automoto.ee foorumid

On kellelgil MTZ millel Poola kabiin peal.

Minu käsi on neid nn "poola kabiine" päris mitmeid paigaldanud, kõik isendid on eestisse jäänud. Siin foorumis peaks näiteks Ahtol selline kabiin olema...


Paar MTZ-i räbalat olen kokku korjanud, kui sügisõhtutel miskit muud teha pole, siis tegelen nende elule aitamisega. Vanasti nimetati seda "kapitaalremondiks" Eks teen mõne teema ka võibolla neist masinatest.


Aga kabiine tasub osta otse poolast ning hulgi, hinnad kohapeal palju meeldivamad. Tasub osta kogu komplekt koos kapote ja plekkidega, hiljem sobitamist vähem ja välja näeb ilusam.

Meil farmi MTZ 82le osteti Eestist täpsemalt Ala Talutehnikast kui kedagi huvitab.
Pildid kah siis. Pildid tehtud kunagi kevadel.

(12-07-2013, 00:03 AM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Minu käsi on neid nn "poola kabiine" päris mitmeid paigaldanud, kõik isendid on eestisse jäänud. Siin foorumis peaks näiteks Ahtol selline kabiin olema...

Kui pidasid minu masinat silmas, siis mul on täitsa tehase originaal kabiin. Õnnestus saada odavamalt, kui praegused poolakad.

(18-06-2013, 14:34 PM)saarrand Kirjutas: [ -> ]Nõustun eelkõnelejaga, ka mina pole selliseid labasid näinud. Ise ostsin paar aastat tagasi selle tsentrifuugi uue ja seal neid ka ei olnud.

Väga huvitav. Meil majapidamises neli russi. Neist kolmel on sama tstrifuug süsteem ja kõikidel on nii labad, kui ka see sõel. Sõelasi olen aeg-ajalt ka vahetanud.


Aga küsismus:
Oskab keegi midagi tarka rääkida esisildadest. Hetkel on all vanatüübi reduktor sild, mis pole teatavasti kõige vastupidavam. Tulevikus... Plaanis on jõulisem frontaal laadur ja esi-rippsüsteem. Vanatüübi esi-sild ei elaks seda üle. Nagu aru saan siis pakutakse ka otse sildasi, aga milline neist hea? Olen kuulunud midagi Carraro sillast, mis pidi olema väga tugev.

Või peaks parem Gas 66 esisilla all kruvima ja T150-elt rattad(või isegi suti kõrgemad.).

Vahet ei ole, millise silla paned. Lendama hakkavad kas kardaaniristid või jaotuskasti hammasrattad. Sul ju mootorist hulga rohkem välja tulemas, kui tehaseoriginaalil.

Äkki nüüd keegi oskab kinnitada seda väidet, kuid sirge silla puhul olevat esiraam teistsugune ja vanatüübilise silla asemel sirge paigaldamisel tuleb ka küna vahetada...

Ise tehes ei ole vahet. Võta sild 6-silindrilise traktori alt (need on suti tummisemad). Niikuinii pead ise aretama ja ülevaatusel lootma, et kontrollija ei taipa küsida ja ise ära sellest ometi juttu tee.

Esiripp toeta kindastli lisaraamiga üle poolraamide sidurikoja külge.

(12-07-2013, 23:38 PM)AhtoP Kirjutas: [ -> ]Olen kuulunud midagi corrado sillast, mis pidi olema väga tugev.

Ehk mõtled ikka Carraro silda, selliseid mingi aeg nn "eksport" masinatele paigaldati. Itaallaste tehtud.

(13-07-2013, 08:27 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Vahet ei ole, millise silla paned. Lendama hakkavad kas kardaaniristid või jaotuskasti hammasrattad. Sul ju mootorist hulga rohkem välja tulemas, kui tehaseoriginaalil.

Äkki nüüd keegi oskab kinnitada seda väidet, kuid sirge silla puhul olevat esiraam teistsugune ja vanatüübilise silla asemel sirge paigaldamisel tuleb ka küna vahetada...

Ise tehes ei ole vahet. Võta sild 6-silindrilise traktori alt (need on suti tummisemad). Niikuinii pead ise aretama ja ülevaatusel lootma, et kontrollija ei taipa küsida ja ise ära sellest ometi juttu tee.

Esiripp toeta kindastli lisaraamiga üle poolraamide sidurikoja külge.

6-silindrilise sild on ka variant jah. Ülevaatus pole vast probleem

Mootor vähe võimekam jah, kui peaks, aga see pole, ma loodan ka probleemiks, ei usu, et kasti ära lõhub. Kardan, et esi-sild ei talu raskust, mille rippsüsteem tekitab.

Ja eks vahepuku sidur on ju leevandav nähtus seal vahel.

(13-07-2013, 08:40 AM)CORRADOg60 Kirjutas: [ -> ]

(12-07-2013, 23:38 PM)AhtoP Kirjutas: [ -> ]Olen kuulunud midagi corrado sillast, mis pidi olema väga tugev.

