automoto.ee foorumid

Kulu arvutamises ei ole probleemi. Probleem on selles, et kuidas kulunud liitrid kätte saada. Anduri pealt liitreid ikkagi ei näe, muidugi võib ligikaudselt hinnata- 0,5 paaki; 0,25 paaki jne. Nivootoru tundub reaalsem, sellelt saaks juba 5l täpsusega kulu kergelt kätte. Kui nüüd keegi illustreeriva fotomaterjaliga aitaks, oleks veel parem.

(14-05-2014, 11:24 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]

(14-05-2014, 11:21 AM)MTZ Kirjutas: [ -> ]Tekkis küsimus, kuidas arvutada Belarussi kütusekulu? Vanal MTZ50- l oli varras paagis ja said kulu selle kaudu kätte. Uuematel masinatel kabiinis näidik, mille abil kulunud liitreid raske hinnata ning paagis ka varrast pole.

Arvutamine käib ikka tangitud liitirid jagatud tehtud töö/kulunud aeg/läbitud tee.

Kui tahad kütuse taset hinnata, siis on kaks võimalust: teed kütuseanduri korda (mille loksuv kütus peagi jälle rikub ) või teed sobivate jaotustega varda, millega täiteavast mõõtmas käid.

Usinamad on teinud ka läbipaistva nivootoru paagi tagaküljele, millest tase hõlpsalt nähtav.

(14-05-2014, 11:34 AM)MTZ Kirjutas: [ -> ]Kulu arvutamises ei ole probleemi. Probleem on selles, et kuidas kulunud liitrid kätte saada. Anduri pealt liitreid ikkagi ei näe, muidugi võib ligikaudselt hinnata- 0,5 paaki; 0,25 paaki jne.
...

Kui on tahtmine saada liitritäpsusega, siis võid ju süsteemi ringi ehitada: kaldeandur (soovitavalt kahes sihis), kalibreeritav tasemeandur ja numbernäidik. Saad alati täpse tulemuse.

Nivootoru näidu õigsus sõltub väga palju masina asendist.

Arvan, et praegu sellist süsteemi ehitama ei hakka, alati on midagi tähtsamat traktori juures teha
Pigem ootan teiste "know how"- d, kuidas keegi praktikas sellele asjale läheneb.

Kui teen teenust ja kauba sees ka kütus, tulen täispaagiga ja lahkudes peab ka paak täis saama. Või siis kodus tangin uuesti ääreni ja loen tankurilt liitrid. Saab muidugi nivootoru paagiseinale teha ja liiterhaaval gradueeride. Siiani laisk olnud. Samas see suur plastpläsku nii madala, lisada veel kergesti otsa saav skaalatoru? Ja ei tea kui täpne tankut on liiterhaaval törtsutades- iga liitri viga ju liitub suureks veaks.

Digitaalne näidik
Näitab kütuse jääki protsentides, mis pole ka halb variant. Kui välja jätta Hr. V6sa soovitatud muud andurid, kas siis on tegu "bolt on" näidikuga MTZ- i näidik asemele?

(14-05-2014, 11:41 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kui on tahtmine saada liitritäpsusega, siis võid ju süsteemi ringi ehitada: kaldeandur (soovitavalt kahes sihis), kalibreeritav tasemeandur ja numbernäidik. Saad alati täpse tulemuse.

Nivootoru näidu õigsus sõltub väga palju masina asendist.

Asemele ju sobib. Iseasi, kuidas digitaalseade russi elektrisüsteemi üle elab... Ning anduriga paaritamine võib osutuda huvitavaks ülesandeks.

Ning näidiku valetamine kallakutel anduri paiknemise tõttu jääb ikka alles

Ehita ujuk vasakusse paaki ja kasuta ainult seda, saad 2x täpsema tulemuse, kuigi sellest on vist ikka vähe. Kõige lihtsam, kolmik vahele ja läbipaistev voolik kuhugi paagi külge vertikaalis. Jah, ei ole nii mugav kui kabiinist vaadata jne, aga lõppude-lõpuks pead ikkagi ju välja ronima ja ise tankima või mis veel hullem - rasket kanistrit kallutama.

Mille jaoks on vaja üldse nii liitri täpsusega teada seda ? Kui teenust teed sis pane tunnihind oma tööle ja kogu moos. Umbes ikka tead palju ta sul võtab ja palju vahelt endale tahad jätta ju .

Kas MT3 1025-le sobib MT3 50,52 või 80, 82 diferentsiaal. Tsirguliinas asuva traktoripoe müügimees väitis, et pidi sobima vanemate mudelite omad. On kellelgil kokkupuuteid. Hetkel 1025 molekuliteks lahti võetud.

