automoto.ee foorumid
Keevitus - Printerisõbralik versioon

+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Eesti Vanatehnika Ajaloo ja Teadmiste Kogumik (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=108)
+--- Foorum: Klassikalise auto ekspluateerimine (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=9)
+--- Teema: Keevitus (/showthread.php?tid=1315)



RE: Keevitus - runts - 02-11-2012

Aga kui võrrelda tavalist 3-faasilist traadikeevitust ja 1-faas inverter traadikat? Tavalisest 1-faasilisest traadikast peaks inverter küll oluliselt parem olema.


RE: Keevitus (elektrood) - autothron - 03-11-2012

Sege poolautoomaat Telwin 161 sobib auto keevitamisel küll.

Aga milleks siis sobib see aparaat-kas saab üldse keevitada on kellegil kogemust.[/undefined]

Ja veel-leidsin garaazist vedelemas sellise elektri keevituse-220-lt.
pioner T185 küsimus olekski, selline mida sellega saab keevitada...
Manualis sellised andmed....
ELEKTROODI LÄBIMÕÕT (mm) KEEVITUSVOOL
1,6mm 25-50
2mm 40-80
2,5mm 60-110
3,2 mm 80-160
4 mm 120-180

Tänud.


RE: Keevitus praktika - autothron - 04-11-2012

Tänud info eest. Lähen nüüd poodi...Smile


RE: Keevitus - ivanvillis - 04-11-2012

http://www.antehnika.eu/?a=toode&id=24

Hind on soodne aga ei tea kas sellega keevitada ka saab? On kellegil kokkupuuteid?


RE: Keevitus - pen.skar - 04-11-2012

Kõige rohkem kardan Hiina tööriistu, järgmisena Poola rauda.


RE: Keevitus - diesel - 04-11-2012

hmm, poola kruustangid näivad küll korralikud olevat. mitu aega juba plaanin osta. kallid on ainult.
a toda imeodavate hiina asjade lehte vaatsi ka. täitsa huvitav. eriti põnev oli kontakti osa. tegijad mehad sääl. jutt ladina keeles. minu kooliharidusest jääb väheks, et asja tõlkida või natukenegi aru saada.


RE: Keevitus - saarrand - 14-11-2012

Mina julgeks soovitada ka vene päritolu elektroodkeevitust VD-301. Kui endal majapidamises juhtmed kannatavad, saab sellega ikka päris jämedat materjali keevitada ja ka õmblused jäävad täitsa ilusad. Õhukest plekki sellega muidugi keeruline keevitada, kipub õhukest materjali pigem lõikama kuna voolu väga madalaks ka keerata ei saa, siis kannatab oluliselt jälle keevitus kvaliteet.


RE: Keevitus - v6sa - 14-11-2012

(13-11-2012, 23:15 PM)meli666 Kirjutas:  ...
Tavakasutajale oleks vast kuskil kuni 300A paras.
...

Kuldsed sõnad. Seda 300 A kannatab lühiajaliselt ka keskmine installatsioon suuremate probleemideta.

(13-11-2012, 23:15 PM)meli666 Kirjutas:  ...
Siin eespool räägitakse küll nendest ühefaasilistest 150-180A Telwinitest. Olen sellist omanud ja paksema metalli korral ei sulata ikka mitte kuidagi läbi. Õmblus tükib tulema nagu veepiisk õlise raua peal, kisub ühesõnaga kerra. Keevituse tugevus aga kannatab selle all.
...

Aparaat pole süüdi, kui keevitada ei oska. Väikese vooluga paksu materjali ei saa keevitada muidu, kui mitme läbimiga. Ikka paar mm korraga.

Kuna olen ise sihukese pisinäksi tarbija (veel), siis olen selle meetodi pidanud selgeks õppima. Seni ei ole ükski keevitus veel alla vandunud (aga ega ma üle russi pole rakendama ka pidanud...).

On selge, et Tõsise Töö tarvis sellised asjad ja 3x16 peakaitse ei kvalifitseeru kuidagi, olgu reklaam kui hea.