Ehk mõtled ikka Carraro silda, selliseid mingi aeg nn "eksport" masinatele paigaldati. Itaallaste tehtud.

Jah, just...

Ma pidasin silmas seda, et piltidelt nähtu alusel ma üldse ei arva, et sinna alla peaks minema russi sild. Vaata sobiva ülekandega suvaline sild ja anna kuuma.

Jaotuskastis ei ole erilist tugevusvaru... Neid on metsas laiali lastud küll.

Mtz 82 rooli küljes olev kang, millega saab rooliratast nihutada. Küsimus seisnebki selles kas seda kangi peab kuidagi suruma või tõmbama. Oleks hea kui pildi ka kuskilt saaks.

(15-07-2013, 18:31 PM)deeremees Kirjutas: [ -> ]Mtz 82 rooli küljes olev kang, millega saab rooliratast nihutada. Küsimus seisnebki selles kas seda kangi peab kuidagi suruma või tõmbama. Oleks hea kui pildi ka kuskilt saaks.

Tiri enda poole. Suht kerge liigutusega peaks toimima.

Mtz 80, 82 armatuurlaua mõlemal küljel on kollakad nn. kleepsud. Seda ma tean,et jagaja kangide juures on selline kollame silt kus on nende kangide asendid aga huvitab mind see mis on teisel küljel. Minu töö mtz 82l on ära kulunud ega pole enam loetav.

Minu mäletamist mööda oli seal jõuvõtuvõlli lülitusskeem ja selle kiirused. Osadel 90 alguse masinatel oli kleepsud ka musta värvi tavapärase kollase asemel.

Teadavasti olid Mtz 80 ja Mtz 82 kliimaseadmed, mis paiknesid istme kõrval. Oskab keegi seletada selle tööpõhimõtet. Hetkel ei ole endal sellist kirjandust kus see kindlasti ära seletatud on. Ja kas need olid kõigil 80, 82 peal mis tehase konveierilt tulid.

Vast sellepärast nad kruvitigi maha. Küll ikka nõuka ajal leiutati asju välja nagu näiteks see Mtz 82 nn. kliimaseade. Taheti juhile häid töötingimusi aga tulemuseks on kabiin muutub niiskeks, ei mõju tervisele hästi ja mädandab ka kabiini ära, nagu ksf Meli666 mainis.

samas saaks antud kabiini kasutada, kui raviruum, ent, kui vee asemel hoopis tuline soodalahus sisse valada, siis peaks hingamisteede haigustest ja nohust kiirelt vabanema.

(17-07-2013, 19:16 PM)Buzzet Kirjutas: [ -> ]samas saaks antud kabiini kasutada, kui raviruum, ent, kui vee asemel hoopis tuline soodalahus sisse valada, siis peaks hingamisteede haigustest ja nohust kiirelt vabanema.

Jägmine aasta on kabiini alune hoovastik nii kinni et lõika relakaga küljest, künnivaost läbisõites kukub putka üldse maha....

Sellel "kliimaseadmel" oli tööpõhimõte sama, mis 150 "kliimasedmel" või siis hetkel kasutatavatel veoauto seisukliimadel, kus vesi pumbati filtrisse ja läbi selle filtri liikuv õhk jahtus mingil määral.Häda oli aga selles , et olenevalt välistemperatuurist, alati polnud vaja täisvõimsusel vett filtrisse pumbata ning Doseerimist sellel seadmel polnud ja tekkiski probleem, kus laest hakkas vesi tilkuma. Idee oli hea aga teostus oli nagu ikka vene tehnikal.
Sama probleem on kaasaegsetel vee pealt töötavatel seisukliimadel, kus jahedama ilmaga täisvõimsusel töötav veepump tekitab olukorra, kus kõik elu kabiinis muutub rõskeks.

Minu 80-nel olid väikesed pihustid kust siis suruõhuga vett pritsis, eriti aru küll ei saanud, et oleks jahedam olnud aga märjaks läks küll ja köhima ajas. Korra proovisin ja rohkem ei tahtnud.

Mina olen näinud selliseid russi mehi kes lähevad öösel heina niitma, kuna päeval pole võimalik seda teha.TRAKTOR KUUMENEB ÜLE JA JUHT KA SEAL SEES
Mingi aeg olid Mtz traktoritel ja tesitel ka sellised korrapäratu kujuga reg. numbrid. Mis aastatel tulid need kasutusele ja mis aastal kadusid nad ära ja tulid asemele kandilised reg. numbrid. Pilt ka.

(18-07-2013, 18:33 PM)deeremees Kirjutas: [ -> ]Mina olen näinud selliseid russi mehi kes lähevad öösel heina niitma, kuna päeval pole võimalik seda teha.TRAKTOR KUUMENEB ÜLE JA JUHT KA SEAL SEES

Ma võin arvata nende hulka On hea niitmise päev, aga vot päike teeb oma töö ära seal kabiinis. Õhtu poole alles niitma läinud, mingi kella 19st kuni kella 1-2ni oli korra nii Mtz 50 endal, pole üldse erilist jahutust seal sees, ainult üks väike tuulutaja