KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri - Printerisõbralik versioon

+- automoto.ee foorumid (https://forum.automoto.ee)
+-- Foorum: Varia (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=12)
+--- Foorum: Vaba teema (https://forum.automoto.ee/forumdisplay.php?fid=16)
+--- Teema: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (/showthread.php?tid=52095)

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri - linnuke - 02-12-2016

(02-12-2016, 00:02 AM)veix__ Kirjutas:  

(01-12-2016, 22:52 PM)metsakohin Kirjutas:  Kui sa nimetad asja paisupaagiks ja see on sul "soojavee" süsteemis, siis eelrõhk arvutatakse kõrguste vahe abil ja maht süsteemi mahu järgi. Siin pole ilmselt koht, kus tõeseid lahendusi otsida, selleks igasugused foorumid, mis on kellegi Jüri nimelisega seotud. Mina sain mõned aastad tagasi sealt näpunäited ja asi toimib. Parem lahendus oleks pidada nõu mõne praktikuga.

Ma ise tean täpselt milline eelrõhk oleks vaja panna, lihtsalt püüan foorumlasi panna asjast kaasa mõtlema ja oma variante pakkuma. Seni õiget vastust pole tulnud.

Isand Kass mainis:

Olen selle kahtlusega täiesti nõus, olen üldse loomult umbusklik, aga teine viga on veel - kui keegi on endas väga kindel, siis kipun vastu vaidlema!   

Aga palun,

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri - viplala - 02-12-2016

Pehme veega on muidugi parem habet ajada kui kõva veega, muide ma olen tähele pannud, et ka pead ning eriti hambaid on pehme veega mõnusam pesta. Siiski oli mul just kokkupuude maja ees kõva veega, mis mu väsinud kondid litakaga vastu maad saatis. Kusagil müüdi mingisuguseid graanuleid, mis laiali puistates tegid kõvast veest jälle pehme vee. Peaks vist paar pakki neid talveks ostma. Ei tea eales ette millal vesi jälle kõvaks võib minna.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri - giordanobruno - 02-12-2016

(02-12-2016, 02:13 AM)viplala Kirjutas:  Pehme veega on muidugi parem habet ajada kui kõva veega, muide ma olen tähele pannud, et ka pead ning eriti hambaid on pehme veega mõnusam pesta. Siiski oli mul just kokkupuude maja ees kõva veega, mis mu väsinud kondid litakaga vastu maad saatis. Kusagil müüdi mingisuguseid graanuleid, mis laiali puistates tegid kõvast veest jälle pehme vee. Peaks vist paar pakki neid talveks ostma. Ei tea eales ette millal vesi jälle kõvaks võib minna.

Ühele kaasfoorumlasele on säärast preparaati kõva pea leevenduseks tarvis, ei tea kas sobib sama asi?!

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri - mlsluik - 02-12-2016

(02-12-2016, 02:13 AM)viplala Kirjutas:  Kusagil müüdi mingisuguseid graanuleid, mis laiali puistates tegid kõvast veest jälle pehme vee. Peaks vist paar pakki neid talveks ostma. Ei tea eales ette millal vesi jälle kõvaks võib minna.

Peaasi et midagi muud endal pehmeks ei teeks...   

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri - maisalup - 02-12-2016

mina ostsin poest tavalist jäme soola ja aegajalt kui betoon trepp libedaks tikkus, siis puistasin kergelt peale, läks pehmeks küll kui külma üle 10 polnud, kui oli külmem, siis hoidis liiva asemel trepi kareda ja ei hakanud sulama...

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri - tcumen - 02-12-2016

Kas teist keegi on proovinud seebi ja pehmendatud veega nt. käsi pesta?
Soovitan proovida, kui võimalust on, päris huvitav kogemus.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri - kr8nik - 02-12-2016

Pesin Norras käsi otse liustiku alt välja voolavas ojas. Oli ikka libe, seepi polnud vajagi!

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri - tcumen - 02-12-2016

(02-12-2016, 19:49 PM)kr8nik Kirjutas:  Pesin Norras käsi otse liustiku alt välja voolavas ojas. Oli ikka libe, seepi polnud vajagi!

Aga proovisid seebitada ka?

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri - diesel - 02-12-2016

hmm, kui ma omale veevärki ehitasin, siis sai pandud kaks suure kopsikuga nöörfiltrit. spetsid arvasid, et ilma filtriteta ummistab kohe kõik ää. paari kuuga olivad filtrid nii umbes, et vesi läbi ei käind. varu elemente loomulikult käepärast polnd ja sai nö. ajutiselt elemendid välja võetud. ajutine olukord on nüid mingi tosin aastat juba käind. miskit muud põle veel umistunud. kuigi vesi on pruun nigu virts ja silmaga nähtavat sodi on ka sees küll.
no tont temaga. a vot pesumasina ette kästi ka see pehmendaja panna. muidu ei pidand üldse pesta saama. ja põhi point see, et mitte mingil juhul ei pidavat tohtima seda omale sisse juua.
kuda te nüid seda viimast kommenteerite?