Sest keevitusvoolu A saavad tulla vaid liinivoolu A tööpingel. Aga kui koormuse lülimisel pinge kukub, jääb järjest väikemaks ka see A...Sad Elagu eletrilevi!


RE: Keevitus - Mahno - 14-11-2012

Lisaks maksimaalsele keevitusvoolule vaata ka minimaalset. Minumeelest oli see vdu 506 jaoks 50A, mis tähendab seda et peenikese traadiga õhukest plekki (loe: auto kereremont) keevitada hea ei saa.

Lisaks on vdu ikkagi statsionaarne masin. Hoovi peal ringi veeretada pole lõbus.


RE: Keevitus - tcumen - 14-11-2012

On endal selline ВДУ-506. Tegu on siis kahesüsteemse keevitusega - nii elektroodile, kui ka traadile. Astmelist voolu/pinge reguleerimist sel pole, ainult potega, sujuv. Aga see reguleerimine toimib hästi, kui toimib.Cool
Traadiveomehhanismiga pole kokku puutunud (originaaliga).
See vastab tõele, et väikese peakaitsme korral teda tööle ei saa. C25 automaadiga on loterii, kas lööb välja või mitte. Aga kui sisse laseb lülida, siis tööd saab teha küll, muidugi mitte max võimsusga. Seetõttu kasutan seda masinat otse peakaitsme taga (25A sularid). Vabriku poolt on sel elukal toitepoolel ees 63A automaat.
Tasub osta vaid töökorras masinat või kui oled ise mees remontima. Komplektne peaks kindlasti olema.
Kasutuse kohalt niipalju, et puudusteks võib lugeda kaalu (350 kg oli vist) ja trafo suurt sisselülitusvoolu. Muud ei oska välja tuua.
Muidu keevitada saab, kaar süttib hästi ja on püsiv. Ja kannatab pikalt keevitada ilma ohuta üle koormata. Enne läheb käpp nii kuumaks, et ei saa käes hoida.Big Grin


RE: Keevitus - kass - 14-11-2012

(14-11-2012, 18:29 PM)alar1 Kirjutas:  Jah mul ongi peakaitsme suurus 3*16a. Nii et ilmselt peaksin vahetama välja siis peakaitsme. Huvitav, palju see maksaks, kui tõsta see 3*50a peale?
Muidu see keevitus on komplektne, aga aastaid heinaküünis seisnud ja töö seisukord pole täpselt teada.
Küsitakse selle eest 150.-, eks lammutades vast saab vase pealt selle hinna ka tagasi.

Peakaitsme suurendamise tariifid on EE või nüüd juba mingi teise ilusa nimega moodustise koduleheküljel olemas, laias laastus läheks selle 3x34 A juurde saamine vist üle 2000 euro maksma.
Ja vaske seal keevitusalaldis eriti ei ole, 6 türistori ja mõned voolulatid ning muidu pudi - padi, trafo/drosselid alumiiniummähistega. Passis on iseenesest kirjas mitu kilo midagi on, paraku pole passi käepärast.
Need VDU 506 keevitusalaldid on vastikut nõukogude elektroonikat täis ja kipuvad p...sse minema aegajalt. Iseenesest on oskajal mehel seda täiesti võimalik parandada kui juppe sisse panna on, aga...

Elu on läinud paremaks, majandus on arenenud, 3 x 34 A võrra peakaitsme suurendamine võib vast maksta ka 4500 - 5000 euri min.
https://www.elektrilevi.ee/et/hinnakiri


RE: Keevitus - vant - 14-11-2012

Nii repliigi korras- 34 A kaitsmest pole siiani midagi kuulnud, kuigi ka vahel elektrit tuleb torkida. 16, 20, 25, 32, 40...


RE: Keevitus - pen.skar - 14-11-2012

To vant: Ikka + 34 A räägiti, et kokku 50 A saaks- nii minule, kaugelseisjale paistis.


