automoto.ee foorumid

Täisversioon: Jaan Tatika ideed
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
(25-02-2012, 14:33 PM)kass Kirjutas: [ -> ]Toru ja pudelit on jah paljud näinud, elusat rohelist herkonit aga vähesed! Toungue
Elusat herkonit väga vaatama minna ei soovita - esiteks võib häire peale kohale lennanud valvur üpris tige olla, teiseks tuleb hiljem politseionudele seletada, mis häda sind elektroonilise valve all olevat ust maha murdma sundis.
[Pilt: 13560557_TN6FLd.jpeg]
(27-02-2012, 19:02 PM)Mossemees Kirjutas: [ -> ]
(25-02-2012, 14:33 PM)kass Kirjutas: [ -> ]Toru ja pudelit on jah paljud näinud, elusat rohelist herkonit aga vähesed! Toungue
Elusat herkonit väga vaatama minna ei soovita - esiteks võib häire peale kohale lennanud valvur üpris tige olla, teiseks tuleb hiljem politseionudele seletada, mis häda sind elektroonilise valve all olevat ust maha murdma sundis.
[Pilt: 13560557_TN6FLd.jpeg]
Nuputasin ka tükk aega ,aga välja ikka ei mõelnud.Maakeelne nimetus vist magnetlüliti.Nõukaajal tehti autole sellest salalukk.
Julla venekeelne nimetus gerkon sõnadest hermeetiline kontakt. Ma ei tea, miks nad "h" g`ks keeravad- isegi hitler on neil...
Magnetlüliti on vist suht õige maakeelne nimetus. Elfas nimetatud asi ka saadaval "herkoooooonlüliti" nime all - https://www.elfa.se/elfa3~ee_et/elfa/init.do?toc=19071
Ise pruugin veel NL aegseid varusid.
[attachment=38560]
Alumine on ümberlülituva kontaktiga. Eeliseks on, et saab kasutada nii ühte kui teistpidi töötavana, nii kuidas vaja.
Herkon on asendamatu 100% vee ja rõhukindla lülitusvõimaluse tekitamisel, sest seda saab magnetiga juhtida ntx läbi anuma seina. Herkoni võib ka EPO sisse valada. Ei mingeid tihendeid ega väliseid liikuvaid osi. Ainult magnetväli. Saab kasutada ka salalülitina, mida peopessa peidetud magnetiga möödaminnes mõjutada.
Paar koledat pilti ka süsteemist endast:
[attachment=38561][attachment=38563][attachment=38562]
Kole nagu öö, aga töötab! Ujukitoru taga olev samasugune toru käib SOS pumba külge, juhuks kui vett hakkab lahmama nagu Titanicus. Jaanuaris, muide, nii oli. Põranda all tünnis on SOS pumba põhjasõel ja väike K-Rautast ostetud sukelpump, mida siis ujuk normaaloludes opereerib.
(27-02-2012, 22:33 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Paar koledat pilti ka süsteemist endast:
Kole nagu öö, aga töötab!
Keldrisse ikka julgeb minna, kui selline koledus nurgas majandab..Big GrinBig Grin
Hmm..lahe asi see herkoon. Vaja kohe möelda..
(27-02-2012, 22:59 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]Keldrisse ikka julgeb minna, kui selline koledus nurgas majandab..Big GrinBig Grin
Kallale pole veel tulnud! Big Grin
Ehk ei tule ka. Herkonitest käib läbi 12V ja pump on läbi lekkevoolukaitsme.
(27-02-2012, 23:08 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]
(27-02-2012, 22:59 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]Keldrisse ikka julgeb minna, kui selline koledus nurgas majandab..Big GrinBig Grin
Kallale pole veel tulnud! Big Grin
Ehk ei tule ka. Herkonitest käib läbi 12V ja pump on läbi lekkevoolukaitsme.

