automoto.ee foorumid

[attachment=51019][attachment=51019]

(16-11-2014, 13:10 PM)huvi5 Kirjutas: [ -> ]Äkki keegi saab raamatust pilti teha, milline on plokikaane pingutusjärjekord ja kui tugevalt?

(16-11-2014, 11:14 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]Hoolimata üle 30Bar survetest ei lähe see mootor käima ilma mõnuaineteta alla -10 kraadi ja ei teagi millest see oleneb.

Oleneb see põlemiskambri ehitusest. Vanal 52 on kaheosaline põlemiskamber kus esmalt pritsitakse kütus pööriskambrisse mis asub plokikaanes ja sealt poolkuu kujulise ava kaudu jõuab litakas lõpuks kolvi peale. Kolb on pealt pea aegu sile on vaid väike õnarus. See pikk teekond ongi selle kehva süttimise põhjuseks. 
80 aga omab otsepritsega mootorit kus põlemiskamber on kolvi sees ja pihusti pritsib otse kolvi peale kütuse. Need mootorid käivituvad hästi kuid töötavad teravamalt.

Hüdropumba ülekanded on 50 ja 80 erinevad. Hammaste arvu ei oska peast öelda aga 80 on vedaval hammasrattal 1 hammas rohkem järelikult veetaval siis 1 vähem.

(16-11-2014, 09:42 AM)Daff Kirjutas: [ -> ]Teist käima ajada on paras ettevõtmine, samas kõik on ornungis nagu raamat ütleb. Aga kui käima läheb siis veab kui pöörane. Meeletu jõud, kust see tuleb jääb arusaamatuks. Ma pole eriti sekkunud ka. Nagu vanasõnagi ütleb, "Ära sega töötavat agregaati."

     Kui kompressioon,  pump ja pihustid on korras, siis suure tõenäosusega tuleb vahe sisse eelpritsenurgast. Liiga varane eelpritse nurk tõstab tuntavalt mootori võimsust kuid halvendab külmkäivitusomadusi. Ehk sellest tulenevalt kulunud kolvigrupiga mootoril muutes eelpritse nurka hilisemaks käivitub mootor täiesti normaalselt( kütus pritsitakse ikkagi piisavalt kokkusurutud ja soojenenud õhu hulka).
     Kuna tegu on eelkambritega mootoritega, siis mootori töö ei ole kuulu järgi ka jäigem, mis kaasneb liigvarase sissepritsega( otsepritse korral iseloomulik terav heli ).
    Kui kütusepumba plunsripaarid on kulunud, siis ei saa eelpritsenurka staatiliselt määrata( silmaga pritse algus lahtivõetud küttetoru korral ), sest koormuse all hilineb tegelik eelpritsemoment.
    Parim on siis lihtsalt katse-eksitusmeetod, leida parim kompromiss soovitu vahel.

(16-11-2014, 14:12 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]Hüdropumba ülekanded on 50 ja 80 erinevad. Hammaste arvu ei oska peast öelda aga 80 on vedaval hammasrattal 1 hammas rohkem järelikult veetaval siis 1 vähem.

  Pole ise 50 ja 80 vedavat võlli korraga käes hoidnud- ei vaidle erinevate täpsete ülekandearvude kohalt.
Vedava ja pumba hammasratta vahel on veel vahehammasratas. Juhul kui ongi erinev hammaste arv, siis peab muutuma ka vahehammasratta jaotusringjoone läbimõõt( moodul ) ja lõpuks ka pumba hammasratta läbimõõt .
   Kokkuvõttes on ülekandearv ikkagi praktiliselt sama 1:1. - see,mida sooviti teada.
Nsh 32 annab 2200p/min välja tootja andmeil 46l/min( arendatava rõhu osas sellisel tootlikusel jään vastuse hetkel võlgu )
   Ise oman MTZ hübriidi, mida kavatsen tasapisi moderniseerida. On plaanis ka paigaldada moodsam pump ja jagaja (mõtlen muutuva tootlikusega suletud süsteemi peale, jagaja ilmselt trossjuhtimisega kuskile kabiini alla, torud normaalsete ühendustega ).
   Pumpa ei soovita originaalkoht suuremat kui Nsh 50  panna, pumba ajam ei pea pikalt vastu. Juhul kui on tarvis sellist tootlikust paigal töötades, on võimalik ju k.kasti lisada spets väljavõte pumbale.

