indrek Kirjutas:Nagu näha on Valdo läinud seda teed, et proovinud leida võimalikult hästi säilinud kroomikihiga detaile. Ei taha küll midagi maha teha, kuid näiteks heeblid paistavad ümbritseva suhtes tublisti teist karva. Küsiks hoopis, mil moel konserveerisid kroomijupid?
Ma olen kõikide asjade taastamisel alati eelistanud originaali koopiale. Seega - kui kroom on enamvähem korras, siis olen eelistanud jätta vana, mitte seda kihti uuendada. Vajadusel olen väikesi kahjustusi alumiiniumvärviga parandanud. Nii jääb sisse ka veidi vana "hinge".
Selle konkreetse isendi korral jah, midagi uuesti ma ei kroominud - leidsin, et see on nii uus asi ning lausa peab mingeid detaile leidma veel. Valisin oma parajalt suurest laost/kolihulgast paremini säilinud detailid ja veidi viimistlesin neid. Nt Riia ratta rattaid sai ikka väga palju kodarateks kistud, valitud välja paremad veljed ja paremini säilinud kodarad...
Kogu kroomkiht sai kroomipoleervedelikega üle käidud, et oleks ilusam ja läikivam
Mis puudutab tooni erinevust, siis tollal on see ka tehasest tulnuna tüüpiline, nõukaajal oli ju kvaliteet kõikuv ja osa tükke olid pikka aega laos, samas kroomi erinevad partiid olid sageli erinevad. Ei tasu ka unustada, et tegu on jalgrattale paigaldatud mootorikomplektiga, mille siduriheebel ja leistang on hoopis teine teisest kohast pärit. Mina võtan nõukaaegset tehnikat "on nii nagu on" põhimõttel ehk siis väldin asjade ülerestaureerimist kvaliteetsemaks, kui nad tehasest tulles olid.
indrek Kirjutas:Kui saladus ei ole, siis millise meetodiga on kantud raamile ornamentika?
Ühel lahkel kaasfoorumlasel (kui ta soovib, võib seda ise kommenteerida) sai lastud teha reklaamkilest plotteris trafaretid, need raamile kleevbitud, avad täis värvitud ning siis kile eemaldatud. Enam-vähem õnnestus.
indrek Kirjutas:Paagi pealne embleem paistab mingi nurga alt paberist olevat, võin ka eksida.
Ei. See on algne, kuid ta oli VÄGA TUGEVALT vigastatud (värv maha koorunud). Hetkel on seda hädapäraselt pintsliga parandatud, ligidalt ei kannata vaadata. Loodan mingil ajal saada kusagil lasta teha mingis tehnikas (vesipilt, piirituspilt vms) replika, siis saab selle asendada.
indrek Kirjutas:Üks väike detail veel, minu teada oli raami embleemil kiri RIGA punaseks värvitud.
Minu kätte sattunud isenditel (ca ligi 10-15 erineva Riga jalgratta jäänused) ei ole ühelgi värvi märgil olnud. Ju olid need kuidas juhtusid. Kui muidugi on kindlaid andmeid, et seal värv oli, siis teeme selle värvi tagasi
indrek Kirjutas:Nagu näen on tegu jalgrattaga Riga 16. Kas keegi teab, millal vahetus Riga 10 Riga 16 vastu?
Vanatüübilise Riga (ketiratas "lilleke", raami püsttorud sadula alt nõgusa vormiga jne) hiliseim väljalase on minu kätte jõudnud 1958. aastast. Kurtna muuseumisse on deponeeritud on mul üks naiste 1957.a. tumepunane isend (vt
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=13377). Samas - uuetüübilise Riga (vt pilte) varaseimad väljalasked on jälle ka 1958 (sh ka selle punnvõrri alus). Nii et sel aastal see mudel vahetus.
Muide - jätsin ennist mainimata, et taastasin kaks isendit korraga - 1958. aasta meeste Riga punnvõrrina ja sama aasta täpselt sama viimistlusega naiste Riga. Ka naisteratas on valmis, v.a. algne kleidivõrk. Tegelikult said mõlemad isendid kokku korraga, viimase tegevusega taastasin ja kruvisin peale kaks jalgrattakella
indrek Kirjutas:PS: Võib-olla sobib see rohkem siia kui turuplatsile: olen nõus vahetama taastamist vajava ketikaitsme taastamist vajava esipidurisüsteemi vastu.
Heeblit mul Sulle anda ei ole, küll aga ehk leiaks selle porilaua juures oleva "julla" (kroomi asemel pindrooste), kui hästi otsida, st oma vrakke toorikuid üle vaadata.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel