Lisa jahutusvedelikku lekkepeatajat,vanasti kasutati sinepipulbrit
nüüd paremad ained kasutusel,ise olen kasutanud pulbri kujul firma oli vist ABRO ja on jäänud pidama ka Audi salongi radikas.Mossel jooksis ka hülsitihend ja lisasime aine ja nüüd õli puhas ja tosool alles
.
(30-06-2015, 07:18 AM)ahtos Kirjutas: [ -> ]Lisa jahutusvedelikku lekkepeatajat,vanasti kasutati sinepipulbrit nüüd paremad ained kasutusel,ise olen kasutanud pulbri kujul firma oli vist ABRO ja on jäänud pidama ka Audi salongi radikas.Mossel jooksis ka hülsitihend ja lisasime aine ja nüüd õli puhas ja tosool alles .
See oleks enesetapp! Muidugi, kellele ema kellele tütar - ei hakka seda siin lahti seletama, eks igaüks tehku omad järeldused.
Lekkepeataja kasutamisel peaks vähemalt salongiradiaatori ringlusest välja võtma.
Minu hääl läheks lekkepeatajale siis, kui tal oleks sellised "intelligentsed" molekulid, nagu OMO pesupulbril. Seni aga ummistavad nad kõike, kus on väike ava. Kaasaarvatud radiaatori torud.
(29-06-2015, 22:25 PM)Veltz Kirjutas: [ -> ]...
Kui tõenäoline on et plokkis on 2 hülsi vahel mingi mikromõra ? Et kui vesi sees on ja töötad et arustub ennem kui õli jõuab emulsooniks minna dosool nii hästi ei aurustu.
...
Väga tõenäoline. Aga säärane kogus karterisse sattunud vett ei aurustu sealt kuhugi ja mootoriõli asemele peaks tekkima paras emulsioon.
Kas vesi imbub endiselt plokist karterisse? Või kadus uute hülssidega nähtav leke?
Lekkepeataja kasutamise järel läheb edasine elu huvitavaks.
(30-06-2015, 13:51 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Lekkepeataja kasutamisel peaks vähemalt salongiradiaatori ringlusest välja võtma.
Miks?Mul just see jooksiski nii,et kõrvaistuja jalgeall oli loik panin aine sisse ja hakkasin uut radikat otsima,aga aine toimis ja uus radikas praegugi riiulis.
(30-06-2015, 15:26 PM)ahtos Kirjutas: [ -> ] (30-06-2015, 13:51 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Lekkepeataja kasutamisel peaks vähemalt salongiradiaatori ringlusest välja võtma.
Miks?Mul just see jooksiski nii,et kõrvaistuja jalgeall oli loik panin aine sisse ja hakkasin uut radikat otsima,aga aine toimis ja uus radikas praegugi riiulis.
Talvel hea jahe sõita,soolakalts peos saab sooja........
Hea jahe sõita ja sellisest plokisoojendusest saab kiiresti lahti.[
attachment=53983]
(30-06-2015, 18:27 PM)aigark Kirjutas: [ -> ] (30-06-2015, 15:26 PM)ahtos Kirjutas: [ -> ] (30-06-2015, 13:51 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Lekkepeataja kasutamisel peaks vähemalt salongiradiaatori ringlusest välja võtma.
Miks?Mul just see jooksiski nii,et kõrvaistuja jalgeall oli loik panin aine sisse ja hakkasin uut radikat otsima,aga aine toimis ja uus radikas praegugi riiulis.
Talvel hea jahe sõita,soolakalts peos saab sooja........
KleenFlo lekkepeataja(püssirohu laadne puru jahipüssi padruni moodi kestas) igatahes Audi 80nel salongiradikat umbe pole ajanud u kolme aasta jooksul. Ajutiselt sai pandud kuna oli tosooli lõhna autos tunda, kui lähebki salongiradikas umbe siis vähemalt ei pea tosooli vines ringi sõitma.
