Ida-Euroopa veokid ja bussid - Printerisõbralik versioon
+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Eesti Vanatehnika Ajaloo ja Teadmiste Kogumik (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=108)
+--- Foorum: Vanatehnika Aruteluala (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=55)
+--- Teema: Ida-Euroopa veokid ja bussid (/showthread.php?tid=4039)
+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Eesti Vanatehnika Ajaloo ja Teadmiste Kogumik (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=108)
+--- Foorum: Vanatehnika Aruteluala (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=55)
+--- Teema: Ida-Euroopa veokid ja bussid (/showthread.php?tid=4039)
- mrali - 31-12-2003
Tegin ARKi kodulehel küsimuse mõnede Ida-Euroopa autode Eestis oleku arvu kohta (IFA,Multicar,Robur,Tatra,Praga,Star,ARO) ning ootan hetkel vastust.Nende Ida-Saksa veokite registriarvudega võib tulla tõsiselt segadust,sest kogu Ida-Saksa autotööstus allus IFA-le (mitte ainult veokimark,vaid ka valdusettevõte täisnimega Industrieverwaltung FAhrzeugbau),seega võivad tegelikkuses ühte marki autod olla arvel erinevate nimedega (nt Robur,IFA Robur,Multicar,Multikar,IFA Multicar jne.).Sama marginime kandsid muide ka Trabandi eelkäijad.Suurim \"anarhia\" tähistustes on arvatavasti pärit 90ndate esimesest poolest,mil sealne süsteem ei olnud kaugeltki praegusel tasemel.Aga täielik selgus-kord ei valitse ARKi andmebaasis igal juhul veel praegugi...
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: Landy
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: mraliMinu andmed samast aasast,kuid tulemus 56 ilmselt saadud ARK vigase päringüteemi tõttu. Nii nagu paljusid teisi autosid on ka Multicare võetud arvele väga erineva kirjapildi ja tähistusega. Sealt tuleneb ka pea neljakordne arvuline vahe.
1999.aasta esimeses Tehnikamaailmas on kirjutatud,et mingi firma plaanib hakata Multicari esindajaks.Lisaks oli märgitud \"Eestis on hetkel arvel 56 Multicari,neist sõidavad umbes pooled\"...
Aga nelikveolisena tehti ka M25 (rohelise kabiiniga) mudeleid,iseasi on,kas ka neid Eestisse sattus.
- Landy - 31-12-2003
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: mraliJa mitte ainult ida-saksa autodega, minu LR\'gi oli arvel täiesti valede andmetega(mark, mudel, aasta, mootor, värv,jne.):o Õiged olid vaid kere ja registrinumbrid.
.Nende Ida-Saksa veokite registriarvudega võib tulla tõsiselt segadust,sest kogu Ida-Saksa autotööstus allus IFA-le (mitte ainult veokimark,vaid ka valdusettevõte täisnimega Industrieverwaltung FAhrzeugbau),seega võivad tegelikkuses ühte marki autod olla arvel erinevate nimedega (nt Robur,IFA Robur,Multicar,Multikar,IFA Multicar jne.).Sama marginime kandsid muide ka Trabandi eelkäijad.Suurim \"anarhia\" tähistustes on arvatavasti pärit 90ndate esimesest poolest,mil sealne süsteem ei olnud kaugeltki praegusel tasemel.Aga täielik selgus-kord ei valitse ARKi andmebaasis igal juhul veel praegugi...
Üks linnuke laulis mulle kõrva, et neid ca 4 aastat tagasi oli:
IFA- u. 180 (va. robur, Multicar)
Multicar- u. 490!! (väga erinevate kirjavsiidide ja nimede all peidus)
Robur- 45 tk inc. kirjaveaga nimed(Robuk , Robun)ja IFA .Vanim \'68 ja uusim\'92. Huvitaval kombel oli tollal neid päris palju kirikute ja kogudustevalduses.
Tatra- 43 tk Vanim\'37 ja uusim 91
Praga- 15 tk inc. trükivega (PRAKO) vanim\'39 ja uusim 91 (inc. 3tk kuuekümnendatest)
Star - 6 tk. pärit kaheksakümnendatest ja üks 1997 aastast!