(15-11-2014, 17:05 PM)huvi5 Kirjutas: [ -> ]No sai ära mõõdetud.
1. 24
2. 22
3. 20
4. 22
Esimese hooga vast kolvigruppi vahetama pole mõtet tormata, rõngad ja plokikaas ära teha?
Viga selles, et käivitumine on nagu pikavõitu, muidu ei suitse ega midagi. Muidugi pihusti otsad olid üsna tahmased aga need kontrollib homme üle igaksjuhuks.

Blokikaane tihend oli ära sellepärast 3. silindris surve madalam kui teistes. Aga veel jäi silma et kolvid silmnähtavalt liikusid, hüss ellipsisse kulunud. No egas midagi uued hülsid kolvid rõngad, kogu kompott ühesõnaga muretsetud.
Nüüd mure, kui tugeva jõuga tuleb kepsusaaled pingutada?

Kepsupoldid 140-160 Nm.
Lisaks veel raamid 150-170Nm, hooratas 180-200 Nm.

Võin omast kogemusest öelda,et peale mootoril plokikaanetihendi vahetust tuleb kaan korralikult pingutada. Peale seda tuleb päevake paar kõvasti tuld anda ja siis uuesti üle pingutada. Ja mingi aeg ka veel hiljem jälgida,sest tihend annab järgi. Kui seda ei tee siis tuleb jälle uus tihend panna. Survega lööb kahe silindri vahelt tihendi minema ja traktor hakkab põka häälega käima.

Hülsse ostes on ka väga tähtis jälgida, et kraed oleks ühe paksusega ja see paksus oleks õige.
Kunagi remonti tehes sai sellega alt mindud ja paari nädala tagant läks jälle tihend ning nii vahetasime 4 tihendit ja lõpuks sai tehtud mootorile uus avamine.
Vot siis oli ta juba kurja teinud, sest hülssi hoiab silindris ainult ülemine äärik, mis surutakse kaanega kinni, alt on kuskil 1mm lõtkuga ja kummitihendid ei suuda hülssi hoida.
Kui vanadel hülssidel oli kraede paksuse kõikumine 4 sajanikku, siis uutel 0,8mm.
Poes 8 tk oli ja neil oli suurim kõikumine 1,2mm...
Ja siis loomulikult jääb kaas ühe hülsi otsa üles ja teised loksutavad tihendi ääre ära ning ongi surve kuskil mujal.
Kindlasti paneks tihendiks ainult plasrõngaga tihendi mitte ainult papi nagu uuemad on.
Kui peaks hakkama lekkima, plast sulab ja täidab ava ning on asi tihe.
Siis kolbidega on selline vigur, et vanasti oli kolvi põlemiskambri keskel püramiid nagu ikka otsepritsega diislitel on.
Uuemad koperatiivide tehtud kolvid on aga põlemiskambri põhjast siledad ja põlemine pole nii hea.
Selle tunnistuseks see, et enne vanade kolbidega ei olnud tühikäigul sinist vine üleval.
Uutega aga sine üleval ja kui enne oli täiskoormusel suits ikkagi läbipaistev siis uutega suitses nagu auruvedur ja pidigi pumba küttekruvi tiiru tagasi keerama ja loomulikult vähenes ka jõud sellest.
Siis peale hülsside uuesti vahetust sai lastud see puuduv osa tigiga juurde keevitada, treisime üle ja palun väga-mootor nagu enne.
Kui mootor juba laiali ma kaaluks kindlasti kolvid ja kepsud ära ja ajaks kaalu.
Kepsude puhul 30 grammi erinevust on tavaline ja ega kolvid ka paremad pole.
Kes ei usu, siis käige korra kaaluga poes.
Üldiselt tänapäevaste juppidega mootori remontimine on kui miinivälja ületamine.Kes jõuab üle kes mitte ja ülejõudmise võimalust suurendab osade põhjalik kontroll oluliselt.
Sellised mõtted siis pühapäeva õhtul seoses Belarusiga.

