automoto.ee foorumid

(22-10-2015, 19:18 PM)kris282 Kirjutas: [ -> ]

(21-10-2015, 18:25 PM)maisalup Kirjutas: [ -> ]klappide reguleerimine annab tuntavalt erksust, peale pritsitava kütuse hulk ja kindlasti süütenurk. 

Aga kummast kruvist saab kütusehulka reguleerida ? Pumba otsas kaks kruvi.


Ja mida arvata turbotamisest ? Hetkel kaalumisel pmkaubamajas pakutab komplekt. Osadel on pumba peal ka mingi lisa "seade", too kütusekoguse reg.-s vajalik? Sellel lkonkreetsel komplektil pole seda.

https://www.pmkaubamaja.ee/index.php?pag...20&lang=et

selle koha pealt jään vastuse võlgu, kuna peast ei ütle, kui masina ligi saaks siis tuleks vast meelde, pole bellarussi näinud lähedalt pea 5 aastat, mõned korrad sõitnud ainult. Pole ise ka suuremasi kruvikeeraja olnud kunagi. kuid ühel russi juhtus, et kruttisin klapid paika- sain erksamaks. Teine mees keeras kütet juurde tuli jõud käru ka tõmmata. Kui sul lihtsalt uimane aga jõudu nagu on, siis kütuse kruvi ma esialgu ei puuduks. Klapiregull on selline 0,5-1,0 tunni töö kui tead mida teed.  

See lisavidin kütusepumba küljes pidi olema suitsususe piiramiseks siis, kui turbo ei puhu ehk alarõhurežiimis

http://www.dizelmotor.in/images/tnvd/ska...ie0034.jpg
Nagu pildilt näha on kütusekoguse kruvi alumine ja sissepoole keeramine suurendab kütusekogust.
Kui see mootor ikka täiskoormusega ei suitse siis on mõistlik seda keerata et saada jõudu juurde.
Vabalt on aga ka võimalik et suitseb küll hirmasati aga jõudu ikka väga ei ole ja keerates kruvist kütet vähemaks jääb mootor veel jõuetumaks aga ikka suitseb.
Siis on silindrite kütusekogused paigast ära ning üks silinder annab selle suitsu aga ülejäänutel on kütust vähe ja keerates kütet juurde saame ka need teised silindrid jõulisemaks.
Nüüd aga oleme me ära uputanud selle ühe, mis enne juba palju sai ja see ei anna enam seda jõudu mis enne kruvimist ning tundub nagu kruvi keeramine ei muuda mootorit eriti jõulisemaks.
Sisselaskerõhu korrektori ehk suitsususpiirikuga pumbal on kaanel membraan, mille vahehoob ei lase ilma sisselaske rõhuta liikuda hammaslatti vastu piiraja polti ja seal mõjutab kruvi keeramine ainult siis hammaslati käiku kui on 0,5 bar ülerõhk sisselaskes.
Tavaliselt neil pumpadel on nii haige seadistus tehasest et ilma rõhuta pole mootoril jõudu kohalt minemagi minna ja siis on vaja sees hoovastikku tuunida et mootorile mingi algjõud tekitada.

(24-10-2015, 20:16 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Kuulsin, et isegi tehasest oleva tulnud russid, millel see niiöelda originaal roolivõim peal. Aga rooli otsas orbitrol, mitte varras kardaaniga. Ehk siis orbitrol saadab survet originaalsilindrisse.
Oskab keegi kinnitada, lükata ümber seda väidet?
Kui see tõsi, siis kui eduline see süsteem on?
Ammu peas mõtted silindriga hüdrorooli suunas. Paraku pole esisilla difri korpusel seda silindri kinnitust küljes. Mõtlesin siin ise aretada...
Aga kui piisaks ainult orbitroli muretsemisest rooli otsa, siis laheneks asi kergesti.

