automoto.ee foorumid

Vastu sektotori hammasratast ei saa käia,sest see sai juurepealt maha lõigatud(sektorile jäid ainult silindri poolne hammbad).

Ma mõtlesin enda võlli, mul jäid sektori hambad alles, aga jah, eemalda dosaatori poolne laager ja poomise probleem kaob

Tervitus! Kas keegi teab, kas D50 pihusti puksi alla käib mingi tihend? Asi selles, et kõik lasevad vett läbi, dosoolist rääkimata . Ja kuidas oleks neid kõige parem kätte saada, ilma mootorit lahti võtmata.

(22-07-2016, 19:41 PM)52mees Kirjutas: [ -> ]Tervitus! Kas keegi teab, kas D50 pihusti puksi alla käib mingi tihend? Asi selles, et kõik lasevad vett läbi, dosoolist rääkimata . Ja kuidas oleks neid kõige parem kätte saada, ilma mootorit lahti võtmata.

Съемник стакана форсунки изготавливается из метчика подходящего размера.К метчику приваривается шпилька со стороны четырехгранника.Затем метчиком зарезаетесь в стакан.Из полосы делаете П-образную скобу,в "перекладине" сверлите отверстие под шпильку.Одев скобу на приваренную к метчику шпильку,гайкой,которая упрется в скобу, вытаскивайте стакан из головки.Рисовать в компе не умею,если что не ясно--спрашивайте!
http://fermer.ru/forum/rtm-remontno-trak...aya/139390 Kui venet ei puhu, siis
seal võeti sobiv keermepulk, soovitavalt nr 2, et rohkem keeret sisse läheks ja allpool on tõmmitsa joonis.

Pihustile endale käib vaskseib alla küll (igakord uus või põletatud-vettevisatud). Pronkstopsikut on siis mõtet torkida, kui selle ümbert tosooli immitseb- kummrõngas on jäigaks muutunud ja tahab vahetust. Kui ei taha jõuka vene mehe moodi keermepuuri hukata, tuleb väljatõmbamiseks  topsikule keere sisse lõigata ja sama keermega pikk polt teha. Poldile selline poolekilone liughaamer ja paari kopsuga venib välja tulla. Uus O rõngas tahke määrdega kokku ja tagasi. Topsikualune otspind plokikaanes hästi puhastada, muidu pisikese katlakivitükikese pärast võib jahutussüsteemi surve tulla. Ise olen drelli otsas puujunniga pesa kõhvitsenud.

(23-07-2016, 10:24 AM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]Pihustile endale käib vaskseib alla küll (igakord uus või põletatud-vettevisatud). Pronkstopsikut on siis mõtet torkida, kui selle ümbert tosooli immitseb- kummrõngas on jäigaks muutunud ja tahab vahetust. Kui ei taha jõuka vene mehe moodi keermepuuri hukata, tuleb väljatõmbamiseks  topsikule keere sisse lõigata ja sama keermega pikk polt teha. Poldile selline poolekilone liughaamer ja paari kopsuga venib välja tulla. Uus O rõngas tahke määrdega kokku ja tagasi. Topsikualune otspind plokikaanes hästi puhastada, muidu pisikese katlakivitükikese pärast võib jahutussüsteemi surve tulla. Ise olen drelli otsas puujunniga pesa kõhvitsenud.

Siit Sulle ka küsimus,et kas sama pesa alt võib mootorisse vett rüübata? Samas kui suurt survet pole radikasse löömas. Mul sõber kurtis,et plokikaan sai remonditud,radikas survet märgata pole aga vesi kaob...... ja välja ka ei keeda,õli sisse ei tiku jne. Ise ma pole jõudnud sõbra juurde veel asja uurima minna.

Kui kasutada keermepuuri, siis läheb keermestamisel tulnud sodi mootorisse või kuidas?
Aga tundub, et ma ei pääse mootorit lahti võtmata, kuna klapikambri alumine tihend laseb natuke õli läbi. Teoreetiliselt peaks saama, siis need välja lüüa.

(23-07-2016, 15:10 PM)52mees Kirjutas: [ -> ]Kui kasutada keermepuuri, siis läheb keermestamisel tulnud sodi mootorisse või kuidas?
Aga tundub, et ma ei pääse mootorit lahti võtmata, kuna klapikambri alumine tihend laseb natuke õli läbi. Teoreetiliselt peaks saama, siis need välja lüüa.