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri - Meistrimees - 02-12-2016

no tont temaga. a vot pesumasina ette kästi ka see pehmendaja panna. muidu ei pidand üldse pesta saama. ja põhi point see, et mitte mingil juhul ei pidavat tohtima seda omale sisse juua.
kuda te nüid seda viimast kommenteerite?
[/quote]

Asi suhteliselt lihtne. Vee ehmendamiseks ja pesuaine paremaks toimimiseks on kopsikus soola kristallid. Kristallid erinevad just lahustumise poolest. Minul kestsid need umbes aasta kuni kõik olid lahustunud. Pesukordi umbes paar korda nädalas. Ju see sool pole siis teps mitte söögisool.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri - kass - 02-12-2016

Ioonvaheti, kaltsiumi ja magneesiumi ioonid vahetatakse naatriumi omade vastu. Mis seal pesumasina veepehmendis sees on, seda ma ei tea, ei tea ka seda, mis oli meil EPT baarisSaksa DV kohvimasina ees, kohvivesi käis sealt läbi, ilmselt joojad ka selle ära jõid ja aeg-ajalt tuli seda veepehmendit regenereerida, st tavalist keedusoola sisse panna ja lasta veel läbi joosta. Kuigi ise tegin seda ka paar korda, ei mäleta enam täpsemalt, ilmselt on süüdi see sama kohvi ja ka teiste, vähem kahjulike aktsiisimaksuga vääristatud jookide tarbimine. 

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri - veix__ - 02-12-2016

Regenereerimisel kasutatav sool ei ei jõua ega tohigi jõuda töödeldud vee hulka, sest soolasid sisaldav vesi on vastand pehmendatud veele.  Need filtrid, kus mingid kristallid on sees ja vesi sealt läbi voolates justkui pehendub, need tegelikult ei pehmenda vett (ei eemalda katlakivi tekitavaid aineid), vaid aitavad katlakivi tekitavaid aineid hoida vee sees ning need ei setti nii palju katlakivina välja.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri - klaave - 02-12-2016

(01-12-2016, 22:31 PM))veix__ Kirjutas:  

(01-12-2016, 10:48 AM)giordanobruno Kirjutas:  

(30-11-2016, 17:55 PM)veix__ Kirjutas:  See jutt kehtiks hüdroforipaagi kohta (selle kohta saime juba veidi eespool asja selgeks), praegu küsisin tarbevee liinile ühendatud paisupaagi kohta. Selle paagi ülesanne oleks see, et kui hakata boileris olevt külma vett kütma, siis rõhk hakkab tõusma ja paisupaak kompenseerib paisumist ning hoiab rõhku normaalsena.

Lingis oli ja on tarbevee paisupaagi arvutamise juhend.

Eriti põhjalikult ei viitsi inglisekeelseid asju lugeda, aga paistis et see oli paisupaagi mahu leidmiseks (milline nende toode osta). Mu küsimus ei olnud vajaliku mahu kohta, vaid:

Veeautomaadi pump hakkab tööle 2,4 bar juures ja pumpab 3,6 bar-ni. Suure mahuga boileri tõttu on paigaldatud paisupaak. Milline tuleks selle paisupaagi õhu rõhk panna?

Lihtne ju. 3,7-st alates,muidu lööb pump paisuka täis ja kasu pole miskit.Teiseks pead selle paagi paigutama veeboileri väljalaske poolele see tähendab soojavee trassi muidu pole kuumutamise korral kasu sest tagasivoolu klapp ei lase soojal veel tagasi külmatrassi minna. Ja omadest kogemustest ütlen et paisukas oleks tungivalt soovitatav paigutada soojatrassi KÕIGE KÕRGMASSE punkti, muidu läheb ruttu jamaks, ja paisukas peab olema ka kuuma kannatav, ei mäleta kas sinine või punane. 100 l vee keema ajamisel on vaja juurde 8liitrit  ruumi nii et veeboileri suuruse järgi  saab orientiiri paisuka mahu kohta.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri - kass - 02-12-2016

(02-12-2016, 22:58 PM)veix__ Kirjutas:  Regenereerimisel kasutatav sool ei ei jõua ega tohigi jõuda töödeldud vee hulka, sest soolasid sisaldav vesi on vastand pehmendatud veele.  Need filtrid, kus mingid kristallid on sees ja vesi sealt läbi voolates justkui pehendub, need tegelikult ei pehmenda vett (ei eemalda katlakivi tekitavaid aineid), vaid aitavad katlakivi tekitavaid aineid hoida vee sees ning need ei setti nii palju katlakivina välja.