Selline komplekt on täiesti olemas isegi.
Roolivõimendist läbimineval võllil on teo keere maha treitud ja teises otsas nuut, mis läheb dosaatoriga kokku.
Dosaator kinnitub flantsiga sinna 4 poldiga kaane asemele mille all on suur mutter.
Seda võimendisisest silindrit aga ei soovitaks siiski kasutada sest suuremad puudused nagu rataste loperdamine ja kõhualla risti keeramine jäävad alles.
Samuti on seal hambumises ja kolvi kinnituses lõtkud liiga suured, tehes roolile suurevõitu vabakäigu.
Selle silindri kõrva saab silla külge edukalt keevitada või ka mingite poltide alla teha.
Seega vaja osta ka roolikäpad ja roolivarras.

Tänud

Sain asja lahendatud roolivarraste reguleerimisega.

Tunnen huvi mtz mootoril paiknevatest kollastest kleebistest ning kui oleks võimalik siis sooviks nendest  kvaliteetseid loetavaid pilte.  Soov oleks neid järgi teha ( või lasta teha järgi). Võibolla saaks ka kusagilt vene foorumist küsida, aga probleem on selles, et ei oska vene keelt ja ei oska ka suhelda.  

Mis neil üldse kirjas on? Kui tihti puhastada õhupuhastajat, küttefiltrit, tsentrifuugi. Kabiinis on ka miski silt, kus kirjas tõrsõ baranka, nebrõgai.

Nende piltidega oleks tõsi taga.  Enamus russe on mul läbi käidud mitte ühelgi pole enam loetav. 

http://www.belarus-tractor.com/service/o...on-manual/
Seal on MTZ-ide instruktoone sülega.
Mingi üksikasjalik inglisekeelne hoolduse instruktsioon: http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&e...-9YaHP6_-g
Pane otsingusse: МТЗ инструкция ja tuleb igas keeles.

Nendes belarusi juhendites pole neist kollastest kleebistest midagi. Olen neid juba uurinud kah. Tänud sellegipoolest. Eks tuleb siis silmad lahti hoida kui kusagil enamvähem originaal seisukorras russ on ehk õnnestub kleebistest pilte teha. 

(08-11-2015, 14:16 PM)deeremees Kirjutas: [ -> ]Nendes belarusi juhendites pole neist kollastest kleebistest midagi. Olen neid juba uurinud kah. Tänud sellegipoolest. Eks tuleb siis silmad lahti hoida kui kusagil enamvähem originaal seisukorras russ on ehk õnnestub kleebistest pilte teha. 

 Miks sul neid üldse vaja on? Need ju vene keeles? Idee järgi peaks olema sellised kirjad vajalikud kusagil kõnnumaal et meeles oleks mida millal teha. Praegu aga võib ju iga kell kasvõi AM foorumist nõu küsida.

Ilmselt lähevad sellele

(08-11-2015, 14:30 PM)Tegelane5 Kirjutas: [ -> ]

(08-11-2015, 14:16 PM)deeremees Kirjutas: [ -> ]Nendes belarusi juhendites pole neist kollastest kleebistest midagi. Olen neid juba uurinud kah. Tänud sellegipoolest. Eks tuleb siis silmad lahti hoida kui kusagil enamvähem originaal seisukorras russ on ehk õnnestub kleebistest pilte teha. 

 Miks sul neid üldse vaja on? Need ju vene keeles? Idee järgi peaks olema sellised kirjad vajalikud kusagil kõnnumaal et meeles oleks mida millal teha. Praegu aga võib ju iga kell kasvõi AM foorumist nõu küsida.

Asi on nostalgia mõttes. Mul on olemas pildid kabiinis olevatest originaal kleebistest. Üks hea foorumlane teisest foorumist aitas hädast välja.  Kui saaks pildid siis ehk saaks kusagil neid järgi teha. 

http://www.autoopt.ru/auto/catalog/tract...t-40m/183/
40-ne kohta leidsin midagigi.

Saab  hakkama küll. Väike kuid tubli. 

ta võib tubli olla kuid palli tihedus kannatab jõupuuduse tagajärjel, kannatab sellega heina ja põhku ainult pressida...