ARO - 15 tk. vanim \'86 ja uusim 1994! (isegi metskonnad on neid proovinud)
- mrali - 31-12-2003
Ja omaette ooper oli veel Jugoslaavia autotööstus,mis käis üsna oma rada. Zastava(Yugo) oli Fiati päris tähtis koostööpartner,ning praegu toodetakse seal muuhulgas ka vanu Iveco mudeleid,millele Zastava kiri iluvõrele pandud.Vt ka
http://www.zastava-kamioni.co.yu/index_e.htm
Sanos-bussidest saab midagi teada:
http://www.mchamber.org.mk/sanos.htm
Üldiselt \"jugode\" päritolu veokitest on netist suht raske infi leida,kui varem pole kuulnud...:-(
Bulgaaria toodangust tean vaid niipalju,et kunagi toodeti sääl litsentsi alusel GAZ-51.
Ja veidi OT,kuid Tallinnas olen paar-kolm aastat tagasi näinud ka kaitseväe numbritega Hiina päritolu maastikuautot \"Beijing\" (sealne UAZi edasiarendus)
- Landy - 01-01-2004
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: mraliToodetakse seda nn. UAZ sõjaväe sildadega (reduktoriga)ja väidetavalt pidi hiinlastel selle silla jaoks ka difrilukud olema. Kui viimatinimetatud kätte saaks, siis oleks päris kuum kaup kogu endisel NL turul.
Ja veidi OT,kuid Tallinnas olen paar-kolm aastat tagasi näinud ka kaitseväe numbritega Hiina päritolu maastikuautot \"Beijing\" (sealne UAZi edasiarendus)
et siis selline nägi meil ARO välja - unicman - 02-01-2004
....
- Landy - 02-01-2004
ARO-de kodu:
http://www.aro.ro/eng/index.asp
Päris hea lehekülg ARO-de kohta.
http://www.aro4x4.cz/
Hulgaliselt materjali ja pilte nii uute, kui vanade mudelite kohta.
Segab vaid kidur keeleoskus.
Ma ei teadnudki, et AR0 M641 näol GAZ 69 koopiad tegi.
http://www.webpark.cz/bahnaci/aro_m461.htm
Veel veidi tehnilist infot:
http://www.webpark.cz/bahnaci/charakteristika_vozuARO10.htm
Isegi freewheel hubid olid neil olemas?
http://www.webpark.cz/bahnaci/nahon.htm
Kuikeegi ARO-dega oma elus kokkupeks juhtuma, siis:
http://www.aro-scorpion.ro/arovechi/aro_piese.htm
- mrali - 02-01-2004
Tegelikult,ARO paistab põhimõttelt suhteliselt lihtne ja lollikindel liikur olevat,kuid selle margi väga vähene levik+igatsugu suuremad ja väiksemad vead osutuvad takistuseks.Ka kõige esimene mudel IMS-57 oli väliselt GAZ-69 koopia,kuid teistsuguse mootoriga (vt.ka http://digilander.libero.it/cuoccimix/ENGLISH-automotorusse9-H(Aro).htm ),ehk seega 3300 cm ja 50 hj (kas mingi rumeenlaste endi aretus???).M-461 oli selle järglane,kunagi olen paari sellist näinud Saksamaa Ebay\'s müügis.
ARO 24 seeriat on toodetud või tehakse praegugi näiteks Portugalis,Hispaanias,Itaalias ja Brasiilias.(sama allikas).Seega rumeenlased on ka automaailmas midagi suht head välja suutnud mõelda,kuid tüüpilised sotsialismiaja probleemid...
- Landy - 03-01-2004
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: mraliKusjuurem müüakse Shveitsis :o:???:o, Austaraalias, Argentiinas, Prantsusmaal, Tshehhis ja muudes Ida-ploki riikides. Ise USA-s on proovitud müüa.
Tegelikult,ARO paistab põhimõttelt suhteliselt lihtne ja lollikindel liikur olevat,kuid selle margi väga vähene levik+igatsugu suuremad ja väiksemad vead osutuvad takistuseks.
CKD- baasil tehase sed Brasiilias Cross Lander nime all ( http://www.crosslander4x4.com/)
Huvitav, miks keegi pole proovinud neid \"uusi\" mudelid siinkandis taas müüma hakata? Multicar\'idega sama küsimus.
- piiluja - 03-01-2004
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: LandyMeil ei või, ei vasta ju EU direktiivile 123452 jne...Kus juures ega mustlased ole tehnikas eriti tugevad kunagi olnud!?
