automoto.ee foorumid

[quote=Sillu]
Seevastu vedava esisillaga sõsarat MTZ-7 on teada ainult üks isend.

Siin siis pildid veel ühest. Rahustuseks suure südamevaluga kodanikele - vanarauda see ei lähe ja ergutuseks suure tahtmise&ettevõtlikkusega kodanikele - see isend on täitsa müüa. Kel huvi, siis privas annan täpsemalt teada. Number on küljes, aga paberitega on nagu on. Passis olev omanik on taevases töökojas.

peeterpaul Kirjutas:[quote=Sillu]
Seevastu vedava esisillaga sõsarat MTZ-7 on teada ainult üks isend.

Siin siis pildid veel ühest. Rahustuseks suure südamevaluga kodanikele - vanarauda see ei lähe ja ergutuseks suure tahtmise&ettevõtlikkusega kodanikele - see isend on täitsa müüa. Kel huvi, siis privas annan täpsemalt teada. Number on küljes, aga paberitega on nagu on. Passis olev omanik on taevases töökojas.

Selle "ühe teadaoleva" all pidasingi sedasama silmas. Tänud nende piltide eest!

Natuke ajalugu:

Rajatava Minski traktoritehase esimeseks toodanguks 1948. aastal oli hoopiski... sooader 2PF-55.

Aastatel 1950-1951 toodeti 9 kuu vältel roomiktraktorit KD-35, mille valmistamine hiljem jätkus Lipetski traktoritehases.
Minskis jätkus aga traktorile KD-35 paigaldatava mootori (võimsus 37 hj.) valmistamine Lipetski tehase jaoks. Sama mootorit kasutati ka loodaval universaalsel vaheltharimistraktoril, mille konstruktsiooni kallal tehase konstruktorid töötasid juba alates 1948. aastast. Traktor oli välja töötatud kahes modifikatsioonis: MTZ-1 teineteise ligidal asuvate esiratastega (pikavarreliste kultuuride vaheltharimiseks - Eestis vaevalt et leidus)

ja MTZ-2 samas jäljes veerevate esi- ja tagaratastega.

Traktorid olid varustatud sõltumatu lülitusega jõuvõtuvõlliga, hüdraulilise rippsüsteemiga rippriistade tõstmiseks ning äravõetava reguleeritava haakeseadmega. Traktori MTZ-2 käigukast võimaldas 5 käiku edaspidi ja 1 käigu tagurpidi, tema suurim kiirus oli suhteliselt väike - 13 km/h. Temaga agregaaditavate põllutööriistade arv aga ei ületanud paarikümne piiri. Nimetatud traktorite seeriatootmine algas 1953. aasta 14. oktoobril.

1950.-te aastate keskpaigaks hakkas traktori MTZ-2 konstruktsioon üha kasvavatele nõudmistele jalgu jääma, kusjuures üheks peamiseks puuduseks oli väike transpordikiirus - 13 km/h.

Nii ilmusid perioodil 1955-1956 traktori MTZ-2 moderniseerimise tulemusena traktorid MTZ-5 (1956), MTZ-5L ja MTZ-5M (1957).


Võrrelduna traktoriga MTZ-2, oli traktoril MTZ-5 kasutusel suurema võimsusega ja ökonoomsem mootor, sõltumatu lülitusega jõuvõtuvõll ning lahusagregaatne, s.t. väljaviidavate silindritega hüdrosüsteem.

1950.-te aastate lõpul moderniseeriti nimetatud traktoreid veel ning alates 1959. aastast toodeti traktoreid MTZ-5LS ja MTZ-5MS.

Täht "S" (originaalis slaavi täht) traktorite markeeringus tähendas "skorostnoi", s.t. kiirtraktor. Mudelitel -MS ja -LS tõsteti mootori võimsust kuni 48 hj.-ni senise 45 hj. asemel. Nimetatud traktoritel oli kasutusel 10-käiguline käigukast (10 käiku edaspidi ning kaks tagurpidi) ning see võimaldas traktoritel liikuda kiirustel 1,93 kuni 22 km/h (traktori MTZ-2 suurim kiirus, nagu mäletame, oli 13 km/h).

Aastatel 1959 kuni 1961 toodeti ka vedava esisillaga traktoreid MTZ-7, MTZ-7L, MTZ-7M, MTZ-7LS ning MTZ-7MS.

Traktori MTZ-7 esimestel katseeksemplaridel oli kasutusel sõjaväe maastikuauto GAZ-67 esisild, mis aga hiljem selle ebapiisava tugevuse tõttu asendati veoauto GAZ-63 omaga. Nimetatud traktorite puuduseks aga olid ebapiisav kliirens esisilla keskosa all ning esisilla rööpme (jooksulaiuse) ebapiisav reguleerimisulatus. Eeltoodud puuduste tõttu oli raskendatud kõnealuste traktorite kasutamine kultuuride vaheltharimiseks.

Ligikaudu samal perioodil - 1950.-te aastate lõpp-1960.-te algus - alustati kabiinide valmistamist traktoritele Belaruss paigaldamiseks.                          

Paralleeleselt traktori MTZ-5 modifikatsioonide tootmisega, 1956. aastal, algas uuetüübilise traktori MTZ-50 projekteerimine. Traktori MTZ-50 esimesed katseeksemplarid valmisid 1958. aastal. Uus traktor oli varustatud 55-hj. diiselmootoriga ning esimesena Minski traktoritehase toodangust ka hüdraulilise roolivõimendiga. Traktoril oli 9-käiguline käigukast, mis võimaldas traktoril liikuda kiirusega 1,65 kuni 25 km/h. Traktori MTZ-50 seeriatootmist oli ette nähtud alustada alates 1962. aasta 4. kvartalist ja tõenäoliselt algas see ka reaalselt enam-vähem sellel ajal, 1962. aasta lõpul või 1963. aastal.