(15-05-2014, 16:35 PM)deeremees Kirjutas: [ -> ]Kas MT3 1025-le sobib MT3 50,52 või 80, 82 diferentsiaal. Tsirguliinas asuva traktoripoe müügimees väitis, et pidi sobima vanemate mudelite omad. On kellelgil kokkupuuteid. Hetkel 1025 molekuliteks lahti võetud.

Ma olen ka kuskilt kuulnud, et sobib, võimalik, et sama mehe käest. Ega sa ei tea, mis kellaaegadel ja päevadel Tsirguliina pood lahti on?

Ega sa ei tea, mis kellaaegadel ja päevadel Tsirguliina pood lahti on?

Tsirguliina traktoripood avatud kella 9.00 E-R.

endiselt hädas oma russiga. nimelt sai russ pooleks võetud ja vända tihend ära vahetatud, kuid õlileke on endiselt, mis järgmiseks? väntvõll? vaheplaat?
mul selline tunne,et asi hakkab harjumuseks saama.

(22-05-2014, 21:10 PM)2141 Kirjutas: [ -> ]endiselt hädas oma russiga. nimelt sai russ pooleks võetud ja vända tihend ära vahetatud, kuid õlileke on endiselt, mis järgmiseks? väntvõll? vaheplaat?
mul selline tunne,et asi hakkab harjumuseks saama.

Äkki tuleb käigukastist hoopis?

Tehasepoolt paigaldatud tsentraalmäärimine mis määrib kogu masina...

õli tuleb igalt poolt, nii vaheplaadi ja mootori vahelt, sidurikojast ka tilgub.

ma tean,et topeltpostitused pole ilusad, aga kas mõni täisbelarussi vend oskab mulle nõu anda. hetkel plaan pole uuesti juppideks võtta, teen mõned tööd ära, siis pean sügiseks ikkagi mootoripoole korda saama.

Mul on siiani kaks peamist, kindlat kohta ette tulnud, kuskohast on õli välja ajanud. Üks nendest on seesamune simmerling vänvtvõlli otsas, mis ajapikku sinna ka mingi randi sisse töötab. Ehk siis kui uus tihend vana koha peale panna, siis eriti kaua ei pea. Aitab tihendi nihutamine kas sissepoole või siis väljapoole. Sel hooajal olen neid kaks tükki juba vahetanud erinevatel belarussidel. Järgmine on seesamune paroniidist otsakaane tihend.
Ülejäänud kohtadena pakuks välja sidurikorvi võlli. Just sellesama, mille otsas korv istub. Selle võlli sees, vahekasti poolses otsas on tavaline rõngastihend. Sai ühel isendil seda võlli vahetatud ja läks ka uus tihend sisse, mis ei pidanud kohe üldse midagi. Kui õlitase kastis langes võllikaelast allapoole, siis jäi tilkumine järgi. Ja siis on veel sidurivõlli/survelaagri all olev nelja poldiga kinnituv kaas, aga see peab tavaliselt hea tihendiga õli väga hästi kinni.

see õlitilkumine hakkab eriti siis just pihta kui õli hakkab karteris nö loksuma, kohapeal töötades ei aja õli välja, just siis kui teed mingi sõidu ära ja vaatad mootori alla siis tilgub.

MT3 1025 kapitaalremont. Mõned suured koormad mulda ja traktoril jooksis käigukastis laagrid kokku ( olid ainult aeglased käigud transport käigud kadusid ära) mõndedel hammasratastel olid ka hambad maas. Tagasillas oli ka vaja laagerdused vahetada, differentsiaal ka sinna sekka. Sidurikojal oli küljel pikk mõra sees arvatavasti on tingitud frontaallaadurist see ka vaja välja vahetada. Lisaks uus mootor ka tuleb peale. Vana mootor nii hõre, ega pikka pidu ka poleks olnud.
Aa ja mulda veeti selle samuse käruga. 1025 ei tohiks vist liiga ränk olla vedada. Pidevalt on veetud 1025ga heinapalle, väetist silopalle.

(28-05-2014, 23:31 PM)deeremees Kirjutas: [ -> ]Aa ja mulda veeti selle samuse käruga. 1025 ei tohiks vist liiga ränk olla vedada. Pidevalt on veetud 1025ga heinapalle, väetist silopalle.

Mis see MTZ-i veojõuklass oligi, 1.4tonni? Max pidev koormus haakele jäi ka vist alla 500kg... Aga see käru ... tahab tegelikult ju vähe priskemat põkatsit ette saada. Mis siis et me kõik ju võtame MTZ-ist viimast, sama ka siinpool kirjutaja, viljavedu käib ikka 10-15 tonni kaupa, metsas alla 5rummi ei hakka üldse käru koormama jne...