Kui mootorijuppe ostma minnes peaks võtma poodi kaasa mikromeetri ja kaalu siis mida silmas pidada siduriketta ja -korvi ostul?

Meenub, et sai ühel russil, mis kiletaja ees siduriketas ja survelaager ära vahetatud. Sidurikorvi jätsime vana, aga käpad vahetasime ära. Tegelikult oleks ketas veel hea olnud, aga peadaal ei tahtnud üles tulla - pool tundi sõimu ja tolku mitte midagi. Õnneks enne kokkupanemist avastasime, et ei saanudki ilmaasjata pooleks kistud - telg, mis liigutab survelaagrit oli pooleks...
Kui hooaja lõpus tuli isu survelaagrit määrida avastati, et nippel on kadunud... Seega - ükskõik, mis asja ostad vene masinale, pead üle pingutama...

Mis teema nende käppadega on, et neid vaja vahetada?
Survelaager jooksis kokku?
Määrinud ei mäleta et oleks oma käega ühtki survelaagrit.
Selle kohta on selline teooria, et see määre ei lähe otse laagrisse vaid selle juhttoru peale, mis on lahtiselt määrdega koos ja korjab tolmu enda külge ning see tolm seguneb määrdega, satub lõpuks laagrisse ja laager kulub kiiresti ära.
Senini laagrisse pannud miskit kuumakindlat määret ja mitte täis toppinud vaid nii mõistlikult, et laager veel raskelt käima ei jää sest see ongi see asi, mis kulutab käpad ära.
Küll aga on uuemad laagrid juba uuena paljud praagid.
Nimelt stantsid millega separaator välja lüüakse on nii kulunud et separaatori ääred on nii laiad, et käivad vastu laagri servi, kuumutavad laagri t ja mingi hetk nakkub üks metall teisega ja laager koos ning pealt sinine.
Eriti kurb on lugu just T-40 survelaagritega, mis lähevad juba mõne päevaga laiali.
Seega uut laagrit ostes peaks veenduma, et see kergelt ringi käib kui jõuga kokku suruda ja ei kõigu kuhugi poole pinge all ning täita miski asjalikuma määrdega.
Muidu 10 aasta ja 3 traktoriga on siduriga muresid olnud suht vähe.
Esimese traktoriga oli see asi, et kasti remondi ajal sai ketas ära vahetatud ja survelaager niisama ning vända tugilaager oli ka laiali ja see tegi seda nalja et sidur jõnksutas.
Teisel traktoril oli 2 juhust.Esimene kord niisama kindluse mõttes sai uus ketas vedrudega pandud, kuna kummijunnid olid väga kahtlases seisus ja survelaager lihtsalt ära pestud ja Vene sinine kardaaniristide määre oli käepärast ning läks käiku.Loomulikult ka uus tugilaager.
Siis miski hetk väga halva koha peal sidur enam ei lahutanud täielikult ja vabakäik läks poole pikemaks.
Sai siis starteriga käik sees käima aetud ja metsast välja ära.Siis remonti minnes tuli välja, et libises ka veel niiet 9 käiku sai ainult allamäge.
Siis paugust oli jälle asi korras enne töökoda, kuid sai laiali võetud ja ketta küljest oli tasakaalustusplekk lahti pääsenud ja eks ta oli tööpinna vahel see hetk kui ei lahutanud ja libises ning tuli ära kui kõrvad maha kulusid.
Praegusel riistal sai algul ära vahetatud ketas ja survelaager, millest laager jäi tööle kuni senini(5 aasta juba).
Ketas aga viskas kummileevendused välja ja sai siis leitud üks vana vedrudega ketas mis sai uued katted(äkki Kamazi omad?)
Siis läks laiali sidurikorvi jõuvõtuvõlli südamiku leevendus ja üks hetk õlipump ei käinud ringi ja kõik.
Sai otsitud selline korv, kus leevenduse asemel on terasplekist kettad nagu elastne ühendus või nii ja see käib tänaseni.
Selline vigur kah, et kui korvile on tasakaalustuseks mõni polt pandud võiks see isegi rahuldavas tasakaalus olla.
Kui aga pole on asi kas ideaalne tulnud või on poh olnud tehases.