RE: Keevitus - kass - 14-11-2012

(14-11-2012, 20:19 PM)vant Kirjutas:  Nii repliigi korras- 34 A kaitsmest pole siiani midagi kuulnud, kuigi ka vahel elektrit tuleb torkida. 16, 20, 25, 32, 40...

Nagu ksf! Ben Skaar juba täpsustas - näide oli peakaitsme suurendamisest 16-l amprilt 50-le.
Aga kas 35-st amprist oled kuulnud?
Ja usun, et kui ikka maksta, siis panevad ka 34 A kaitsme. Wink
Elektritorkimisest ka, läheb otsapidi teemasse... juhtusin kord nägema, kuidas üks elektrik läks hea pika isoleerimata kruvikeerajaga elekrtrikappi elektrit torkima...käis kõva pauk ja mees oli pool päeva pime ja kruvikeerajast jäi käepide ja mõni cm varrast sinna otsa.


RE: Keevitus - vant - 14-11-2012

(14-11-2012, 20:46 PM)kass Kirjutas:  
(14-11-2012, 20:19 PM)vant Kirjutas:  Nii repliigi korras- 34 A kaitsmest pole siiani midagi kuulnud, kuigi ka vahel elektrit tuleb torkida. 16, 20, 25, 32, 40...

Nagu ksf! Ben Skaar juba täpsustas - näide oli peakaitsme suurendamisest 16-l amprilt 50-le.
Aga kas 35-st amprist oled kuulnud?
Ja usun, et kui ikka maksta, siis panevad ka 34 A kaitsme. Wink
Elektritorkimisest ka, läheb otsapidi teemasse... juhtusin kord nägema, kuidas üks elektrik läks hea pika isoleerimata kruvikeerajaga elekrtrikappi elektrit torkima...käis kõva pauk ja mees oli pool päeva pime ja kruvikeerajast jäi käepide ja mõni cm varrast sinna otsa.
Viskad huumorit? Braavo.


RE: Keevitus - Mahno - 14-11-2012

Mul pole hetkel üheltki autoriteedilt küsida, aga kas pole mitte nii, et kui vool on suur (kasvõi seesama 50A) ja traadi etteanne keerata väikeseks, siis hakkab üks plärtsumine ja paukumine pihta, sest nii kui traat pinda puudutab ja keevituskaar üles tuleb, põleb traadi ots ära ja kaar kustub. Siis ootad kuni taat jälle metallini jõuab ja jälle "plärts"? Eriti kuna traat on peenike.

Või on mu loogikas kuskil "plärts" sees?


RE: Keevitus - kass - 14-11-2012

(14-11-2012, 21:31 PM)vant Kirjutas:  
(14-11-2012, 20:46 PM)kass Kirjutas:  
(14-11-2012, 20:19 PM)vant Kirjutas:  Nii repliigi korras- 34 A kaitsmest pole siiani midagi kuulnud, kuigi ka vahel elektrit tuleb torkida. 16, 20, 25, 32, 40...

Nagu ksf! Ben Skaar juba täpsustas - näide oli peakaitsme suurendamisest 16-l amprilt 50-le.
Aga kas 35-st amprist oled kuulnud?
Ja usun, et kui ikka maksta, siis panevad ka 34 A kaitsme. Wink
Elektritorkimisest ka, läheb otsapidi teemasse... juhtusin kord nägema, kuidas üks elektrik läks hea pika isoleerimata kruvikeerajaga elekrtrikappi elektrit torkima...käis kõva pauk ja mees oli pool päeva pime ja kruvikeerajast jäi käepide ja mõni cm varrast sinna otsa.

Viskad huumorit? Braavo.
Naljad tähistan kollaste mullidega, ilmselt jagasid välja! Braavo, Sullegi! Smile
Muidu on kõik elust enesest. Omal ka elekter puhvaika varrukast sisse roninud, nii et käsivars haises villakärsa järgi tükk aega. Vahel ikka väristab natuke, muidugi ei tohi lohakas olla jne...