Paps  10 aastat tagasi tegi rullsilo samuti vana mtz 82-ga ja taga oli ruloonpress Krone Round Pack 1250. Tohtu silo tegi ära. Pallid olid üsna tihedad kui nad pressist välja tulid. Lääne pressidel saab ka ju tihedust muuta. Ise imestan, et tal jõuvõtuvõll kestis päris hästi. 

Krone RP 1250 on kettidega press. Rullvaltspressil jõuvajadus suurem ja kusjuures mida vahtsem press seda rohkem hobuseid nad tahavad. 82 hobujõudu teeb ka tiheda rulli, aga rulli lõpus tuleb kiirust vähendada ja vaal ei tohi olla paks.

Ei saa üle ega ümber neist.   Siin teemas võiks ikka rohkem olla Belarussidest pilte nii Eestis hetkel töös olevatest isenditest kui ka mujal pool olevatest. 






Meil oli ka kunagi täpselt sama Krone järelveetav niiduk vanal Mtz-82-l järel.  Tohutud põllud sai algul siis sellega maha niidetud. Pärast hakati Mtz- 1025-ga  niitma, kuni niiduki eluea lõpuni. 

(20-11-2015, 23:33 PM)deeremees Kirjutas: [ -> ]Ei saa üle ega ümber neist.   Siin teemas võiks ikka rohkem olla Belarussidest pilte nii Eestis hetkel töös olevatest isenditest kui ka mujal pool olevatest.

 Teema on lihtsalt selles, et mtz/belarus ajad hakkavad (õigem on juba öelda "on juba") läbi saama. Tänapäeva lääne masinad ei seisa enam seina ääres vaid neil on pidevalt tuli kolbidel. Ei ole enam kaugeltki mingi haruldus, kui 3a vanal masinal on 6000tt kellal. (Arvesta nii, et 160tt kuus 12kuud 3 aastat ) Kes see jõuab neid remontida, kui masin kogu aeg töös peab olema. Kuulutusi vaatate ongi nii isegi lääne masinatel, kel 6tuh tt kellal see läheb müüki ja uus asemele.  Metskonnas olen näinud masinaid, mis kuu aja jooksul suudavad 400+ töötundi kellale kerida. (mitu korraliku meest peal) ja traktor seisis vaid õli vahetuseks, kütuse lisamiseks.

Ma ei tea, kuidas mujal maailmas on, kuid kui Eestis on põllumees aru saanud, kuidas raha teha, siis saadakse ka aru, et mtziga raha tegemine on rohkem raha laristamine kui teenimine. Toetuste abil on piisavalt abi ja võimalusi osta juba tänapäeva tehnikat.  Eks siit ka eelis, et kui lääne tehnika, siis tahad seda hoida ka, mitte ei lase igat küla joodikut rooli, kellel õlu tähtsam kui tehnika.

Eestis olen tähele pannud, et toetuse ja palga vahele panevad paljud võrdusmärgi. See kas maa mingit toodangut annab ei huvita kedagi. Peaasi, et pria käest toetused kätte saab.

Teisalt on palju hakatud mõtlema ka traktoristi mugavusele. Ma ei tea kuidas teistel on, kuid need kes juba uut tänapäeva tehnikat proovida saanud enam selle vene uunikumiga tööd nii väga igapäevaselt teha ei taha. On ka erandeid, laisad loomad ei tee nii uuema ega vanema traktoriga tööd, vaid virisevad.

Need mtzid mis ongi erakätes on kas lageda taeva all sammaldumas või garaazis töö ootel. Esimestel tegelastel aga pole raha, et fotokatki osta, teistel pole aega seda kasutada. - Teisiti mõeldes, miks näidata mis sul on, kas vargile tahetakse tulla?  
Talvel on üldse traktoritel vähe tööd, kui just lumelükkamist või metsavedu pole. Seega vaikne hooaeg.