automoto.ee foorumid

Kuna akud on kabiini kastis, siis läheb miinus kõigepealt kabiini ja sealt edasi selle lindi kaudu kõikjale mujale. Massi lint.

Olgu. Nüüdsest siis tean. Koguaeg ma pead murdnud mis see võiks olla.


Samast masinast ka pilt.

Pildid poolaka kabiini sisust. Jällegi sellel ei tööta tahhosipido. Töötunnid on 3729 peal seisma jäänud. Ju siis läks rikki.

Neutraalne küsimus: kes selle traktori peremees on, et ta seest selline välja näeb?

(26-09-2013, 13:45 PM)hannest Kirjutas: [ -> ]Neutraalne küsimus: kes selle traktori peremees on, et ta seest selline välja näeb?

Tundub olevat mõisa köis mis ongi loodud lohisema...

Seal kus masin mitme mehe käes ei saagi paremat tulemust loota... Kui korrast masinat soovid näha siis tuleb meeles pidada iidset tõstamaa vanasõna: " Ega masin lits ei ole... "

(26-09-2013, 15:54 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]

(26-09-2013, 13:45 PM)hannest Kirjutas: [ -> ]Neutraalne küsimus: kes selle traktori peremees on, et ta seest selline välja näeb?

Tundub olevat mõisa köis mis ongi loodud lohisema...

Seal kus masin mitme mehe käes ei saagi paremat tulemust loota... Kui korrast masinat soovid näha siis tuleb meeles pidada iidset tõstamaa vanasõna: " Ega masin lits ei ole... "

Tegelt on sellel kindel traktorist olemas . Aga jah....... mis teha kui ei viitsi tema eest hoolitseda. Ise küll nii lohaks pole. Vanasõna peab sel juhul paika.

Seoses belarus traktoriga selline asi et naaber oli käinud mtz 80 metsa vedamas ja ühel hetkel andis sidur otsad. Sai kuidagi esimese käigu meelitades sisse sõitis kodu ära.



Traktor ise aastast 1989, akvaarium kabiiniga. Küsisin siis ennem ka oled vahetanud sidurikettaid. Siis naaber vastas, et tal see originaal tehase ketas veel. Vot siis ma ei suutnud ära imestada kuis ketas 24 aastat vastu pidanud on.
Algul kasvatas teravilja siis haris ta põlde omal, randaalis jne.
Nüüd kasvatab vähem teravilja põhiliselt tegeleb metsaga. Nüüd on ta selle mtz 80 oma metsa välja vedanud, vedas suvel mul heinapallid kodu ära.


Video ka siis http://www.youtube.com/watch?v=2KeKdQl3JOw

Pole seal midagi imestada. Isa kunagisel russil pidas tehase sidur peaaegu 10000 töötundi vastu. Ja oleks siis tavaline russ. Sellel oli veel Quicke laadur ka ees. Teatavasti laaduriga on rohkem nügimist edasi tagasi ja sidurdamist samamoodi. Kui ta lõpuks selle pooleks sai võtta, siis kaks kuud sai tööd teha ja sai juba uuema masina. Nende vabrikusiduritega on kuidagi teistmoodi jah. Aga ega seal ainult siduriketas ei kulu. Talvel alles sai sidurit tehtud ühel uuema otsa russil. Panin kokku tagasi ja tutkit. Ikka pedaal samamoodi "vedrutab". Sai siis kõhualla tagasi ronitud ja survelaagri käppade võll keskelt pooleks. Paindus läbi ja pragu sees. Omaette huvitav oli käppasi pärast tagasi panna uue võlli peale. Valgusti ronis koguaeg rinna pealt külje alla. Samal ajal vandusid lehmi ja muid olevusi taga
Survelaager tahab ka määret saada aeg ajalt, siis püsib väga hea.

Belarusi sidur kestab tõesti väga hästi kui ise ei lammuta.
Praegune traktor on töötanud mu käes 3 aastat ja ta endist saatust tean ma veel 7 aastat tagasi ja sidurit pole keegi teinud.
Mootori tegemisel vaatasin asja üle, tasakaalustasin korvi ja läks kokku tagasi.
Survelaagri toppisin head määret täis ja oligi kõik sellega.
Masin on selle aja metsas olnud kah pidevalt töös.
Lihtsalt pole vaja libistada sidurit.
Traktoril on piisavalt aeglased käigud et poleks vaja libistada vaid saab sujuvalt lahti lasta väikse pöördega.
Muide määrida niplist ei soovitatud sest malmist juhtpinnad ikka kuluvad ja see mustus läheb siis laagrisse sisse.

Täna oli selline pauk et farmi Belarus 1025 mis vedas kogurkäruga haljasmassi murdus pooltelg ära. Ise pealt seda ei näinud kui tal sõidu ajal ära murdus. Kiirus oli piisavalt suur, nii et 20 m libises mööda teed edasi. Rehv koos pooliku poolteljega pani ajama kõrval olevasse karjakoplisse.

Aga vat sellest ma aru ei saa, et miks kogu aeg peaaegu iga aasta tal ühe ja sama poole oma murdub või läheb käise laager. Nimelt selle teeääre poolne ratas.

Pildi materjali kahjuks pakkuda pole kuna tormasin kohe vaata ja unustasin digika maha.