Nojah, mina midagi aru ei saa, vb seetõttu, et minu täna peale sauna tarbitud vette on igasugused ühendid juba siiski jõudnud. Niipalju võiks vast ülesannet lihtsustada, et ilmselt on "katlakivi tekitavad ained" kaltsiumi- ja magneesiumi?soolad. Kuidas neid keemiliselt-füüsikaliselt hoitakse vee sees sellises olekus, et nad katlakivina ei setti, see pakuks mulle küll huvi. Mis elektrood see seal elektriboileris on, kas ka mingi magneesiumiühendi pulk?

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri - veix__ - 03-12-2016

(02-12-2016, 23:08 PM)klaave Kirjutas:  Lihtne ju. 3,7-st alates,muidu lööb pump paisuka täis ja kasu pole miskit.Teiseks pead selle paagi paigutama veeboileri väljalaske poolele see tähendab soojavee trassi muidu pole kuumutamise korral kasu sest tagasivoolu klapp ei lase soojal veel tagasi külmatrassi minna. Ja omadest kogemustest ütlen et paisukas oleks tungivalt soovitatav paigutada soojatrassi KÕIGE KÕRGMASSE punkti, muidu läheb ruttu jamaks, ja paisukas peab olema ka kuuma kannatav, ei mäleta kas sinine või punane. 100 l vee keema ajamisel on vaja juurde 8liitrit  ruumi nii et veeboileri suuruse järgi  saab orientiiri paisuka mahu kohta.

Õige jutt. Ma küll omal selle boileriga kaasas oleva tagasilöögiklapi/kaitseklapi eemaldasin (ei soovita seda teha kui ei tea täpselt mida/kuidas teha) ja panin paisupaagi juurde eraldi kaitseklapi ning paisupaak asub siis boilerisse siseneva külma vee peal. Sel juhul muidugi oleks korrektne ka eraldi tagasilöögiklapp panna kuhugi kaitseklapist külma vee sisendi poole.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri - veix__ - 03-12-2016

(02-12-2016, 23:10 PM)kass Kirjutas:  Nojah, mina midagi aru ei saa, vb seetõttu, et minu täna peale sauna tarbitud vette on igasugused ühendid juba siiski jõudnud. Niipalju võiks vast ülesannet lihtsustada, et ilmselt on "katlakivi tekitavad ained" kaltsiumi- ja magneesiumi?soolad. Kuidas neid keemiliselt-füüsikaliselt hoitakse vee sees sellises olekus, et nad katlakivina ei setti, see pakuks mulle küll huvi. Mis elektrood see seal elektriboileris on, kas ka mingi magneesiumiühendi pulk?

Boilerites peaks olema see anood pandud metalli (boileri sein, küttekeha) kaitseks korrodeerumise eest. Filtrites kristallilised tükid on fosfaadid, seda ei oska öelda kuidas täpselt see fosfaatide lisamine katlakivi veest "välja" tulekut takistab, keemia pole mu parim sõber.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri - Provoker23 - 03-12-2016

Keemiakohalt kaasa rääkida ei oska. Igatahes midagi see tankides olev kalamari veega teeb niiet tester enam karedust ei näita. Kui mingi hetk tester hakkab näitama, siis nõudepesumasinasoolaga selle kalamarja läbi pestes on asi jälle korras. Koolitusel üks rootsi härrasmees ütles, et seesamune filtri sisu kestab pikki aastaid ja töötab ikka peale soolveega läbipesemist.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri - veix__ - 03-12-2016

See nö. kalamari küll jah reaalselt eemaldab veest katlakivi tekitavad ained (Ca, Mg) enda sisse (nende kuulikeste pinnale) ja regenereerimise käigus pestakse need kanalisatsiooni ning kuulikesed "laetakse ära" soolas (NaCl) sisalduva Na-ga. Pärast töötades siis Ca ja Mg ioonid tõmbuvad kuulide pinnale ja vahetavad välja seal olnud Na.
Kestab tõesti aastaid, olenevalt vee rauasisaldusest, rauarikas vesi lühendab selle tööiga. Samas ei ole ka ülemäära kulukas filtri sisu välja vahetamine uue vastu, olen seda tööd korduvalt teinud. Suuremates veetöötlusjaamades pannakse veepehmendaja ette rauaeraldusfilter. Regenereerimiseks kulub soola suurusjärgus (oleneb konkreetse toorvee karedusest) u. 0,5 kg 1 m3 vee kohta.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri - ahtos - 03-12-2016

Mul oma puurkaev ja vesi igati joodav ja hea oli nüüd on tekkinud selline sade pruunikas öö jooksul tassi põhja.Alguses pidasin süüdlaseks hüdofori(500l)ja vähest veetarbimist,kuid selle süsteemist väljajätmine ei muutnud midagi.Torustik on muidugi raudtorudest ja ka mantel kaevus.Oskab keegi mingit filtrit soovitada mis ka töötaks,katlakiviga muidugi on eluaeg maadedud,aga see sade on viimase poole aasta teema.

---

RE: KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri - Provoker23 - 03-12-2016

Tahkete osade kinnipüüdmiseks on need nöörfiltrid. Samas kes jõuab neid koguaeg vahetada kui asi hull on.

---