Kui selle lekkevoolukaitsme puhul on tegu sellisega mis peaks siis faasi juhtmest välja jooksmise korral välja lülituma siis olen läbi sellise voolu saanud umbes aasta tagasi....
220V kandelambi juhtme rüüs oli katki läinud ja see katkine koht siis sattus garaazi põrandale sulanud veeloiku. ja sealt loigust oli siis parasjagu vaja üks mahakukkunud mutrivõti üles korjata........ Ja ka peale mulle suraka andmist ei lülitunud see kaitse välja....
Rubriigist "kui inemisel enam midagi teha ei ole":
Vanast pesumasinast ulme-installatsioon http://www.youtube.com/watch?v=yy4dBUl5g...re=related
Meenutab tuumareaktorit või gaasileeki.
Kui selline töötav jurakas Raekoja platsile lükata, kiirgusohu sildid külges, ei tea kui kiiresti kollastes ürpides tegelased käsi väänama tulevad? Smile
Ksf! Heiksonil peaks neid toorikuid virnas seisma. Wink
Selline pilt sattus facebookis silme ette, lihtsalt pidin siia teemasse postitama Smile

[Pilt: 429971_10150577639087056_14994122055_959...5431_n.jpg]
Siin veel Tatikaid (tõsi küll - üsna andekaid selliseid):
http://www.youtube.com/watch?feature=pla...tB25MXLKyM

(Vabandan, kui asi siit juba läbi käinud)

Teemaks on vene 2-teljelise haagise ümberehitus õhkpiduritelt hüdropiduritele. Selleks küsisin ühe vana käest hüdrosilindrit. Tema soovitas teha käega tõmmatav pidur (auto käsipiduri kangiga). Ei teagi kas see on Jaan Tatika tegevused. Äkki teengi käsipiduri peale Big Grin
(27-03-2012, 16:29 PM)hillar2 Kirjutas: [ -> ]Teemaks on vene 2-teljelise haagise ümberehitus õhkpiduritelt hüdropiduritele. Selleks küsisin ühe vana käest hüdrosilindrit. Tema soovitas teha käega tõmmatav pidur (auto käsipiduri kangiga). Ei teagi kas see on Jaan Tatika tegevused. Äkki teengi käsipiduri peale Big Grin

Kujutad sa ette, kuidas sa igakord peale käru sappa haakimist hakkad pidureid õhutama? Ilmselt plaanisid sa süsteemi teha ikka auto piduritest eraldiseisva?

Retooriline küsimus - miks kasutatakse reka haagistel õhkpidureid, mitte vedelikul põhinevaid?
(27-03-2012, 20:20 PM)Tambets Kirjutas: [ -> ]
(27-03-2012, 16:29 PM)hillar2 Kirjutas: [ -> ]Teemaks on vene 2-teljelise haagise ümberehitus õhkpiduritelt hüdropiduritele. Selleks küsisin ühe vana käest hüdrosilindrit. Tema soovitas teha käega tõmmatav pidur (auto käsipiduri kangiga). Ei teagi kas see on Jaan Tatika tegevused. Äkki teengi käsipiduri peale Big Grin

Kujutad sa ette, kuidas sa igakord peale käru sappa haakimist hakkad pidureid õhutama? Ilmselt plaanisid sa süsteemi teha ikka auto piduritest eraldiseisva?

Retooriline küsimus - miks kasutatakse reka haagistel õhkpidureid, mitte vedelikul põhinevaid?

Üldjoontes kasutatakse õhkpiduritega haagiseid ohutuse pärast - kui tagant ära tuleb jooksevad pidurid peale.

Vene kaheteljelisel haagisel 2pts4 seda teemat pole, peab leidma lihtsalt klotside liigutamiseks muu vahendi. Õhkpidureid ei kasuta seepärast, et traktoril puudub kompressor jms.
üks vend kashastanist tegi Mercedes-Benz S600 - st rolls royce
(27-03-2012, 23:07 PM)hillar2 Kirjutas: [ -> ]Üldjoontes kasutatakse õhkpiduritega haagiseid ohutuse pärast - kui tagant ära tuleb jooksevad pidurid peale.