(27-09-2013, 16:14 PM)deeremees Kirjutas: [ -> ]Täna oli selline pauk et farmi Belarus 1025 mis vedas kogurkäruga haljasmassi murdus pooltelg ära. Ise pealt seda ei näinud kui tal sõidu ajal ära murdus. Kiirus oli piisavalt suur, nii et 20 m libises mööda teed edasi. Rehv koos pooliku poolteljega pani ajama kõrval olevasse karjakoplisse.

Aga vat sellest ma aru ei saa, et miks kogu aeg peaaegu iga aasta tal ühe ja sama poole oma murdub või läheb käise laager. Nimelt selle teeääre poolne ratas.

Pildi materjali kahjuks pakkuda pole kuna tormasin kohe vaata ja unustasin digika maha.

Hmmm ju siis see mingi tüüpviga.Onu (2008/2010vms) Belarus 1025 murdus ka viljahaagist vedades üks pooltelg ära.

Neid pooltelgi peab ka vaatama enne ostmist et praaki ei saaks.
Tuttaval läks laager kokku rikkudes istupinna.Sai poest uus toodud ning nagu adra kinni võttis keeras selle võlli sõlme.
Siis vaatasime et see on lehmavaiarauast tehtud ja poodi ringi vahetama.
Vahetati ära suure sõjaga ja siis valisime kõvema välja ja kokkupannes vot ei lähe laager peale.
Mõõtes oli 0,1mm üle laagripind.Sai see üle treitud ja kokku lõpuks.
Niiet juppe ostes peab olema kaasas mõõteriist, millega mõõta ja viil et kõvadust proovida.

MTZ 920-ga olen selle kõik läbi elanud.
Lühidalt, orginaal pooltelg kestab elu lõpuni kui masinat sihtotsatarbe päraselt kasutada, kui kirovetsi papud all või lihtsalt räme ületonaaž on poolteljel varsti minek. Siis ostad poest varuosa mida jäädki vahetama. Õnnestus ühelt teiselt russilt orginaal pooltelg võtta, sellega kestab juba aastaid.

Õige koin russi pooletelgedega hakkas pihta siis kui Jumz 6 tootmine lõpetati ja EO ekskavaatoreid MTZ-ile paigaldama hakati. Pooleteljed murdusid nagu kõrsikud selle raskuse all...


Üks lihtne näide

Esimene kord võib olla vägagi piinarikas vahetada.
Järgmine kord on juba asjad liigutatud ja tulevad lahti ja varuosade kvaliteet sunnib seda kordama mingi aja tagant.
Kui on keevitus käepärast saab ka selle tihendikorpuse mahavõtmisega välja tõmmata pooltelje keevitades sinna keermelati jupi ja tehes vastava toe sinna millest tõmmata.
Kui on mehaaniline difrilukk, tuleks omale selgeks teha kas selle peab sisse lükkama või välja et muhv kasti ei kukuks.
Uued laagrid ma lasin 3 sajandikku alla ja siis tuleb see jupp lihtsalt välja ilma pika eelmänguta.
Hullem on rattarummu lahtisaamine kuna see ei püsi ju paigal ja kinni keeratakse see ikkagi 1,5m toruga.
Ma lasin 2 polti gaasiga pooleks ja teised kaks tulid lahti kui pinge maha võetud.

pooltelgi säästab, kui rummud võimalikult kitsasse asendisse ja veljed teistpidi alla.

Loeb vast ikka rehvi tsentri nihutus pooltelje alguse suhtes ja seda saab kõige väiksemaks ikka "õigetpidi" velje asetusega. Rummu asend pooltelje peal on lihtsalt näiline. Tagurpidi asetades võib rummu lükata nii sisse, kui võimalik, aga ikka jääb rohkem "oks laiali". Jumz'il pooltelg vist paar cm jämedam. Toda ei istuta kuidagi külge?

On kellelgil kogemusi selliste väiketraktoritega nagu Belarus 132 H. Hetkel olen mina näinud oma silmaga liikumas ühte sellist isendit.

Ma olen vähe suuremat isendit näinud tööd tegemas. Mtz 320. Ilma kabiinita, turvakaar peakohal. Peremehel oli segumasin ette visatud, kopp taga ja ehitas aeda. Pildile pole saanud, palju seal traktoris ikka aega pildistada on .

(29-09-2013, 23:06 PM)hannest Kirjutas: [ -> ]Loeb vast ikka rehvi tsentri nihutus pooltelje alguse suhtes ja seda saab kõige väiksemaks ikka "õigetpidi" velje asetusega. Rummu asend pooltelje peal on lihtsalt näiline. Tagurpidi asetades võib rummu lükata nii sisse, kui võimalik, aga ikka jääb rohkem "oks laiali".

Täpselt nii.

Valepidi keeramisel on mõtet vaid sedavõrd, et võimalike materjalidefektide mõju väheneb - osa võlli on kasutuseta.

Russi pooltelg siiski reeglina tühjast kohast ei lähe - ikka ülekoormuse tagajärjel. Materjaliviga tuleb välja mõnekümne tunniga.

Arendada annab kõike, kuid kas on mõtet püüda russist traktorit teha? Äkki tarvitaks russi tolle loomuomaste võimete piires...