Soojuse vähesust talvel küll ei kurda ja ka plokisoojendus töötab läbisõit ainega tihendatud radikaga 350000 umbes.Korra olen ühest kliendi autost küll süldilaadset jahutusvedelikku välja pesnud,aga selle firma toodangut olen teistelegi soovitanud ja kõik kes kasutanud on rahul.
ammustel aegadel sai zillide ja gazoonide radikatesse ohtralt sinepipulbrit aetud.
ei märganud küll, et salongi tulev sooja hulk oleks vähenenud. ühtmoodi olematu oli see soe igal juhul kui õues ikka nelikümmend ja rohkem külma oli.
(30-06-2015, 14:43 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (29-06-2015, 22:25 PM)Veltz Kirjutas: [ -> ]...
Kui tõenäoline on et plokkis on 2 hülsi vahel mingi mikromõra ? Et kui vesi sees on ja töötad et arustub ennem kui õli jõuab emulsooniks minna dosool nii hästi ei aurustu.
...
Väga tõenäoline. Aga säärane kogus karterisse sattunud vett ei aurustu sealt kuhugi ja mootoriõli asemele peaks tekkima paras emulsioon.
Kas vesi imbub endiselt plokist karterisse? Või kadus uute hülssidega nähtav leke?
Lekkepeataja kasutamise järel läheb edasine elu huvitavaks.
Peale hülside vahetus hakkaski see nali pihta ennem kadus lihtsalt vesi ära kuhugi musta auku kui tegid 2-3päeva tööd panid 3-4l peale. Nüüd peale remonti sai dosool sisse alguses pidas mingi aja tund poolteist tugevamat tööd ja peale seda seismist paar päeva kinnise veesärgi süsteemiga(ehk radikakork oli kinnises asendis). oli dosool karteris. vahetasin hülsitihendid ära panin tugevamast kummist ja õige mõõduga(mitte neid mis bellarusi hülsitihentite pähe müiakse traktori poodides). alguses sama kõik korras 2-3h kõvemat tööd jälle sama jama kuid seekord vähem. Siis tegin katse kallasin ääreni täis seisis 48h suletud radika süsteemiga. 3l läinud kateri jälle. Võtsin korgi maha sama ajaga 100ml tilkus karterisse. Hetkel vesi (Dosooli asemel) 3h tugevat tööd tehtud ning seisnud mingi 24h ja natuke peale pole mingit probleemi. Vesi sees ja õli tase stabiilne. Vesi aurustub kindlasti kordedes paremini ära kui dossol kui teda tilgub(immitseb) ime vähe kuuma õli sisse. Kui pikkemalt tööd teha 10-20tundi oleks pilt selge kui vesi ära ikka kaob kuhugi musta auku siis pilt selge. Nimelt mu küsimus selles et kui reaalne on et plokkis 3-4 hülside vahel mikromõra. Kui soe pokk paisub immitseb( tilgub) veitsa kui külm siis ei tule vesi läbi (dosooli immitsemis võime kordades parem nagu me teame). Ning kui radika kork suletud asendis tekkib ikka surve (ööpäeva temperatuuride vahe on suht suur) ja kui on väike surve immitseb kõik paremini.
Kurat loe ja loe ja mitte essugi ei saa aru. Kust sa tead, et vesi karterisse tilgub? Kas lased peale sõitu õlipannist vee välja või? Suur kogus vett karteris peaks õlist tegema ühtlase emulsiooni.
Kui õli on puhas, jääb üle leke jahutussüsteemist. Mõne lõdviku vahelt, radika torust, mis teiste taga nähtamatu, veepumbatihendist (kusjuures võib sõltuda pumba asendist seismise ajal), plokikaane tihendist. See viimane on salakaval, algul ajab radika- või paisupaagi korgist tasapisi heitgaaside surve tõttu, hiljem koguneb silindrisse seisu ajal selline kogus, et käivitamisel lööb puruks plokikaane tihendi või kõveraks kepsu. Olenevalt aku-starteri võimsusest ei pruugi üle survetakti lüüagi. Sai vist enam-vähem kõik. Targemad võivad lisada veel võimalusi. Siit arvuti tagant igatahes ei näe ühtki viga ega leket oma silmaga.
