kas lihtsam seda poodi küsima minna ei ole? Või helistad?

Tere! Tahaks küsida kas kellegil on kogemusi uue BELARUS 1025.4-ga?

(30-04-2013, 17:38 PM)vellemees Kirjutas: [ -> ]Tere! Tahaks küsida kas kellegil on kogemusi uue BELARUS 1025.4-ga?

Suurt kogemust pole, aga paar kuud olen kasutanud ,vahetasin ametit ja nüüd kohalikus POÜ-s nimetatud massina peal.Suuremate kogemuste omandamise periood ju kohe-kohe hakkamas,ehk saame muljetada.

(30-04-2013, 17:38 PM)vellemees Kirjutas: [ -> ]Tere! Tahaks küsida kas kellegil on kogemusi uue BELARUS 1025.4-ga?

Vaevalt keegi seda ostab - 90 hj russ vs sama võimas case tuli 2000 eurot hinnavahe, seda eelmise suve seisuga...
Mis kast sellel uuel russil on, kas kahe kangiga või on juba nupust käigud?

(01-05-2013, 18:32 PM)hillar2 Kirjutas: [ -> ]

(30-04-2013, 17:38 PM)vellemees Kirjutas: [ -> ]Tere! Tahaks küsida kas kellegil on kogemusi uue BELARUS 1025.4-ga?

Vaevalt keegi seda ostab - 90 hj russ vs sama võimas case tuli 2000 eurot hinnavahe, seda eelmise suve seisuga...
Mis kast sellel uuel russil on, kas kahe kangiga või on juba nupust käigud?

Belarus 1025.4 on 105 hj. Mootoriks on tal D 245 S3A. Osadel on ka lääne Deutzi mootor peal. Nii kuidas tehasest tulevad.
Käigukast peaks olema sama mis siis tavalisel belarus 1025, kahe kangiga.
Lisaks on neil juba kompuuter peal mis näitab kütuse kulu, miu teada ka pöördeid, jahutusvedeliku temperatuuri ja kindlasti midagi veel.
Pildid ka siis.

Uurisin ja sain teada, et 1025.4 pidi palju vasutpidavam olema kui 1025.3.
Hobujõu poolest ei ole väga kindel kas tal on 105hp või 110hp. Osadel Belarusi brosüüridel on kirjas 105 osadel 110hp.

Otsides leidsin, et neid 1025.4 on kaks marki Belarus 1025.4-10.99 ja Belarus 1025.4-10.91 viimasel on 110 hobust, sünkroniseeritud käigukast 16 edasi ja 8 tagurpidikäiku. Brosüüri järgi peaks kiirust arendama 39 kilti

Pole ikka veel korda teinud roolivõimendajat nüüd asi täpes.
Kõigepealt põõras paremale poole vähem, kui vasakule poole. Keegi arvas, et roolivõimendaja võll on kõver.

Sõitsin maanteel august läbi ja parem ratas hakkas veidike laperdama - sõitmist see ei seganud. Samuti hakkas õli lekkima nurkreduktorist? Kultiveerimise ajal läks asi päris hulluks, maanteel august läbi sõites hakkavad mõlemad rattad laperdama. See viitaks nagu oleks vardad vale pikkusega, aga kas see nii äkki annab tunda?

(09-05-2013, 23:42 PM)hillar2 Kirjutas: [ -> ]...
maanteel august läbi sõites hakkavad mõlemad rattad laperdama.
...

Lõtkud-lõtkud. Otsi üles ja kõrvalda üleliigsed. Iseenesest see ei parane.

Rodnase foorumis on see teema läbi lahatud.

Kas keegi võiks siia kirja panna tavalise mtz-82 rehvirõhud esi ja tagaratastele . Üks hädaline talumees tahtis teada,kuna ennem käis tal vanade rehvide pumpamine rohkem silma ja tunde järgi . Nüüd kui sai ostetud uued venemaal tehtud rehvid siis nagu ei julgeks riskida umbes täispumpamisega.

(10-05-2013, 18:33 PM)E303 Kirjutas: [ -> ]Kas keegi võiks siia kirja panna tavalise mtz-82 rehvirõhud esi ja tagaratastele . Üks hädaline talumees tahtis teada,kuna ennem käis tal vanade rehvide pumpamine rohkem silma ja tunde järgi . Nüüd kui sai ostetud uued venemaal tehtud rehvid siis nagu ei julgeks riskida umbes täispumpamisega.

