Vaatan, et üha enam on levima hakanud mtz-i originaal summutaja asemele sirge roostevaba toruga asendamine. Kas see ka mootori võimsust mõjutab? Teoreetiliselt vist ei tohiks. Müra on küll suurem mõnevõrra.
Omalgi mõttes läbi käinud, et võiks mtz 82-le proovida.
![[Pilt: mtz_82_4.jpg]](http://s30.postimg.org/ywz4uelap/mtz_82_4.jpg)
Sirge roostevaba sumpr levib turbo otsa, kuna rurbo ise summutab piisavalt... Tavalistel on ikka pütt ka vahel
Ilma turbota isendile vist ei ole mõtekas siis roostevaba sumpsi toru paigaldata, külaelanikud tulevad uksetaha
. Samas need vanad ümara kapotiga Mtz50/52-ed oli ka ju lihtsalt toruga, pütti vahel polnud. Vaevalt, et sädemepüüdja seda müra summutas.
Tere!
Sooviks osta kasutatud mtz 52 esirehvi mõõdus 8.3-20.
Võiks asuda Valgamaal või selle ümbruses.
(21-09-2015, 19:37 PM)deeremees Kirjutas: [ -> ]Ilma turbota isendile vist ei ole mõtekas siis roostevaba sumpsi toru paigaldata, külaelanikud tulevad uksetaha . Samas need vanad ümara kapotiga Mtz50/52-ed oli ka ju lihtsalt toruga, pütti vahel polnud. Vaevalt, et sädemepüüdja seda müra summutas.
No see sädemepüüdja tegi häält ikka kõvasti vähemaks.
Sädemepüüdja teeb tunduvalt vaiksemaks masinat... eks hammustab ka mootorist paar hobujõudu vähemaks.
Mälus on, et see traktor liikus teatava susina saatel, hääl justkui susistas kuskilt läbi. Mis seda põhjustas, ei tea. Valjuks ei saanud seda küll nimetada, ennemini vaiksem kui T-16. 60-ndate keskpaik või varem.
(22-09-2015, 13:37 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]Mälus on, et see traktor liikus teatava susina saatel, hääl justkui susistas kuskilt läbi. Mis seda põhjustas, ei tea. Valjuks ei saanud seda küll nimetada, ennemini vaiksem kui T-16. 60-ndate keskpaik või varem.
No susinaga lähebki...... sädemepüüdja tekitab seda.
Pole ime tegelt ju, 50 on eelkambriga ja peaks vaiksemalt/pehmemalt käima kui otsepritse 16.
(22-09-2015, 20:34 PM)Tegelane5 Kirjutas: [ -> ] Pole ime tegelt ju, 50 on eelkambriga ja peaks vaiksemalt/pehmemalt käima kui otsepritse 16.
Just. 50-l ongi pehmem käik. MTZ-80-82 mootoril on nii käre käik et võtab kuulmise ära. Olen kuulnud ka seda,et kui vanasti vene traktorid ekspordiks läksid siis taheti just 50 mootorit selle maheda käigu pärast. Kui juba uuem traktor tuli,taheti ka seda vana mootoriga. Keegi kunagi rääkis seda juttu.
Nii, kuna teadjaid mehi palju, siis igaks juhuks panen ka paar pilti genekast ja pingeregulaatorist.
Kas veljele kus oli varem rehv mõõdus 8,3-20 saab muretult panna rehvi 9.-20???
(22-09-2015, 23:06 PM)mtz52 Kirjutas: [ -> ]Kas veljele kus oli varem rehv mõõdus 8,3-20 saab muretult panna rehvi 9.-20???
Kas just muretult, kuid tolli siia-sinna venib rehv kenasti. Laiema pealevenitamisel ei teki ka seda muret, et veljeserv väga kuhugi kinni jääma kipuks.
ma ajasin gaz vitsadega veljele mtz esimese 10" laia rehvi peale, paras keberniit oli üksi, kuna rehv surub vitsa kohalt minema kui poole peale jõuad, kahekesi oleks libedamalt läinud. Tavalise velje puhul ei tohiks seda probleemi olla. Laiemad rehvid olevat pehmema servaga ka kui kitsamad. 13" laiad kukuvad peaaegu ise velje peale võrreldes 9 ja 10tollistega küljes vähem traate/nailonit sees.
(22-09-2015, 21:43 PM)jancs Kirjutas: [ -> ]Nii, kuna teadjaid mehi palju, siis igaks juhuks panen ka paar pilti genekast ja pingeregulaatorist.
ja mida me peaksime siis rääkima? Harjade peale läheb ergutusvool... see tähendab 12V. lastakse läbi releeregulaatori(see mustas korpuses olev elektroonika 2 klemmi põhja all ja kindlasti korralikult keerata kere külge kinni, kuna saab sealt massi) Paigalda ka lisamassijuhe kere ja mootori vahele,ühenduskohad puhasta korralikult.