Russil saab ikka laagrit määrida ja kui määritud on siis ei juhtu nagu midagi. T-40-l saab määrida vaid pukki. Siiski on mõistlikum ka T-40l laager enne sissepanemist ise täiendavalt ära määrida. Väikene auk sisse ja määrdeprits+süstlanõel lahendus aitab täistoppida selle. Tavaliselt kipuvad need seest kuivad olema...

Tere
Oleks targemate abi tarvis . Nimelt vaja esilaadurile ( Mõisaküla omale) ehitada hüdro lisaväljavõte, et saaks opereerida silohaaratsit. Hetkel puudub seal selline võimalus. Kas keegi oskaks oma laaduri oma kirjeldada, või soovitada, kuidas asja lahendada. Kõige viisakam oleks vast el. lüliti tagumise hüd.väljavõtte vahele? Või lisada laaduri külge ees selline lüliti? Millist lülitit võiks üldse kaaluda? Või panna lihtsalt kuulkraan?
Abi ootatud.
Lugupidamisega
Kris

Näiteks selline asi.
http://www.pmkaubamaja.ee/index.php?page...20&lang=et
  Ühendada näiteks kopa kallutusliini nii, et ilma ilma el. toiteta laseb kopa kallutussilindritesse mineva õli otse läbi. Pinge andmise korral suunab õli aga teise, uude liini, kuhu ühendadagi vajalik uus tarbija. Kangile paigaldada surunupplüliti.
   Sarnaseid asju müüvad kõik hüdrotarvikutega kauplejad. Silmas tuleb pidada, et selline klapp ajapikku kuludes hakkab jukerdama, tuleks valida selline versioon, kus on plunsri alt äravool otse paaki rõhu vabastuseks.

Kas kellelgi siinsest seltskonnast pakkuda pilte MTZ poolroomikkäiguosast (huvi pakuvad tugirattad, raam, nende kiinnitus jms) või viidet lingile. Variant ka traktor, mida  võiks oma silmaga kaeda  ja pilte teha.

Kuidas mtzi esimesel vedava veosilla nurkrülekanndest õli vahetada.  Kas peab nurkülekande korpuse kaane maha võtma.  Kui kaua peaks uus õli seal sees töötama, et teha järgmine õlivahetus.  Sama küsimus ka rattareduktori kohta. 

Õlivahetuseks on ette nähtud jah kaas maha võtta ja siis komplektis oleva pritsiga tõmmata alumise laagri juurest läbi alumise võlli sees oleva augu õli välja.
Praktikas saaks peene kõrrega ka sealt punnist siseneda alumise veovõlli auku.
Uueks õliks ma soovitan tänapäevast gl-5 õli 85W90.
Metsatöödel polegi nagu kunagi vahetanud kuna miski läheb ikka korra paari aasta jooksul sinnasamusesse.
Põllumajanduses võiks muidugi korra paari aasta tagant vahetada.
Alumisest reduktorist õli kättesaamiseks on all nelja poldiga kinnituva kaane sees nelikantpeaga punn.
Tihti on see aga maha sõidetud kuna ulatub välja ja siis pole muud kui alt kaas maha.
Õlisoovitus oleks aga sama.
Vahetada võiks sama tihedusega.

Hei
Oskab keegi öelda, mis firma laaduriga tegu võiks olla??
Kris

Mõisaküla moodi. Ja katksise SMS kinnitusega.

Mõisaküla ütles, et pole nende toode. Katkine jah, seepärast uuringi. Vaja oleks kopa lukustus punne ja siis liigutaja raamile puksid+punnid.
Kris