1964. aastal lisandus vedava esisillaga mudel MTZ-52.


Traktori MTZ-50 ning selle modifikatsioonide kapoti kuju muutus kandiliseks senise kumera asemel arvatavasti 1970.-te aastate alguses, igatahes 1973. aasta kevadel töötasid kandilise kapotiga traktorid juba ka Eesti põldudel.



Et aga üleminek traktorite MTZ-5LS ja MTZ-5MS tootmiselt traktorite MTZ-50 valmistamisele oleks sujuv, ilma tootmist katkestamata, toodeti alates 1962. aasta 5. jaanuarist üleminekumudelit MTZ-50PL, mis kujutas endast kombinatsiooni traktori MTZ-50 käiguosast ning traktori MTZ-5LS/-MS mootorist D-48, mille võimsus oli forsseeritud kuni 50 hj.-ni senise 48 hj. asemel.


Siinkohal olgu ka ära märgitud, et Minski traktoritehase üle minnes traktorite MTZ-50PL, hiljem aga MTZ-50 ning MTZ-52 valmistamisele, anti seni toodetud traktorite MTZ-5LS ja MTZ-5MS tootmine üle Lõuna Masinaehitustehasele (JuMZ), kus nende tootmine jätkus kuni 1970.-te aastate alguseni.

Traktori MTZ-50 modifikatsiooniks oli veel alates 1969. kuni 1977. aastani toodetud puuvilla viljelemiseks mõeldud traktor MTZ-50H, mille tootmine seejärel anti üle Taškendi traktoritehasele.

Tänud Sillule väga huvitava lugemismaterjali eest - MTZide varasem ajalugu oli seni päris tundmatu. Hea näha, et keegi ka nii põhjalikku uurimustööd teha viitsib. Pildimaterjal samuti ülevaatlik.

Kaks täiendust:

1971.aasta Sotsialistliku Põllumajanduse ühes numbris on foto, kus kandilise ninaga 52 osaleb Eestis künnivõistlusel. Järelikult algas tootmine juba siis.

Minu käes olev koopi MTZ-50/52 varuosade kataloogist (seisuga 1966 detsember) ütleb oma sissejuhatuses, et MTZ-50 tootmine algas mais 1963.

Asp

üks soome link.sry ei oska aktiv.teha.www.konedata.net
mtz,t-40,t-150k,DDR kombainid ja palju muud.

Tänases maalehes müügil mtz-7L.Huvitav kas sama isend mille pildid siin üleval?

Seesama. Soojalt soovitan, kvalifitseerud automaatselt termini uunikum alla.
Väidetavalt ainuke eestis, aastaarv piisavalt vana etc.etc.

ES 95 Kirjutas:Tänases maalehes müügil mtz-7L.Huvitav kas sama isend mille pildid siin üleval?

peeterpaul Kirjutas:Seesama. Soojalt soovitan, kvalifitseerud automaatselt termini uunikum alla.
Väidetavalt ainuke eestis, aastaarv piisavalt vana etc.etc.

Mina igatahes väga loodan, et kui keegi selle harulduse kunagi ära ostab (endal kahjuks praeguse elukorralduse juures pole võimalust...), siis ta ikka satub huvilise kätte, kellel on tahtmist säilitada/taastada teda originaalkujul!

Termini "uunikum" alla mahtumise piiri on siin püütud vahelduva eduga piiritleda küll 25, küll 30, küll 35 aastaga, ent tootmisaastast ehk rohkemgi mängib siin rolli asjaolu, et tegu on teadaolevalt ainukese säilinud seda marki isendiga Eestis!

Aga äkki teeks ettepaneku isend Järva-Jaani vanatehnika varjupaika toimetada?

Jah, miks mitte. Aga hind sellest ei muutu. Ma võin selle peale mürki võtta....

Leitsin väikese video, kus mu onu proovib oma Belarusiga üht teerulli liigutada, aga oli kinni külmunud teine
http://s126.photobucket.com/albums/p104/...I_4502.flv

Edit://
Lisan veel paar pilti tehnikast, mida leidub:
http://i126.photobucket.com/albums/p104/...G_5099.jpg
küla mehed ehitasid teehöövli... ma sain isegi teinekord seal sangade taga olla
http://i126.photobucket.com/albums/p104/...G_5128.jpg
Selline nägi mu õue välja aastal 2004. Puudu veel Belarus ja natt, mis olid aia taga

kas sellel teehöövlil hõlm liigub mehaaniliselt?Mul kodus sarnane millel ise pandud kummirattad ja hüdrosilindrid mis liigutavad hõlma üles-alla.

Algselt oli see linttraktori (oli Nat) järgi veetav ja siis traktorilt olid veetud voolikud nendele silindritele, mis tera vastu maad surusid.
Ainus viga mis oli, oli see et höövel oli liiga kerge ja tera tõstis höövli tagumise otsa õhku. Selleks oli seal tagaotsas suur betoon blokk mis lisas raskust.

Esimesed traktorid MTZ-100 Eestis - artikkel ajakirjast Sotsialistlik Põllumajandus nr. 2, 1987:

Mtz-52 talvitumas


MTZ-82 suvel

Aasta vahetuse paiku oli türil kasutatud mtz-102 müügil.Sai teda seal uuritud ja kõik kes seal ümber masina olid,olid ühel meelel et selle aja kohta oli ta ikka väga hea masin.Selle isendi hind oli ca 50000.

Leidsin oma fotokogust huvitava isendi, mis suure tõenäosusega on MTZ-50PL. Algse MTZ-5 mootori asemel on nüüd muidugi juba JuMZi oma. Fotod on teinud foorumlane aiv.