No läheb ikka aga suruõhuga saab ju jälle välja. Saab ka ajutiselt mingi punni moodi asja auku lükata.

Ühes Youtube videos, mida ma kahjuks hetkel ülesse ei leia, lisati keerme taastamisel keermepulgale rohkelt tavotti. See püüdis keermestamisel tekkinud metallijäägid väga hästi kinni. Vaja oli meeld pidada, et keeret ei tohtinud korraga läbi keerata ning vahepeal tuli keermepulka puhastada ja uuesti tavotiga sisse määrida.

A.

teatud oludes aitab laastude ja puru laiali lendamise vasta, kui puur või keermepulk ää magneetida.
no suurt väge nad sisse ei võta, aga miskit ikka.
olenevalt olukorrast, saab teinekord ka puurivarrele korraliku magneti külge istutada või siis otse augu kõrvale.

See pronksi puru pole seal mingi probleem. Säuh ja lendab korstna kaudu minema. Pigem oli jama selles,et vindipulki on mitme kujuga ja iga pulk ei tahtnud vinti võtma hakata. Leidsin siis sellise pikalt koonuses pulga millega sain lõpuks vindi sisse. Kui ei leia sellist siis võib ka vabalt ise käiata vanast pulgast... ei ole kahjusid.

Treipingi pulk on ju mitu ühes.... freesib ja keere lõpuni.

Treipingi pulgad osad ka sellised spiraalsed nagu puur ja pidi ise  laastu välja vedama.

80-l purunes hüdrovoolik. Asendasin. Kas peaks veel kusagilt eelnevalt õhutama või suudab süsteem ise õhu välja pahistada?

(01-08-2016, 17:25 PM)JaanKaer Kirjutas: [ -> ]80-l purunes hüdrovoolik. Asendasin. Kas peaks veel kusagilt eelnevalt õhutama või suudab süsteem ise õhu välja pahistada?

Ise küsin, ise vastan. Ei õhutanud, tötsutab kenasti üles-alla.

Selle pukside värgi sain korda õnneks.
Küsiks huvi pärast kaks küsimust.
1) Kui palju teeb D240 mootor tööd enne kui vaja kapremonti? Vastust paluks töötundides.
2)MTZ 50 kabiini all vasakul taganurgas üks hüdroga seotud asi/mahuti. Kas keegi teab mis see on ja kuidas saab sealt õli välja saada?

Varsti sellel teemal juba 100 lehte täis ja loodetavasti tuleb veel 100 lehte.

1) 6000h
2) haardekaalu suurendaja ja positsiooniregulaatori õlipaak.

(03-08-2016, 20:30 PM)hannest Kirjutas: [ -> ]1) 6000h
2) haardekaalu suurendaja ja positsiooniregulaatori õlipaak.

Najla teed ve??

Kui traktor põllutööd teeb siis oli veneajal nõue, et 6000tt on ees, siis võetakse kapital remonti. Kui sul masinal on juab 4000tt ees siis on ta õre kui sõel.

Reaalselt erinevate traktorite puhul on ikka nii, et 2500-3000tt juures vahetatakse hülsse kolbe ja saalesid ja siis töötavad nad kuni 5000tt ja see viimane tuhat on ikka väga nöökimine enne kapi.  Vene morssidel töötavad mootorite puhul võid kõrva vastu mootorit panna ja kuulata kuidas hõõrub nagu lihviks liivapaberiga.

Uuemad 82.1 ja 820 ning uuemad suuremad jah töötavad hädaga rohkem kui veneaegsed sinised rusid.

Minuarust hakkas kuskil 2500 peal õli limpsima ja kolvirõngaste vahetus päästis asja pikemaks ajaks.
Kunagi oli üks SMD mootor millel ülemine korrus 600 t. järel oli juba küpse. See aga juba teine lugu. Russil on ka erinevaid kolvirõnga komplekte liikvel. Kas kellegil on kogemusi kehvemate rõngastega?
Oma MTZ-52-le panin sisse mingid veneaegsed rõngad.... välimuselt nagu 51 Molu omad. Õlivõtmist pole täheldanud. Ju siis kestab.

T.

Mis on d240 ja d243 mootorite erinevus?