Kui relee on pees, siis võid ajutiselt relee asemel kasutada esitulede pirni, millest lased ergutusvoolu läbi ühe niidi (pikemal kasutamisel, nädal-kaks keedab akust vee välja, kui koormust taga ei ole) Kui lased otse harjadele 12V. siis ei juhtu kah midagi ja generaator laeb siis täisvõimsusega. Kui siis kah tuled vilguvad, siis otsi viga massijuhtmetest,akulemmidest ja geneka + klemmi pingutamisest(kõige alumine mutter generaatori + klemmil 10 mm võtmele)
Kuna trakats koosneb paljudest plekkidest. mis on omavahel ühendatud kruvide-poltidega siis parim oleks gene massist vedada eraldi juhe relee regulaatori massi jasealt edasi aku massi. Siis on kindel
Kõige lollikindlam releeregulaator oli VAZ 2101-2103 ... mehhaanilise releega ja kõhu all olid traadist koormustakistid. laadimise reguleerimine käis lihtsalt relee tagasitõmbe vedru pinguse reguleerimisega Sobib kõikidele generaatoritele
(22-09-2015, 20:54 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: [ -> ] (22-09-2015, 20:34 PM)Tegelane5 Kirjutas: [ -> ] Pole ime tegelt ju, 50 on eelkambriga ja peaks vaiksemalt/pehmemalt käima kui otsepritse 16.
Just. 50-l ongi pehmem käik. MTZ-80-82 mootoril on nii käre käik et võtab kuulmise ära. Olen kuulnud ka seda,et kui vanasti vene traktorid ekspordiks läksid siis taheti just 50 mootorit selle maheda käigu pärast. Kui juba uuem traktor tuli,taheti ka seda vana mootoriga. Keegi kunagi rääkis seda juttu.
Kui siia kõrvale panna nüüd JUMZi mootori extra mahe käik, siis MTZ mootor on selle kõrval ikka tõsine veski!
(23-09-2015, 14:52 PM)h2rra Kirjutas: [ -> ] (22-09-2015, 21:43 PM)jancs Kirjutas: [ -> ]Nii, kuna teadjaid mehi palju, siis igaks juhuks panen ka paar pilti genekast ja pingeregulaatorist.
Kõige lollikindlam releeregulaator oli VAZ 2101-2103 ... mehhaanilise releega ja kõhu all olid traadist koormustakistid. laadimise reguleerimine käis lihtsalt relee tagasitõmbe vedru pinguse reguleerimisega Sobib kõikidele generaatoritele
Mulle need pommikindlad vedrudest ja poltidest koosnevad regulaatorid ei meeldi
Parimad minumeelest on ziguljonoki elektroonilised mida saab lahti võtta, need kolm transistori pole keerulised testida ja ei maksa ka midagi. Nood vedrumehhanismid on minujaoks keerulisemad.
(23-09-2015, 14:52 PM)h2rra Kirjutas: [ -> ]Kõige lollikindlam releeregulaator oli VAZ 2101-2103 ... mehhaanilise releega ja kõhu all olid traadist koormustakistid. laadimise reguleerimine käis lihtsalt relee tagasitõmbe vedru pinguse reguleerimisega Sobib kõikidele generaatoritele
Tegelikult meeldivad ka mulle Ziguli elektroonilised releed rohkem, kui elektomehhaaniline. Juhul, kui elektrooniline juhtub heast partiist ja õige sisuga olema. Mehhaanilisel on rida oma puudusi - vibratsiooniga hakkab üle laadima, kuumenedes samuti, kontaktid (tõsi küll - harva) põlevad kokku, või ei anna ühendust, ja kindlasti veel midagi, mis meelde ei tule. Vedruga pinge reguleerimine ei ole mingi erakordne leiutis, nimelt
peaaegu kõik elektromehhaanilised on taoliselt reguleeritavad. Nii vahelduv, kui ka alalisvoolu omad. Samuti ei ole korrektne väita, et sobib kõigile generaatoritele. Mõnel tüüritakse plussi, mõnel massiga, mõni on üldse alalisvoolu generaator, samuti võib ergutusvoolu voolutugevus ületada regulaatorist välja tuleva suitsu künnise. Sellele konkreetselt pildil olevale peaks teoreetiliselt sobima. Praktikas ise kinnitada ei saa - pole proovinud. Ka ei ole piltidel näidatud regulaator ja generaator loodud teineteise tarbeks, kuid peaks justkui töötama küll. Vastupidavust muidugi garanteerida ei saa. Selleks peaks teadma mõlema generaatori ergutusvoolude mediaan ja maksimumväärtusi. Pildil näidatud generaator ei ole Belarussi oma (pildilt mina küll õiget marki välja lugeda ei suutnud - liialt udune) , mis muidugi ei tähenda, et oskuslikul paigaldamisel asendusgeneraatorina ei toimiks.
Kõik Ksf! h2rra jutt ühenduste ja masside korralikkusest on puhas tõde. Väike lisatakistus võib kogu süsteemi tasakaalu paigast viia.
Lisaks veel, et nõukogude ajal mõni tulesid vilgutav generaator (just samasuguse pildil oleva korpusega) saigi selle tulede vilkumise tõttu välja vahetatud. Vigu ei leidnud, aga teine generaator niimoodi enam ei teinud.
Tundub et see gene on 53 jt 40A G250. Selline millel oli eraldi regulaator, mitte tablett JA112.