Selline probleem, et vahekastis kiirema-aeglasema kiiruse komplekt koliseb. Juba kõike 3x lahti ja kokku lapatud ja viga just seal. Vahemuhv, mis mõlemale poole lülitades haakub, on uus. Samuti on uued ka mõlemad hammasrattad millega veomuhv haakub ja kõik laagrid. Kui tühikäigu pöördeid alandada, hakkab jube kolin nendes hambumistes. Normaalse tühikäigu juures samuti kolgib. Kui vahemuhv sättida keskele, sidurivõlli ehk neutraali peale on kõik vaikne. All on teatavasti üks kaksikhammasratas millega mõlemad ülemised hambuvad. Hambumine pole 100% vaid kui ülemisi hammasrattaid liigutada, siis on mõlemal alumisega lõtk sees. Kas peabki olema või peaks siiski päris lõtkuvaba olema? Alumine on siiani vahetamata. Samas on kulunud ka sidurivõlli nuut ja annab omajagu sidurikettas lõtkuda. Kas võib olla, et need kõik lõtkud kokku võttes lihtsalt avaldubki ühes kohas?
(02-07-2015, 23:23 PM)hannest Kirjutas: [ -> ]Selline probleem, et vahekastis kiirema-aeglasema kiiruse komplekt koliseb. Juba kõike 3x lahti ja kokku lapatud ja viga just seal. Vahemuhv, mis mõlemale poole lülitades haakub, on uus. Samuti on uued ka mõlemad hammasrattad millega veomuhv haakub ja kõik laagrid. Kui tühikäigu pöördeid alandada, hakkab jube kolin nendes hambumistes. Normaalse tühikäigu juures samuti kolgib. Kui vahemuhv sättida keskele, sidurivõlli ehk neutraali peale on kõik vaikne. All on teatavasti üks kaksikhammasratas millega mõlemad ülemised hambuvad. Hambumine pole 100% vaid kui ülemisi hammasrattaid liigutada, siis on mõlemal alumisega lõtk sees. Kas peabki olema või peaks siiski päris lõtkuvaba olema? Alumine on siiani vahetamata. Samas on kulunud ka sidurivõlli nuut ja annab omajagu sidurikettas lõtkuda. Kas võib olla, et need kõik lõtkud kokku võttes lihtsalt avaldubki ühes kohas?
Kas kolin kaob ära, kui ühendamata võlliga JSV sisse lülitada? Ma ei kujuta ette, et jaotuskastis endas väga midagi kolisema annaks, kuid JSV ühendus sidurikorvi koliseb küll väga edukalt. Oma hübriidrussil on seetõttu JSV pidevalt sees (ja võllisabal kate peal!).
(05-07-2015, 09:01 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ].............. Oma hübriidrussil on seetõttu JSV pidevalt sees (ja võllisabal kate peal!).
Olen ammu tahtnud küsida ja nüüd avanes võimalus. Mida tähendab isand V6sa väljend "hübriidruss". Ehk peaks enda utiili ka ümber nimetama, kuna seal küljes leidub juppe läbi erinevate mudelite 50 aasta ulatuses.
(05-07-2015, 10:40 AM)Daff Kirjutas: [ -> ] (05-07-2015, 09:01 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ].............. Oma hübriidrussil on seetõttu JSV pidevalt sees (ja võllisabal kate peal!).
Olen ammu tahtnud küsida ja nüüd avanes võimalus. Mida tähendab isand V6sa väljend "hübriidruss". Ehk peaks enda utiili ka ümber nimetama, kuna seal küljes leidub juppe läbi erinevate mudelite 50 aasta ulatuses.
Mootor D243, jõuülekanne 50-lt, vedav esisild akvaariumiga 82 alt, kardaanid vist UAZ ümberkeevitus, radikas Tundmatult Doonorilt, aisad ja aisapikendused väikese kuudiga 82-lt, redel 1025 alumine osa. Ehk see tavaline vanaisa pärandkirves....
ja ma tahaks teada, mis on JSV? Tean JVV (jõu võtu võll, vene keeli nimetati kooli ajal BOM -val otbora moschnosti)
Seda ma kahtlustasin, et tegu on MTZ grupi logo kandvatest detailidest koostatud masinaga.
Sama siin, ainult selle vahega, et ma ei saa isegi mootori marki täpselt öelda. Vänt-, nukkvõll ja hooratas vana 50, kolvigrupp 240, KSP vana 240 pealt pärit..