Raamatu andmetel rõhud sellised:
Esimesed rehvid 1.4-2.5 kgf/cm2
Tagumised rehvid 0.8-1.4 kgf/cm2.
Lisaks pakub raamat, et samad rõhud ka mtz-80, mtz-80L ja mtz-82L

Esimene, mida laperdavate rataste korral vaadata, on kokkujooks. Kui see korras, siis vaata veel üle roolivõimendaja. Sea jaotursiibri lõtk paika. Regullida saad eest otsast nelja poldiga kinni oleva kaane alt. Seal pead vaatama , et liiga kokku klappi ei keera.

Lihtne tehnika, kuid hoolast kätt tahab. Ja teinekord kannatust.

Ja see, et ühele poole rohkem keerab kui teisele poole, on tehasest juba sisse kodeeritud, selle vastu rohtu pole.

(10-05-2013, 22:02 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]...
Ja see, et ühele poole rohkem keerab kui teisele poole, on tehasest juba sisse kodeeritud, selle vastu rohtu pole.

Mismoodi see tehtud on? Ja miks minu kätte sattunud russid ükski nii ei käitu?

Ma ei oska öelda miks Sinu kätte sattunud russid nii ei käitu, võibolla Sa pole tähele pannud. Ega see vahe nii väga suur pole aga vahe on sees, see on üldtuntud tõde.
Seda viga parandati paralleelvarraste abil, kus rattad regulliti ühele poole rohkem välja.

Ja põhjuseks pidi olema hammassektori hammaste arv, mis on nende liiigse jämeduse tõttu liiga väike ja sektor ei jaotu täpselt pooleks.
Künnimehed meil ikka rääkisid, et russiga peab kindlatpidi ringe tegema, siis on otsas parem ringi keerata, teistpidi russa ei keera.
Väljend ühe vanamehe suust, "...nigu puukaalaga susi." (Sangaste murdes)

On ikka tuntav vahe. Ja paralleelvarraste pikkuste muutmisega saaks iseenesest seda kompenseerida, aga siis hakkab diffrilukk ebaloogiliselt tööle.

Hannestil täiesti õigus. Ma rääkisin siin paralleelvarraste regullimisest, aga seda ma nägin siis kui isa mul oma 52 regullis. 80 juures see nõks läbi ei lähe jah, ajab masina hulluks.

Hm, neid on läbi käinud mitmeid... Pole ühelgi tuntavat erinevust märganud. Aga ega ma üle paarisaja tunni pole nendega järjest tööd ka teinud. Ning ei saa välistada ka seda, et ma lihtsalt olen nii kehv juht, et ei märka säärast erinevust.

Kas ei või siin olla teemaks Vene tootmise omapära? Et mingil ajavahemikul modifitseeriti ühte detaili ja alles hiljem avastati apsakas ning ei hakatud enam "täpsihäälestusega" jändama?

Kuidagi ebaloogiline tundub, et masina väljatöötamisel oleks säärane ebasümmeetrilisus jäänud välja ravimata... Sest selleks oleks olnud vaja vaid muuta võimendikolvi hammaslati hammaste jaotust...

Samas, suuremaidki asju on mööda pandud.

Difriluku automaatika peab surve maha laskma, kui rattaid pööratakse enam, kui 12 kraadi. Kui difribloki automaatika ei ole oluline, siis saab selle ju trossi pikkuse muutmisega lihtviisiliselt elimineerida

Loopimine lõppes. Sai kiirkorras roolivõimendaja pealmine kaan maha võetud ja võlli muttrut paar kanti kinnipoole keeratud. Veel sai alumist mutrit toruga proovitud kinnipoole väänata. Põõramise probleem sai ka veidike leevendust - filter oli niisama lahtiselt ja vahepeal jäi lati hammaste vahele...

(13-05-2013, 15:57 PM)hillar2 Kirjutas: [ -> ]Loopimine lõppes. Sai kiirkorras roolivõimendaja pealmine kaan maha võetud ja võlli muttrut paar kanti kinnipoole keeratud. Veel sai alumist mutrit toruga proovitud kinnipoole väänata. Põõramise probleem sai ka veidike leevendust - filter oli niisama lahtiselt ja vahepeal jäi lati hammaste vahele...

kas esisillast õli välja valgumise probleemile ka oled lahenduse leidnud ja mis viga oli?