Vene kaheteljelisel haagisel 2pts4 seda teemat pole, peab leidma lihtsalt klotside liigutamiseks muu vahendi. Õhkpidureid ei kasuta seepärast, et traktoril puudub kompressor jms.

Vaidleks vastu: eelkõige siiski odavuse pärast.
Iga poolhaagise vahetuse puhul kulub aega õhutamiseks (no tunnike ikka ilmselt, ning veoautomaailimas aeg=raha) + mis kogus DOT-i sinna läheks? Pool vaati?

Väga OT-ks läheb, rohkem siin sellel teemal sõna ei võta =)
(27-03-2012, 23:07 PM)hillar2 Kirjutas: [ -> ]...
Üldjoontes kasutatakse õhkpiduritega haagiseid ohutuse pärast - kui tagant ära tuleb jooksevad pidurid peale.
...

väide on üldjoontes küll õige, kuid ei kehtinud 1/6-l maakeral. (ja ka lääne vanemal toodangul)
Zil-i ja Kamazi taha haagitavad 2 teljelised, ei omanud akukambritega pidureid ehk, siis kui õhud maas, siis pidurid puudusid. Kui haage juhtus teel olles "jalutama" minema, siis tegi seda ikka pikalt ja põhjalikult. "käsipidur" käis vändaga tiisli pealt, kuid... haagist lahti ühendades olid klotsid kohustuslikud.

Vene haagistel, enamasti küll üheteljelistel, kasutati hüdraulilisi pidureid laialdaselt. Aga hüdro ei olnud ühenduses auto omaga, vaid kasutati inerts süsteemi, kus haagise tiisel oli ühenduses tavalise piduri peapumbaga, pidurdades surus tiisel läbi leevendusvedru kolbi ja pidurid oleks pidanud toimima. Enamasti seda muidugi ei juhtnud... lageda taeva all seismine ja olematu hooldus tegid oma.
Tagurdamiseks oli ette nähtud tiisli stoperdamine.

Inertspiduritele (praegugi kasutatakse laialdaselt sõiduauto raskematel haagisel) lisaks oli levinud süsteem, kus pidurite vaakumvõimendi mebraani mõlemalt poolt toodi voolikud veduki tagaotsa välja. Kui haagist taga ei olnud, keerati voolikutele kolhoosniku moodi poldid pimedaks sisse ja kõik toimis, nagu ennemgi. Haagisel oli oli peal üsna samamõõduline membraankamber. Kasutati vaakumvõimendi kambreid, PAZ bussi ukse avamis-sulgemise kambreid ja võib-olla midagi veel. Membraani võll surus eraldi olevat tavalist hüdropiduri peasilindrit läbi kangimehhanismi. Kui auto pidurit vajutati, tekkis auto pidurivõimendis vaakumite erinevus membraanide eri pooltel ja lisakamber haagisel kopeeris täpselt auto pidurdamise intensiivsust. Jõud oli kambril piisav, või täpsemalt öeldes, seda reguleeriti kangi õla pikkuse timmimisega august-auku. Süsteemi plussiks oli õhutamise mittevajalikkus, miinuseks keerukus ja vajadus juhi järele, kus süsteemi toimimisel oskas silma peal hoida.
Ühel Gaz53-l nägin peal Gaz66-e kompressorit ja taga õhkpiduriga haagist. Kuidas õhku doseeriti, ei ole aimugi. Arvatavasti oli lisaks peal ka Zil-i pidurikraan.
(27-03-2012, 23:11 PM)kalevike123 Kirjutas: [ -> ]üks vend kashastanist tegi Mercedes-Benz S600 - st rolls royce


Pigem siiski E124 mersu.