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: mraliKusjuurem müüakse Shveitsis :o:???:o, Austaraalias, Argentiinas, Prentsusmaal, Tshehhis ja muudes Ida-ploki riikides. Ise USA-s on proovitud müüa.
Tegelikult,ARO paistab põhimõttelt suhteliselt lihtne ja lollikindel liikur olevat,kuid selle margi väga vähene levik+igatsugu suuremad ja väiksemad vead osutuvad takistuseks.
CKD- baasil tehase sed Brasiilias Cross Lander nime all ( http://www.crosslander4x4.com/)
Huvitav, miks keegi pole proovinud neid \"uusi\" mudelid siinkandis taas müüma hakata? Multicar\'idega sama küsimus.
- mrali - 04-01-2004
Uus Multicar on üpriski kallis, täisvarustuses kommunaalmasina hind ulatuks kuskil miljoni kroonini...ARO puhul arvan,et sel peaks siiski olema ELi tüübikinnitus (vähemalt neil,mil peal Poola päritolu Andoria diisel,millega Eestis müüakse nüüd GAZell-väikeveokeid).Ja veel,mulle tundub,et Eesti ARK on veelgi suurem tähenärija kui nii mõnegi ELi riigi vastav organ...
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: piiluja
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: LandyMeil ei või, ei vasta ju EU direktiivile 123452 jne...Kus juures ega mustlased ole tehnikas eriti tugevad kunagi olnud!?
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: mraliKusjuurem müüakse Shveitsis :o:???:o, Austaraalias, Argentiinas, Prentsusmaal, Tshehhis ja muudes Ida-ploki riikides. Ise USA-s on proovitud müüa.
Tegelikult,ARO paistab põhimõttelt suhteliselt lihtne ja lollikindel liikur olevat,kuid selle margi väga vähene levik+igatsugu suuremad ja väiksemad vead osutuvad takistuseks.
CKD- baasil tehase sed Brasiilias Cross Lander nime all ( http://www.crosslander4x4.com/)
Huvitav, miks keegi pole proovinud neid \"uusi\" mudelid siinkandis taas müüma hakata? Multicar\'idega sama küsimus.
- Landy - 04-01-2004
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: mraliKüll OT, kuid viimasega olen üsna päri. Nende puhul kehtib endiselt NL. aegne vanasõna, et täidvad vene (tobedaid) seadusi saksa tõpsusega. Kui sakslased on pedandid ja ja niisma igasugu mootorsõidukeid oma TÜV-ist läbi ei lasne ning autobaanidele ei luba, siis meie ARK on pedant ruudus:haige
ARO puhul arvan,et sel peaks siiski olema ELi tüübikinnitus (vähemalt neil,mil peal Poola päritolu Andoria diisel,millega Eestis müüakse nüüd GAZell-väikeveokeid).Ja veel,mulle tundub,et Eesti ARK on veelgi suurem tähenärija kui nii mõnegi ELi riigi vastav organ...
Ära ütlemata pikk on nimekiri sõidukitest, millega saksas ja mujal \"vanas-euroopas\" liigelda tohib, kuid mille omamist meie ARK lausa kuriteoks peab.
Lisaks on olnud mitu väga ebameeldivat juhust, kui mõni vana ja nende jaoks eksootiline sõiduk on Euroopast siia toodud ning mingi vaid neile teada oleva parameerti jägi kiusu ajama hakatakse. Siis ei lähe neile korda üksi argument ega paber selle kohat, et päritolumaal kõki igati OK ja seadupärane oli.
Nõnda võidki jääda om autoga maaj ateva vahle nagu õnnerõngas hõljuma või kirjutatakse sulle passi sisse piirngud või märkused,mis keegi teine euroopas näinud pole.
- Sillu - 04-01-2004
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: mraliVeduk ise on enam-vähem sama ,kuid poolhaagis oli Eestisse toodud masinatel teistsugune.
Csepelit kahjuks kunagi pole näinud ja vana entsüklopeediat ka praegu käepärast võtta pole.Kas too tsemendiveok oli Csepel D-450 (pilte vt.ka http://www.csepel-sziget.hu/tortenelem/csepeld450ny.htm )?