RE: Keevitus - v6sa - 15-11-2012

(14-11-2012, 20:19 PM)vant Kirjutas:  Nii repliigi korras- 34 A kaitsmest pole siiani midagi kuulnud, kuigi ka vahel elektrit tuleb torkida. 16, 20, 25, 32, 40...

Lugeda tasub kogu teksti, mitte üksikuid tuttavaid numbreid.Big Grin Ehk 16+34=50 A. Mis on täitsa olemas nimekirjas. Kuigi arvestades hobinokitseja rahakoti tüsedust, üsna teoreetilise hinnaga...Sad

Aga peakaitse üksi ei taga veel voolu olemasolu. Vastavaks tuleb kohendada ka installatsioon (peamiselt juhtmete ristlõiked) ning loota, et Elektrilevi ei ole oluliselt ülehinnanud tarniva liini ristlõiget.

Kui teine on pigem vihaleajav nüanss (maksad küll, kuid tegelikult teenust ei saa), siis esimene võib lõppeda üsna värvika, kuid lühiajalise performansiga... Lühiajalisega seetõttu, et optimeeritud päästesüsteemi lähim komando jõuab metsatallu kohale parajasti tunniga kustutamaks suitsevaid tukke vältimaks õuele kinnijäänud CE-serditud päästeauto süttimist.Toungue

(14-11-2012, 21:49 PM)Mahno Kirjutas:  ...
aga kas pole mitte nii, et kui vool on suur (kasvõi seesama 50A) ja traadi etteanne keerata väikeseks, siis hakkab üks plärtsumine ja paukumine pihta, sest nii kui traat pinda puudutab ja keevituskaar üles tuleb, põleb traadi ots ära ja kaar kustub.
...

Traadi etteande kiirus ja keevitusvoolu tugevus peavad olema õiges suhtes. See "õige" sõltub jälle nii mõlemast materjalist kui temperatuurist (üsna vähe, kuid veidi siiski). Ning oma osa on siin ka masina kulumisastmel - kaks identset aparaati ei pruugi head keevitust teha täpselt samal seadistusel...

Kuigi minusugune mesikäpp ei pruugigi kohe vahet ära tabada, on suured poisid nii rääkinud. Ning mehi, kelle keevitust usaldavad kõik ümberkaudsed juba aastakümneid, ma usun.Cool


RE: Keevitus - Envir - 16-11-2012

No kui Telwinitele seoses juhtplaadiga jutt läks, siis saan suvisest isiklikust kogemusest rääkida: mu Telwinil põles üks etteveo plaadi takisti läbi, mille tõttu käpa lülitus ei töötanud. Ja tuleb tunnistada, et plaat on väga selge, ligipääsetav ja lihtne mõõta ning parandada. Niiet Telwinil ja Telwinil on vahe. Margiks Mastermig 300


RE: Keevitus - Romka - 17-11-2012

(15-11-2012, 18:05 PM)alar1 Kirjutas:  Lappasin siin kuulutuseportaale ja jäi silma üks Moodul, mis siinse pinna peal tehtud. Kas sellega kannataks ilma hiigelpanuseid elektrienergia arendamiseks keevitada praeguse 3*16a vooluga? Samuti, on sellel masinal mingeid tüüpvigasid?
Kunagi u 10+a tagasi ostsin tutika sinise Mooduli. Mul ka 16A peakaitse ja viimase kahe astme peale lülitades lõi kohe peakaitsme välja, ilma et oleks saanud keevitama hakatagi. Aga võimu jagus ka väiksemate astmetega.
Ei meelidnud mulle, et masin oli aeglane ja robustne. Need veneaegsed massiivsed magnetlülitid olid nii uimased, et kiiret punktimist ei kannatanud üldse. Ühe korra sain kiire tirtsutamise peale kuskilt masinast tossugi välja.
Mu oma oli juba uue korraliku suure lääne käpaga ja 1mm traadiga aga see tundus mulle liiga palju olevat. Olin eelnevat palju 0,8mm-ga keevitanud ja see oli mugavam.