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: Sillu
Aga kas keegi teab midagi poolhaagisega tsemendiveokitest \"Csepel\" ,mida oli Eestis 60.-te keskpaigaks vähemalt 20? See info pärineb tollase Viljandi rajoonilehe \"Tee Kommunismile\" ühest 1965. aasta numbrist. Kes aga tahab pilti näha ,võiks võtta vana ,s.o. selle ,mis ilmus 60.-tel-70.-tel ,Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2. köite ja otsida sealt üles fototahvli \"Eesti NSV. Majandus\". Seal on üks foto ,mille pealkiri on midagi sellist nagu \"Toodangu väljastamine tsemenditehasest \"Punane Kunda\"\" ja sellel pildil vasakul all nurgas kaks esimest masinat on \"Csepelid\" (Ülejäänud ZiL-164 sadulveokid tsemenditsisternidega). Eriti huvitaks ,kas mõni selline \"Csepel\" säilinud on.
Eile tahtsin Tartu Linnaraamatukogu tehnikakirjanduse osakonnast laenata väga huvitavat raamatut \"Lastwagen und Busse der Sozialistiscer Länder\" ,et kohe põhjalikumalt uurida neid sots. maade veokaid ja busse. Paraku saab seda nüüd seal ainult kohapeal kasutada. Seal olid tabeli kujul nendesamade Csepel D-450 sadulveokite kõik variandid ka olemas. Igal juhul kellel antud teema vastu sügavam huvi ,soovitan küll Tartusse sattudes seal nimetatud raamatuga tutvuda. Kasuks tuleb saksa keele oskus. Ja mrali viidatud aadressil on tõesti palju huvitavaid pilte Csepel veokitest!
Csepel D-450 Eestis - Sillu - 04-01-2004
Need Eestis kasutusel olnud Csepelid olid sellised:
Neid kasutati põllumajanduses tolm-põlevkivituha veoks ja vähemalt mingil määral ka põldudele laotamiseks. Nii et vist oli see minu väide mõnevõrra ekslik ,et tegemist oli tsemendiveokitega ,kuigi tehas tootis ka neid: (vt. minu järgmist postitust!)
Csepel D-450 tsemendiveok - Sillu - 04-01-2004
Võrrelge ka nende kahe Csepel D-450 kabiine!
- Sillu - 07-01-2004
Üks üsna huvitav IFA W 50 kraana. W 50 TAKRAF kraanaga olevat endises Saksa DVski haruldus:
- Sillu - 07-01-2004
Paar linki ida-euroopa tehnika huvilistele:http://www.ddr-landmaschinen.de
http://www.die-rottelsdorfer.de
- valdo - 08-01-2004
Csepel veokitest... kas nende 8 auguga veljed
on identsed ZIL-164 omadega?
Muide... Tallinnas nägin nädal tagasi, kuidas
ühele ZIL 130 kraanale oli esiteljele
pandud tavaliste 4 auguga velgede asemele 8
auguga 164 veljed. Samas ei ole need
haruldused, nt viimase 2 kuu jooksul olen
neid näinud mitmes [censored] paigas taluhoovides
ja mujal kärude ja muu sellise kola alla
pandult.
Parimat,
Valdo
- mrali - 10-01-2004
Päris huvitav Poola päritolu masin on veel:
http://www.andoria-mot.com.pl/produkty4_en.html
Ajalugu:
http://home.eol.ca/~wojciech/tarpan.html
Huvitav,kuidas sellise masina Eestisse toomine võimalik oleks??? (puht teoreetiliselt...)
Andoria ise on Zuk-i järglane ning selle toodetud kaubikuid müüdi mõned aastad tagasi Eestis Daewoo nime all,kuid nüüd ollakse korealaste omandist jälle vabad.
- Landy - 10-01-2004
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: mraliKui sel EU riikide jaoks sobilik tüübikinnitus olemas, sii ei tokiks ka ARK sõrgu vastu ajama hakata.
Päris huvitav Poola päritolu masin on veel:
http://www.andoria-mot.com.pl/produkty4_en.html
Huvitav,kuidas sellise masina Eestisse toomine võimalik oleks??? (puht teoreetiliselt...)
- IIIFFFAR - 11-01-2004
Praga veokaga olen pisipoisina söita saand. See oli ka sihuke röntgenifurgoon, kollane. Uduselt mäletan, et sel autol oli veel miskitmoodi imelik mootor. Aga mis kiiksuga just, seda ei mäleta.